Ja mille kuradi pärast Sa arvad, et Jaanus selle mersu nõndanimetatud sõpruskonda tagasi peaks müüma? Aga siiamaani on tehtud töö ainult kiidusõnu väärt.

Megasuur töö tehtud sul siin,päris hea lugeda sellist teemat.
Edu ja jaksu.

Täna on selline eriline päev, kus tööd ei tehta. Laat on käimas ja ma ei ole siiamaani ostnud mitte midagi asjalikku kui ühe kõhutäie praadi ja peale lonksamiseks pudeli limonaadi. Tahaks käia natuke vaiksemal perioodil ringi ja uurida, ehk on kellegil mõnda mersu asja müügil, äkki näkkab ja saan endale näiteks mõne korraliku kroomosa või mõne lipi vms. Sihik on üks tähtis asi mis mul peaaegu et puudu on (rohelise pealt ära võetu on juba tinutatud veidi ja tinutamise käigus natuke kõver)

Aga eile sai veel tööd vihutud, praegu mõtlen et tegin veidi lollisti kui pedaalid ja kraami sisse panin, oleks saanud seal korralikult ära matitada, kuna see on koht kust just kõige rohkem seda lärmi sisse hakkab tulema. No, see selleks, nagunii katan terve esiseina originaal mingi bituumenvormmatiga ja peale läheb vilt. Diisli klõbinat peaks vaiksemaks muundama küll.
Aga see diisel mootor on päris tubli oma vanuse ja teadmata läbisõidu kohta. Võibolla miljon sõitnud, võibolla vähem, originaali neilt enam otsida ei saa, aga 10sec küünlaid ja pill käib esimesest pöördest.
Peale siduri ja pidurite õhutamist, millele kulus ka omajagu aega tekkis probleem, et sidur ei lahuta, selge. Ketas kinni kleepunud, ega midagi, masin õue, käima ja rabama. Ketas tuli ilusti lahti, tahab veel kulumist natuke, aga käigud saan isse ja lahutab asi täitsa okeilt. Piduritega on ainult jama, et tagapidurid said vist veidi vähe õhutatud, need ei taha eriti võtta, aga esimesed on nagu kännu taga. Kruusal kakkus ikka päris tubli vao üles testisõidul.
Üks küsimus ikka painab, et pidurisilindril on kas mingi kala juures või peabki see nii olema, et kui rõhk üleval on, siis pedaal jääb nagu mingi kõlksuga seisma kõvasti enne põrandat, kas on midagi ette kukkunud kolvile või säärast, aga pidur ometi ju võtab ja küllalt hästi ka veel (Pole ime kah, nii suured kolvid ees ja suur klots pressimas suurepinnalist ketast)
Testisõit võttis ikka näo naerule küll, peal mitte ühtegi juhet ja need kaks autot mis mööda kihutasid jäid ikka päris pikalt vaatama, et mis loom see on. Roolivõim töötab väga hästi, roolil lõtku ei tundnud ja masinal nii palju jõudu on, et Vallai rehvi kisub ikka ringi küll suht madalal pöördel. Imestasin ka seda, et sõitnud olin ma ligi 2km ja mootor oli juba vedeliku soojaks kütnud. Radikas on ka emane, vahepeal laseb läbi, vahepeal ei lase ja ei saagi aru, mis või kus või midagi, aga katki ta igatahes on ja teist raditaatorit on mul raudselt vaja. Ventika kojast tunnen ka puudust, nendel diislitel on komme üle kuumeneda ja seda ei tahaks eriti, just peale sellist tööd, et mootor ka lõpuks kokku jookseks.

Ja sõitma hakkan ma sellega ise, senikaua kuni mul tast villand saab või oma käsi enam midagi teha ei leia.

auto on raudselt projekti nimetust väärt.
sellisel kujul võib täitsa võimalik olla, et su lapsed ka saavad veel su kätetööd nautida.

Peale mõningaid kõnesid, laata ja muud säherdust prallet tuleb jälle tegutseda. Kõneldes väga abivalmis inimestega telefonitsi, sain Antti kätte ja küsisin juppe. Kõik mulle vajalikud jupid olid tal olemas, mureks ainult järele minna. Autole käru sappa, paaki paras kogus kütet ja teele. Tund või pooleteise pärast leidsime end hoovist kus oli üks armetus seisus W123 punast värvi. Omanikuga juttu tehtud, telefonitsi räägitud jupid peale laaditud hakkasin mõtlema, et mida veel võiks vaadata. Hüppasin masina alla ja ennäe, mis ma näen. 3.46 ülekandega sild masinal veel all. Ega siis ei olnudki midagi, põhimõtteliselt kindad kätte ja ka tööd rabama, polte kiskuma ja sõitlema. Masin külili ning poole tunni või tunni aja jooksul oligi sild maas ja käes. Unustasin tookord ainult ära, et mul oleks ka korralikku rooli vaja, sinise oma ei ole eriti ahvatlev ja rohelise oma on peaaegu et ära lõhutud, aga kui saab siis ma panen mõlemast ühe kompoti kokku.
Sealt sain ka täitsa kabeda radika, mis on küll lapitud, aga vähemalt teeb radikas oma tööd, ehk siis jahutab ja hoiab vedelikku sees. Materjali millega seda parandatud on ei oska öelda, aga tina see vist ei ole, paistab vist epo liim olevat või midagi säärast.
Radikale sain lisaks peale veel täitsa kobeda kapoti, millel on 300D kohaselt sooja hoidev ja müra summutav poroloni sarnane matt sees. On küll natuke pude, aga ei tähenda, teeme korda. Kapotiga tuli kaasa täitsa hea toorikuks sobiv kannel ja seal küljes suhtliselt ilus sihik. Mersu kirjad juures ja puha, pole tinutatud nagu minu enda oma.
Silla juurde võtsin veel ka täitsa terved tagumised vedrud. Minul oli vasakpoolne katki ja rohelisel olid kõik vedrud katki. Kas neil 300D ja 240D tagavedrudes mingi vahe ka sees on? Värv oli neil peal igatahes must ja kombekalt rebasekarva.
Seega läks reis asja ette, sillas on enamus jupid kasutatavad, sillatalas üks puks oli täiesti kinni oksüdeerunud ja keeras poldiga kaasa, aga ei ole hullu.
Käima on seda masinat päris mitu korda pandud, genekat oleks vaja või siis juhtmestik peale panna. Muidu kisub äkki aku olukorra hapuks mis siiamaani toimetab veel väga hästi, annab eelsüüdet ja käima raksab kah.

Aga tänase päeva murelaps oli pidurivõim. No, ei tööta nii nagu peaks. Pidurdab küll, aga mitte nii nagu peaks siiski. Egas midagi, ega õhutamisest pääse hetkel, nagunii tuleb veel teha, siis kiskusin võimu maha. Selgus et võimu membraani pulk liigub peale mingit teatud distantsi ülespoole ja poob end pidurisilindri seina kinni ja edasi ei liigu. Vahetasin membraani ära bensiinimootori oma vastu ja viga lahenes hetkel, käib küll täpselt sama koha peal selline väike nõks, aga vähemalt läheb pedaal seina. Ei tea mis sellist olukorda põhjustada võib? Peale õhutamist vaatame, kui jälle asi surve all seisma jääb ühe koha peale siis tuleb mingid meetmed käsile võtta, et see asi ära kaotada. Liiklusõnnetust ei tahaks küll selle jura pärast korraldada.

Matti on ka edasi pandud, pedaale eest ära võttes sain ka sinna taha mati kinni panna ja juhi istmealune on ka ära korrigeeritud ja tehtud. Nüüd teine pool ja ongi matiga enamvähem kõik, pärast, kunagi nüüd või nii peaksin kätte saama ka vildi ja siis läheb selle paigaldamiseks.








http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/ ... 3/?page=11

väga kõva töö ette võetud, edu

Täitsa nõus, isegi käigukasti jms oleks saanud mootori puhastus vahendi ja survekaga nagu uueks(testitud). Häirivad need vanad koledad "osad". Muidu ok.

Millised need vanad ja jubedad detailid on?
See, et vedrud praegu põranda peal ootavad ja sellist karva välja näevad ei tähenda veel, et nad ka sellisena auto alla jõuavad. Ütlen ausalt, et uusi juppe ma osta ei jõua, ostku kes mida tahab kokku, aga nagu ma olen üldmaailmas kuulanud ja nii palju kui mehhaanikud kõik räägivad, siis vähegi töötav originaalosa tuleb ära kasutada viimase piisani. Näiteks on mul esimesed amordidki originaalid.
Keegi võiks muidugi ka liivapritsiteenust osutada, aga lähiümbrus on jälle selline tühi koht. Vahepeal mõlkus peas ka ise liivaprits teha, aga siis on vaja küllaltki puhast liiva ja maru palju düüse.
Kustkohast seda käigukasti näha oli, et see must oli? Alt võibolla tõesti, aga telfri otsas ma tõesti kompressorit ja diiselkütet välja ei võta ja mootorit pesema ei hakka. Tegemist ei ole kapremonditud mootoriga, mis oleks lahti võetud ja tegemist ei ole ka näituseautoga mis peab igast nurgast sädelema.
Survepesurit ka parasjagu nii võtta ei ole, vähemalt ka lähiümbruses.

Aga tänasega sai selgeks, et vaakumpumba membraan on läbi. Augud on sees, membraani pealisküljele on jõudnud ka õli ja õiget vaakumit kätte ei saa. Sellest ka poolasine pidurdamine. Ehk on kellegil sellist asja üle, uut. Igaks juhuks vahetan ära ka klapid.
Tagatiiva proovid on ka tehtud. Tiivakaar tahab veel vähest painutamist ja rihti ajamist, siis keevitamist ja oranžiks tegemist. Homme peaks tiib küljes olema ja saab hakata mõtlema ka esitiibade ja kapoti peale panekule. Siis on enamik plekke nagu küljes ja saab ära rihtida, kindlalt kinni keerata ja värvieeltöödega algust teha.

http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/74219779
http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/74219813
http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/74004579
Oleks ju võinud ka sillaosad kasvõi mustaks lasta. Lihtsalt imelik vaadata, et kerega on tohutult vaeva nähtud, ning nüüd küljes miskised mustad ja roostes detailid.

Ma ei saa aru mis te roomate pidevalt auto all, et näete neid detaile koguaeg?
Minul pole midagi halba öelda, hea töö ära tehtud.

Miks õiendatakse, etkäigukast peab olema ilus ja puhas? See käib auto all mitte tagaistmel naiste vahel. See peabki sitane olema.

Miks väljast peab siis läikima ja värvitud olema, ise istud nagunii sees ?

Juhul kui autos elada, siis kindlasti. Samas ma eeldan, et vahel käiakse ka poes ning sealt tagasi tulles ei taha ju peldikusse istuda. Samas, sitast käigukasti ei näe sa iialgi. Oled sa auto kõrval või sees. Teema autor on praktiline taastaja, kes teeb omale vististi igapäeva liikurit. Ma saan aru, et kui auto kuskile muuseumi seisma ehitada on vaja hügieenilist amorti, aga praegu küll mitte. Samas ma olen vastik siidikäpp, nii et mind ei tasu arvestada. Enamik siin foorumis vist käib autot suht tihti alt vaatamas, nii et saan aru.

Ei noh, selge see. Lihtsalt mulle meeldib elada teadmisega, et mu auto on puhas igaltpoolt. Olen üks nendest kes aegajalt kisub kogu salongi viimse kui detailini lahti, et vaiba alt põranda plekk ka ära pesta ning iga autopesu käigus ikka põhi altpoolt korralikult survega üle, sama lugu ka kapotialusega jne jne jne. Lisaks tavaliselt kui ma autol midagi vahetan või lahti võtan tehnilise poole pealt teen ma kõik puhtaks, et oleks hea puhaste kätega kokku tagasi panna. Lisaks on pluss see, et kui kõik on puhastatud ning iga pesuga rattakoopad, põhi jm veega üle loputada ei kitti kogu meie tänavatel olev sitt sinna kinni ning isegi aasta hiljem kasvõi piduriklotse vahetades on tööd palju mugavam teha.