Auto alles külje peal ja juba käib velgede proov
Korralik töö tehtud !

Ei no süda ei andnud rahu,kuna veljed olid audi all ja suht lampi ostsin,teadsin et auguvahe on õige aga et keskauk ja offset ka nii enamvähem oleks...õnneks on.

Vaatasin et ennem kui auto ratastele tagasi läheb peaks esipõlle ka valmis tegema,praegu hea mugav teha kui auto külje peal on.
Lehtmetalli minema vist homme ostma...

Täna sai siis väheke lehtmetalli toodud ja sai esi põlle ka suurem osa valmis nikerdatud.
Nurgad teeb siis kui tiivad külge saab,ennem ei ole mõtet.


Vana jama ära lõigatud


Uued tükid valmis lõigatud,ära väänatud ja servad ka ära keeratud et tugevam jääks


Ja siin peaaegu valmis

Valtsitud kohad on saatanast. Ma ei tea mis imeasjaga need üle peab käima, et rooste vahele ei kipuks

Milleks need kummipuksid vedrukeerdude vahel head on?

Jäigemaks ja kõrgemaks teeb. Üldiselt korraliku uue vedru puhul vajadus puudub, vanade korral on vahe täitsa tuntav.

Selle imeasja nimi on karbikaitsevaha...ja seda valtsi päris lõpuni ei löönud ka et ained vahele mahuvad ikka...


Jah,vedrude vahel kummipuks teeb kõrgemaks ja jäigemaks,sellel masinal on nad pigem sellepärast et tagaots vähe kõrgemal oleks,siis auto nägusam(samas liiga kõrge on siis läheb agaots vedelaks,külgepidi pole tal korralikku stabika varrast ka,õnneks volvo silla ajast on tal stabika varda jaoks koht olemas)
esiots on tal niigi madal ja vaatasin et esisillas ka puksid vahel vedrudel,huvitav kui madalaks ta siis läheb kui need ka vahelt ära võtta
Korralikult sinna vahele ei näinud kuid tundus et esivedrud on vist lühemaks lõigatud ja siis puksid vahele pandud et jäigem oleks(eks saab näha kui silla laiali kisun)
esisillas powerflex puksiring kah,et esiots on nii tuuga nagu kardil ,
aga seda parem roolitunnetus on.

Aga kui järgi mõelda siis ega taunusele vist madaldusvedru ka ei pakuta kuskilt ,
mõõdu poolest vb mõne teise margi vedru sobiks,aga ei viitsi sellega oma pead vaevata.

Tänasega sain silla lõplikult alla ja kütusetorustiku tegin põhja alt lõpuni
ära,torud kõik kinni,vedasin väikse jupi vasktoru veel tagasivoolule ja kütusetorud klambritega põhja alla kinni.

Niisiis vahepeal mitu päeva möödas ja tegusid tehtud jälle
Auto ratastele tagasi saanud,saab edasi majandada
Klaasid sain eest ära,tagant otsast kõik rooste kohad pleki ja keevitusega üle käinud...

eest klaasi servast ka leidsin 2 mäda kohta


Teisel pool tagatiivast leidsin ka paar pisikest auku ja siis avastasin et uus plekk on mädanema hakanud ja mis põhjusel...no muidugi vana plekk alla jäetud ja seal nende vahel mõnus koht kus niiskust kogub...seega lõikasin kõik nahhui sealt ja uus plekk peale...




Lasin kõik haljaks ära,pihta paari kohta on kere saanud,aga keevis õmblused korralikud kõik ja roostet kuskil vahel pole,pluss muidugi neid kohti oli päris palju kus oli mingit pritspahtlit vist lastud otse läike peale

pahtlit oli ka mõnes kohas lausa 7 kihti,peale selle kõige maha laskmist oli garaazis nagu lund sadanud









mõne koha peale panin roostemuundurit,
ja kõige lõpuks lasin siis happekrundi ja epokrundi peale,kuna auto peab garaazist välja saama sest 1 ameeriklane tleb töösse ja ruumi vaja...





Lõppkokkuvõttes siis varsti saab pahteldama hakata,seega on vaja uksed ja esitiivad nüüd kiirelt samasse seisu saada...

Seda kõike lugedes ja vaadates vajus ikka suu lahti.Väga suur ja korralik töö on tehtud ja kindlasti on veel mida teha Müts maha!

Krt kui mälu nüüd ei peta, siis epokrundile ei käi happekrunt alla. Tavakrundile lastakse happekat alla. Tasuks igaks-juhuks enne pahteldamist proovida, kas happekrunt on korralikult plekiga seotud või happekas ja epo omavahel. Suure tõenäosusega ei juhtu midagi aga mingi firma krundid võivad omavahel nahka tegema hakata

Epode ja happekrundi koostöö sõltub epost suuresti. Osad epod ei kuiva happelises keskonnas ära, sama jutt kehtib ka roostemuunduriga töödeldud pinna puhul, see tuleb kindlasti enne tarvitamist ära neutraliseerida - ma ise olen selleks kasutanud söögisooda lahust ning sellele järgnevat puhta veega loputamist. Kohe kuuma fööniga kergelt pind üle, et vesi välja auraks ja epo on pinnale kinni jäänud küll.

Ise viimasel ajal teen nii:
1. Pind haljaks, kui liivapritsi kasutada ei saa, siis pooridest traatharjaga roostet nii palju välja, kui vähegi saab. Kindlasti tuleb pind karestada.
2. Pinnale võimalikult kange fosforhape selga, vajadusel, kui liiga kiiresti kuivama kipub, siis niisutada mõned korrad, et reaktsioon korralikult lõppeks. Jätan happe pinnale vähemalt 24. tunniks toimima.
3. Enne kruntimist pesen pinna karukeele ning soodalahusega puhtaks, loputan puhta veega ning koheselt kuivatan fööniga. Tulemuseks peaks jääma kergelt sinakashalli varjundiga matt plekipind, millel poorides võib esineda tumedamaid täppe. Tuntavat kihti pinnal olla ei tohi, need on happejäägid ja tuleb eemaldada. Kui plekk jääb läikiv, siis on kas hape kehvalt töötanud või on nühkimisega liiale mindud (raudfosfaat on tegelikult üllatavalt sitke ja karukeelega ei tohiks sellele midagi väga teha).
4. Epokrunt otse puhastatud pinnale ning olenevalt vajadusest sellele märg-märjale meetodiga kohe ka pinnavärv või täitekrunt selga.

Vast oli kellelegi kasuks.

Happekrunti tahtsin ikka panna jah alla,samas selle epo panin sinna selle eesmärgiga et lükkan ta välja ca 2ks nädalaks,kuna 1 teine masin tuleb töösse vahepeal,taunus praegu juba väljas kile all ja kerge kiht kiudpahtlit ka keevitus kohtadele pandud juba.üldiselt tundus et krunt ikka peal ja eriti kergelt ta maha nagu ei tule siiski...
aga kuna nüüd selle jutu peale jäi kripeldus hinge
siis vist peaksin natuke kriitilisemalt asja üle uuesti vaatama,hetkel veel viimane võimalus sealt midagi maha lasta ja uuesti teha...

tööjuures pole ka neid koos kasutanud küll tegelikult,pigem ikka ühte või teist,kuidas vajadus on...

Huvitav. Mul papal oli kunagi samasugune Taunus, samasuguse maheda punase ja pastelse kollasega, ainult tolle erinevusega, et tal oli ülevalt kollane, alt punane.

Ja mina lasen alla tavaliselt 2k kollase Hagmansi krundi, peaks olema epo, sinnapeale füller. Mis ikka niiväga krunditada neid pindu, autode eluiga nagunii 5-10 aastat peale mida tehakse taaskord keretööd.

nii ta on küll jah...

Praegu siis seis selline

Vahepeal tegin mõtetult seisvast metallist sellise kokkukäiva puki,seal peal hea erinevaid detaile liffida/värvida..