Keevitused on lihvitud juba nii palju kui jaksas. Suuresti nähtavad kohad on juba saanud iluravi ja kapotialusele ei jää muud üle kui värv selga lasta ja mootor koos ülejäänud pudinatega peale panna.

Tänase õhtapoolikulise seisuga sai ära kõik toimingud mis puutuvad karbi külge panemist. Poolraam on paigatud, tungikohad on valmis, said teised jälle suhteliselt kõvad ja jämedast torust lõigatud. Sai ka tehtud korda tagakoobas mis ilmutas ka end seestpoolt ligi nelja auguga. See oli õnneks seekord kiire tööots kuna sain kõigi asjadega suhteliselt kiirelt hakkama.
Vahepeal toodi mulle üks 2,5m*1,5m plekitahvel. Olen selle eest eriti tänulik oma tuttavatele kes joosta viitsivad. Plekitahvlist sai täna õhtul välja lõigatud paras jupp plekki, valtsipinki roomatud ja karp valmis väänatud. Praegu on asi nii kaugel, et karp on vaja ainult külge panna. Kiskus liiga õhtusse ja ei hakanud seda toimingut täna sooritama. Vahepeal tegin ka keevitatud ja paljaks nühitud kohad buvanolijäänustest puhtaks ja panin oranži möksi peale. Saab karbi kinni algab järgmine etapp põhja alt.

Nüüd siis küsimus, et oman kahte purki dinitroli moosi. Number näitab talle midagi 476 vist, et kas seda asja kõlbab suurte pinadena põhja alla laotada? Kardan seda, et kui võrri esiporikalt oli see moos kadunud ühe talvega siis kas ta vastu peab siinsele talvele ja pesemisele. Kas tõmbab põhja alla piisavalt kõva kihi mis muru peal nühkides ära ei tule ja talvel ka ära ei kalestu et juppidena ära kukub. Eriti hea oleks see sama materjal mis mersul originaalis põhja all on. Sovitati teoreetiliselt see asi üles keeta ja natuke lahjendada lahustiga ning seda põhja alla panna. Aga mida sinna enam panna on kui kõik põhjaplekid on rauahunnikus mis ei ole enam oma valduses.

Lisaks ka siia, et mul on hirmsalt vaja paremat tagatiiba. Minu oma on keski juba keevitanud, pahtlit on seal ligi sentimeeter ja roostet on seal pahtli all hulka. Ei ütleks ära mõne korraliku kere küljest tagatiiva ära hakkimisest. Remontdetail on küll 600,- aga see on liistust saati.

Fotosüüdistusi jagada hetkel ei ole, aga kui mõned üksikud asjad korda ajan ja karbi peale saab siis teeb selle pulli ka ära.

Tiiva küll saaks,aga see sinust jälle väga kaugel.

Alati on võimalik leida mingi alternatiiv asjale. Näiteks Cargobus, ELS või mõni muu kullerteenus mis ei taha erilist raha kui ise teise eesti otsa sõita ja tagasi.

Eile sain kätte esitiivad. Näevad teised head välja, vähemalt pole ühtegi auku ja ette istub ka ilusti. Nüüd on üle jäänud ainult teha korda tiibu ühendav liist. Tiibade seesküljelt võtan värvi maha ja võõpan asja oranžiks ja siis nagu ka põhjale masteks peale.

Kuna oli ka Tartusse asja, siis sai helistatud ühe kuulutuse peale et on olemas tagatiib. Saime kokku, rääkisime juttu ja tiib on aus, parem vähemalt kui minu oma, roostet on suhteliselt vähe, aga sellega teeme ka samasuguse nalja, ehk siis tagant oranžiks.

Jõudsin ka põhja veidi masteksiga töödelda. Üle poole purgi kulus ära ja peab veel panema. Hea et sai tookord kaks purki ostetud. Minu imestuseks oli see masteks küllalt vedel, sai pintsliga tõmmata. Eelmine mida tõmmata sain kuhugi teise auto kerele oli suhteliselt kõva ja pintsel sinna küll peale ei hakanud. Juu oli siis vana või midagi.







http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/ ... e=8&seek=6

Krdi palju ikka teha(tehtud), silud need keevitused igaltpoolt ära ka nii, et aru pole saada? Muidu jääks jube kirju:P

On juba silutud, aga kõike ei saa lihtsalt ära töödelda. Põhja all katab selle keevitusrandi masteks täitsa ilusti ära, läheb ka sõiduga veidi tolmusemaks ja asi ongi nagu midagi poleks olnud. Esikoopas ei saa kõike kohti kätte, eelmised on vahest isegi keevitanud ja vahest niisama lasknud, ma mõned kohad korrigeerisin üle suurema vooluga ja sai hea. Peale igat keevitust käiame ikka, asi võib pildi peal karvane olla, aga nagu teada värk on digikaamera moonutusomadustega ja tegelik elu on öö ja päev.

Seoses vahetusega bensiin-diisliks tuleb ära vahetada ka tagasild. No, mõeldud tehtud. Tõstsin auto pakkude peale (muide, maru hea on tõsta tungiaukudest, mitte kuskilt poolraamist või mujalt) ja hakkasin aina pihta. Täna palju ei jõudnud, sain reduktori maha ja poolteljed küljest ära suure pusimise peale, sest raiped on rasked kah. Enne seda sai tegeletud tõsiselt tiibadega. Esitiibadele sai võetud kõva põhjaga liivapaber, 80'line ja vesilihvi teel nn kaitsevärv maha aetud. Pidi teine midagi väga halba tegema, ise parasjagu ei tea, aga kaks meest soovitasid nii teha. Peale vee kuivamist asjad oranžiks. Tagatiib on heas seisus, koopaäär on korras, maha on lõigatud õigestest kohtadest ja nii palju kui ma leidsin oli sees ainult üks mõlk, aga see on nii väike, et pinnides saab selle välja võtta.
Sinisel sai tagatiib maha võetud, ei ole seal roosilist midagi, matsu on saanud ja siis puhtpaljalt pahtliga parandatud. Sain tiiva ära võtta ja alt tuli välja mingisugune imelik liimi taoline mögin. Huvitav misasi see selline on, kruvikeeraja eemaldas seda vaona ja jäi ise ka kleepuvaks. Aga asi nägi välja nagu masteks. Mina jälle võtan käsile koopaääre mis on vaja ka uus panna ja annan sellele ka pliid.
Tagapidurid on heas seisus, kettad on parajalt paksud veel, klotsi on pea mõlemal pool alla sentimeetri. Torud on uued ja muidu hea. Kunagi tuleb supordid ette võtta ja nendega midagi teha. Eelmine mehhaanik on vähemalt nii hea olnud, et osad poldid, mutrid on määret saanud. Kiitus selle eest, maru hea oli lahti keerata.
Silla maha saan üleni, siis töötlen sealt ka pakke ja muud igast kokkuveetud möksidega ja hakkan asja kokku panema.
Aga siit küsimus ka väike, mersu tagavedrud on suhteliselt pikad ja suure pinge all. Kuidas saada õõtsasid kätte ilma et ise millegiga vastu hambaid saaks. Rohelisel lendasid vedrud niisama minema ise varjus olles ja pika kangiga kaasa aidates.








http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/ ... e=9&seek=7

Mõtlesin jah, et kui üks Tartumaa mees kes sarnaste masinatega 15 aastat sõitnud oli ütles et ta pole veel seda masinat näinud ilma tagumiste vöödeta. Omal oli ka huvides et kui kunagi isegi peaks mingi põks olema siis, et ise surma ei saaks kui mõnikümmend kilo tagant sega tuleb.

Kui pole tehasest ette nähtud, siis tegelt ei tohtinud vist ise ka panna ju? Samas turvalisus ennekõike, hea töö!

Kõik vööde kohad olid olemas, ainult teip oli peale tõmmatud tehase poolt. Neid tuli kunagi suhteliselt eritellimusena välja ja see masin tundub mingi eriline säästuvariant olevat. Pole varustatud eriliste lux asjadega, mida võib leida sama margi masinatelt hulgim. Muidugi kõik kohad on näidatud ja tehase poolt tehtud, mul ei ole ka tagumist laetuld, selle saan ka ise külge panna täpsesse kohta kuna ava on olemas ja selle saab paberinoaga välja lõigata põhimõtteliselt. Sama on ka kesklukusüsteemiga ja vaakumtorudega. Kõik on olemas, ainult paigaldada vaja.

Igale poole alusvankri poltidele lase julgelt aerosooli sees müüdavat tõrva,siis pole enam muret poltide lahti saamisega kasvõi 10 aasta pärast.

Vahepeal on tehtud ära nali, et tagasild on täies pikkuses ja seisvalt all. Üksinda oli seda paras tegu tagasi saada. Panin silla kanali laudade peale auto kõhu alla kokku, et pärast ei peaks reduktorikaant maha kiskuma ja et pooltelgedega mingit jama ei tuleks. Sild oli täies komplektis, tungraudadega jeblimine ja pakkude alla toppimine ning kere liigutamine suure vandumise saatel sai ikka sild paika aetud ja kõik on hea. Peasillatala puhastasin ära, värvisin üle ja avastasin et vasakpoolne puks võiks vahetust tahta, aga seal midagi hullu ei ole, otseselt katki ei ole. Kõik poldid, mutrid ja seibid lasin enne kinni keeramist spreitõrvaga üle, et hiljem neid hõlpsam lahti oleks keerata. Kes teab mis mõtted kunagi pähe tulevad.
Matistasin ära katuse, seda küll hetkel natuke jämedama liivapaberiga kui värvimise jaoks nõutud on, aga järellihv tuleb veel teha. Katuse olukord on isegi hea, värv sealt niisama maha ei tule ja on ennemgi seda tööd tehtud, mitte nagu uksepostidel ja vasakul tagatiival, kus ma sain värvi põhimõtteliselt tükkidena kätte. Tagatiival tuli värv igatahes pahtlilabidaga väga hästi maha, alt vaatas vastu pahtel. Nüüd kui aeg hakkab aina lähemale jõudma sellele, et kunagi ehk kui lubab siis Augusti kuus saab selle masina ka kambrisse saata. Selleks on vaja mootor peale panna, kõik plekid sirgeks ajada, uksed korda teha ja tagatiib külge panna. Mootoriruumi värvime ise kohapeal.
Kuna eelnevalt küljes olnud tagavararattakoobas oli suhteliselt mäda igast nurgast ja tagant otsast isegi üles sõidetud siis võtsin kätte ja tegin uue. Jupp plekki, keevitus ja paigas ta oligi.





http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/ ... e=9&seek=0

väga mõnus

Selliseid sisukaid teemasi on kohe hea lugeda ja vaadata. Aga auto on lahe ja edu korrastamisega. Tundub juba suht lõpu sirge. Igastahes kõva töö oled ära teinud.