Seda juttu ma ei usu
| Streetrace.Org http://www.streetrace.org/foorum/ |
|
| IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis http://www.streetrace.org/foorum/viewtopic.php?f=47&t=5182 |
4. leht 5-st |
| Autor: | wax [ 04.09.2014 10:32 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
-Amper- kirjutas: Mis kuri see haljale metallile pahtli tõmbamises peitub ? Haljale plekile ei panda pahtlit seepärast, et pahtel ei püsi seal. Krunt teeb pinna nakkuvaks. Pealegi imab pahtel niiskust, ning niiske pahtel vastu haljast plekki = kiire rooste. |
|
| Autor: | ryan000 [ 04.09.2014 14:53 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Kui krunt on kuiv siis tuleb ta kindlasti ära matistada , et pahtel korralikult nakkuks . Selleks et matistada saaks , tuleb paksemalt kruntida ka . Väiksemates kohtades (pinna alla) võib epot pintsliga ka tõmmata paar kihti , jääb hea paks kiht ja julgeb liivakaga ka kallale minna (190/240) . |
|
| Autor: | -Amper- [ 04.09.2014 16:26 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
wax kirjutas: -Amper- kirjutas: Mis kuri see haljale metallile pahtli tõmbamises peitub ? Haljale plekile ei panda pahtlit seepärast, et pahtel ei püsi seal. Krunt teeb pinna nakkuvaks. Pealegi imab pahtel niiskust, ning niiske pahtel vastu haljast plekki = kiire rooste. See nüüd küll paika ei pea. Pahtlit võib haljale metallile tõmmata, kui metalli karestada P180. Pahtel võib niiskust imada, aga mis moodi see pahtel peale tõmmates niiske on ? Pahtel vedelas olekus ju vett ei sisalda. Ei koolis ega mitmes kohas tööl olles pole veel kuulnud et pahtlit metallile ei tohiks tõmmata. Pigem olen kuulnud, et kui pahtel on kahe krundikihi vahel, siis järelkuivamine on hullem kuna pahtel on kahe krundi kihi vahel. See muidugi siis kui pole roostene metall. |
|
| Autor: | saaber [ 04.09.2014 16:34 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
-Amper- kirjutas: wax kirjutas: -Amper- kirjutas: Mis kuri see haljale metallile pahtli tõmbamises peitub ? Haljale plekile ei panda pahtlit seepärast, et pahtel ei püsi seal. Krunt teeb pinna nakkuvaks. Pealegi imab pahtel niiskust, ning niiske pahtel vastu haljast plekki = kiire rooste. See nüüd küll paika ei pea. Pahtlit võib haljale metallile tõmmata, kui metalli karestada P180. Pahtel võib niiskust imada, aga mis moodi see pahtel peale tõmmates niiske on ? Pahtel vedelas olekus ju vett ei sisalda. Ei koolis ega mitmes kohas tööl olles pole veel kuulnud et pahtlit metallile ei tohiks tõmmata. Pigem olen kuulnud, et kui pahtel on kahe krundikihi vahel, siis järelkuivamine on hullem kuna pahtel on kahe krundi kihi vahel. See muidugi siis kui pole roostene metall. Imelik, mulle küll koolis räägiti, et haljale metallile pahtlit peale ei tõmmata... Samuti kokku puutunud erinevate ettevõtetega, kes räägivad, et enne pahtli peale tõmbamist kanda peale happekrunt, tavakrunt ja siis pahtel. |
|
| Autor: | Vanaisavecu [ 04.09.2014 19:29 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Muidugi kõigepealt haljale metallile epo või happekrunt seejärel 240 paberiga matiks ja siis alles pahtel ,pluss haljas metall ei too esile nii hästi pinnakõverusi . |
|
| Autor: | E-customs [ 04.09.2014 19:40 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Happekrundi matistamist kuulen küll esimest korda.Tavaliselt ikka happekrundile lastakse täitekrunt peale märg-märjale süsteemis. |
|
| Autor: | Iff [ 05.09.2014 00:27 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Ei panda mingit krunti enam pleki ja pahtli vahele. See on 20a vana teema kus pahtlid sisaldasid igasugu happelist keemiat mis panud pleki altpoolt roostetama. Enam sellist asja ei ole. Need kooli maalrid on ka köige kövemad maalrid üldse. |
|
| Autor: | ryan000 [ 07.09.2014 20:54 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Seda juttu ma ei usu
|
|
| Autor: | Nurgatagune [ 08.09.2014 21:01 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
wax kirjutas: -Amper- kirjutas: Mis kuri see haljale metallile pahtli tõmbamises peitub ? Haljale plekile ei panda pahtlit seepärast, et pahtel ei püsi seal. Krunt teeb pinna nakkuvaks. Pealegi imab pahtel niiskust, ning niiske pahtel vastu haljast plekki = kiire rooste. Sellise teooria järgi ei saaks ma ühtegi tööd teha alla kolme päeva. Nojah samas mul isa rääkis ka kunagi sellist asja, aga ta kasutas nitro pahtlit ka  Ainuke õige teema on see, et jah pahtel laseb niiskust läbi kuna ta on väga poorne. Aga samuti laseb ta ka su happe jms sealt läbi mis sa sinna peale kannad btw!! Pinnakõverused tuleb teha endale selgeks enne kui idika kombel terve detaili matiks/haljaks nühid(mis iganes põhjusel). Hapet/epot võid lasta kas märjalt või täite alla. Kõvematele projektidele läheb nii alla kui märjalt enne tuiset nö sealeriks ja paremaks kaitseks rooste vastu. Kehv pahteldaja muide oled, siis pole reaalsuses kottigi kasu kui sa selle happe sinna pahtli alla lased, niikuinii nühid ju maha uuesti ja mis sa siis teed, krundid jällegi uuesti enne kui uue kihi pahtlit tõmbad?? Loogika peab ka asjadel üldjoones olema. Ja no sorry, olen saunajuttude toel kuulnud, et nt tartu kkk's õpetab maalriks sind inimene kes on seda ise õppinud koolis, siis omandanud pedakoogi paberid ja nüüd on tark valmis. Reaalsed kogemused on järelikult olematud. Mäletan veel päris hästi kuidas üks koolitark tuli mulle seletama, et ma olen idioot, kambris liigub ju õhk alt ikka ülesse, alt peab tulema puhas peale ja laest tõmmatakse ära... Lisaks kui sulle koolis opetab seda a'la kas 50'le liginev või vanem härrasmees, siis 90% ulatuses võib kindel olla, et ta ei hoia ennast uue tehnoloogia ja materjaliga kursis ja jahub seda mis kunagi pmst oli. Aga eks igaüks teeb enda moodi asju. Sry, mind lihtsalt häiris see teema selle pahtli jama üle. Peace. |
|
| Autor: | karlpoiss [ 09.09.2014 00:49 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Ebareaalne, nurgatagune võttis lihtsalt sõnad suust. Nii õigesti asi lahti seletada pole eriti lihtne 
|
|
| Autor: | Iff [ 14.09.2014 01:53 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Mul on möned kooli maalri praktikandid käinud praktikal ja täiesti uskumatu mis juhmid koolidest tulevad ikka. |
|
| Autor: | Kombimiis [ 26.09.2014 22:31 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Nagu karta oligi, läkski siin verbaalseks kõhulahtisuseks ära. Seega palve modedele, kustutada/poolitada teema peale waxi esimest postitust. Pooldan isoleeritud kihtide teooriat ise muidu. Kui aega on... Lööktööna tehes ei pilgu silm ega löö risti ette kui on vaja kallimale uuema otsa lustikaarikule pahtel plekile lüüa. Mädanena hakkab sealt nii-ehknaa. Nähtud eelnevate riikide-meeste töid küll ja küll. Ca. nädalaste vahedega tehtud pildid, enda projektiga saan tegeleda ainult nädalavahetuseti. Ussis tagatiivad metallini haljaks, vajalikus kohas plekki välja tõmmatud. Kõik paneelid (v.a. katus) pika klotsiga siledamaks lükatud. Kuigi ennegi polnud kujul vigagi. Pingsal otsimisel leitud ämblikualged välja käiatud, kindlasti mingid mäda-alged jäid sisse. Kunagi kerele sisse ostetud teenus on kohati tehtud väga kehvalt, kohati hästi.  Kere viimase krundi all, tiivad korraks tagasi visatud, ustel-luukidel ajasin masina sisse kus vähegi kahtlasem mull või virvendus oli.  Erinevalt eelnevatest projektimeestest seal, hoian enda auto küljest irduvaid tükke salongis. Selliseks sai lammutatud. Tagumisi klaase maha võtma ei hakanud seekord, viimati oli tükk tegu neid tagasi saada, tihendeid ei tahaks väga rappida.  Esimesena sai mekkida uut kuube katus. Klotsiga siluma ei hakanud (kuigi oleks ju võinud idee poolest), lihtsalt tegin ühte kohta kerge pahtelduse ning ülejäänud 500ga matiks. Katus on kõige põlatum detail üldse, eriti universaalide oma. Kiirelt pead tegutsema, et lakk jätkukohas tasa vajuks. Ise, voolik ja püss peavad olema ideaalselt puhtad et pinnale ei satuks liigset sodi. Täiesti loomulik lakistruktuur jäi sisse, kaks huvilist, äädikakärbest sai samuti "päästetud" Liiga palju uputada ka ei tohi, kuigi esialgu võib peegelsile pind ülivinge tunduda, näitavad loomkatsed et hiljem võib pind ilusti karvaseks-matiks kuivada. Selga läks Sherwin Williamsi Lada 325 ja 111 lakk standard kiirusega kõvatajaga. Seega päris noname pole. Mingi teraga värvi stock Kombi selga ei purista ju.  Mitu tundi tuulutamist, pesemist, paberiga katmist ning veelkordset pesemist,tuulutamist. Lasti üle, mootoriruum jäi tühjaks tõstmata-tegemata. Katta ei viitsinud. "Kunagi hiljem" ehk, kui seal rajoonis midagi muutub.    Selline on reaalne valgustus "Blowthermis". Värv seljas.  Lakk seljas. Vist puhtaim kere mis sealt tulnud.  Järgmiseks läksid esiotsa tükid. Kapoti pillasin lahti võttes maha ja tekitasin natuke tööd juurde. Samas sellele kulus kõige vähem aega. Esipõlle juures polnud spotteriga midagi teha, kangutasin plekki veidi sirgemaks, vajalikud kohad said pahtlit ning krunti. Värvisin-lakkisin mastiksirandini, hiljem katan stangealuse pleki üleni mastiksiga ära niiehknaa. Igast detailist 120 pilti ei viitsinud teha nagu mõni tšort teeb.  "Karusellpukk" "kuivatusasendis"  Nädal hiljem sundisin ennast haigena järjekordsetele lööktöödele. Aeg oli käes ette võtta uksed ja tagaluuk (bensiinipaagiluugist rääkimata ) Mõniteist tundi läks kõigest, seda siis koos pildi ette saamisega. Puhtalt tahtejõu ja fanatismi küsimus.Nii nad pukki vinnasin.  Problemaatiliselt kõrvalistujapoolselt ukselt sügasin kooliaegset "liha" maha, kohati metallini. Mis kuju ta sai, ei omagi enam tähtsust. Krundist läbi nühitud kohad said ikka enne värvi 1K krunti selga kah.  Lakkimine käib käsikaudu, nagu ikka. Detaili ise ei näe kui just ninapidi sees pole, ülekattega laskmine ja muud isased liigutused on kätte salvestatud. Muidu mind selleks momendiks ise kohal polnudki, palavikus mõistus oli kuskil mujal, tunked hoidsid keha püsti. Prillil pidi vahepeal kojamehed tööle panema, andis hiljem silmi lahti kangutada  Maagilise udu hajudes avanes kaamerale selline vaatepilt. Ja peale seda ma neljakäpukil minema roomasingi öösse...  Antud momendil ripuvad paneelid üksikute poltidega kere küljes,. Teha oleks minimaalselt vaja veel: mustad aknasiinid, tagaklaasi kolmnurgad ja esikannel prillidega üle. Natuke poleerida (üksikud täpid ja kaks-kolm väiksemat "signatuuri" ), klaasid külge (stern pidi esiklaasi tooma). Ega ei teagi, mis kuju see kompott kõik on. Juhiuks on vana "kroomsanga" tüüpi, rant on teravam. Kõrvalistujapoolne on nagu ta on. Ideaalseid paneelivahesid taga ajada, peetud Liidu autol, ei saagi. Aga noh, see plekihunnik ongi pigem nagu erinevate tehnoloogiate lakmuspaber. Kuidas tohib ja ei tohi vormistada "projekti" aeg-ruum-raha mõõtmeis. Tuleb au anda et tänu sellele objektile olen antud tööl. Plastist tiibadega X5d, udukergest alumiiniumist Audid, roostealgetega 2012 Transporter, mõni Datsun Kaskai, kaks kaatritki, ei saa lähedalegi Liidu korrosioonialtile terasarmeele. |
|
| Autor: | stern100 [ 22.02.2015 23:25 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
Millal valmis autot siis näha saab? |
|
| Autor: | -vanaisa- [ 04.12.2015 19:34 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
jään ka siis jälgima
|
|
| Autor: | karulage [ 22.12.2015 22:21 ] |
| Teema pealkiri: | Re: IŽ 21251 "Kombi" 1988, Kombimiis |
See Kombi valmimine tundub toppama jäänud olevat nagu oleks mõni uus projekt juba peale hiilinud ... |
|
| 4. leht 5-st | Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ] |
| Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group http://www.phpbb.com/ |
|