Ja kui teemaalgataja ise ei taha endast jobu muljet jätta, siis võiks end asjadega kurssi viia - Moparil pole kunagi Daewooga sidet olnud, küll aga Daewoo on juba 80-test GM-iga väga tihedalt seotud olnud. Antud kerega Sebringu/Stratuse/Cirruse puhul peaks olema rohkem Mitsubishi inseneride kätt mängus olema, kui üldse (2.5 V6 oli Mitsu päritolu mootor, 2.0 on Mopari grupisisene leiutis). 2000+ oli Mopar seotud sakslaste, täpsemalt siis Mercedesega. Ja pole ei Mitsubishi ega MB-ga koostöö ajal tehtud aparaatide kohta midagi väga paha öelda, täiesti keskmised tolleaaegsed ameeriklased mõlemad.

Muidu muretuid miile (kuigi eurovariandi puhul võib öelda pigem kilomeetreid )

Ahjaa, seda ka et kui osi õigest allikast hankida ning ise pisut vaeva näha, pole need tükkide hinnad midagi nii hirmsad, kohalike kaupmeeste uksed jäävad küll sel puhul kulutamata...

Selline rüüsler on ikka tõeline usakas, tõupuhas mopar. Naljakoht
Ei taha isegi autot solvata vms. aga see "usa" raua austajate suhtumine on vahetevahel tõeliselt naljakas.

Kas keegi mainis, et tegu on tõupuhta Mopariga - Chrysler Corporation tootis tõupuhtaid AUTOSID vist viimati 70-te algul, peale selle on see firma loksunud ühe partneri käest teise kätte ning kõik antud grupi autod on olnud ühed parajad leiutised. Meenutagem kasvõi aretisi erinevate Renault ja Talboti mudelite baasil. Mitsubishiga koostöö ajal on sündinud siiski mõningaid päris huvitavaid tarbesõidukeid. Seega ma isiklikult väga ei kobiseks selle "pärisameeriklase" koha pealt - ega need GM-i ja Fordi valeotsavedused pool- ja kolmveerandmootoriga leiutised samast ajastust oluliselt kehvemad või paremad polnud. Tegu puhtalt ajastu küsimusega. Tolleaegne Stratus mulle näiteks imponeerib oma disainilt rohkem kui 90-te lõpus välja tulnud 300m või siis uuem Sebring.

Vahet pole, kes mida kiidab, sama hästi (või halvasti) nagu arvatakse üldiselt ameerikamaisest toodangust, arvan näiteks mina viimase 15 aasta jooksul toodetud saksa tehnikast. Ja erinevalt saksa imelisest inseneritööst jõuan ma siiski muheledes mikihiirte tehnikale vajadusel ka kuluosa õigel ajal osta ning külge keerata, mitte oodata aasta aega selle taga, et auto laguneks selle piirini, kui hoolduse asemel seda korralik remont (või siis selle foorumi kontekstis pigem uus ja loodetavasti piisavalt loll omanik) ootab. Pigem sõidan ökotamise eesmärgil ringi tõusva päikese maa tehnikaga, kuna see kestab, kuigi enamik sealsetest tarbeautodest oma disaini ning olemuse poolest on paduigavad, kui soetan endale mõne sakslaste imetabase inseneritöö musternäidise.

Selle kohapealt, et viimased õiged Mopar'id tulid tehastest 70'te esimesel poolel nõustun ma täielikult. Loodan, et keegi solvatuna ei tunne ennast aga päris tihti on jäänud mulje, et just selliste 90date ameerika juustude omanikud tunnevad ennast solvatuna kui nende auto pannakse võrdlusesse mõne daewoo või muu korea nikastusega.
Ei taha seda ka uskuda, et 15-20 aastat vana sakslase ülal pidamine on kallim kui tolle aja ameerika auto ülalpidamine. Kõik sõltub pigem sellest kuidas auto omanik auto eest hoolitseb. Karta on, et 27aastat vana auto originaal sillapukside ja mootoriõliga eriti heas korras pole.
Teemas olev Chrysler on auto nagu iga teine, ei saa lihtsalt sellest aru kui minnakse ähmi täis kui kellegile ei meeldi. Peaasi, et omanikule meeldib, või mis?

No selles mõttes eksisin küll, et ei uskunud, et keegi siin otsesõnalisi tõlgendusi hakkab tegema. Päris usa raud ta pole ja ega ma enne ostu nüüd põhjalikku taustauuringut ka sellele ei teinud, et kellega koostöös jne. ta tehtud võib olla. Minu jaoks on stratus ja ka 300M olnud siiski natuke enam Ameerika autod, kui siin foorumi moderaatori pakutud chevrolet aveo. Daewoo oli ju hoopis see mark, mida nüüd chevrolet nime all toodetakse ja siinkohal ka olen eksinud.
Nagu ise olen uurinud, siis disaininud on ta chrysler, see 2.0 rida4 ja manuaalkast on ka chrysleri enda toodang, ehitatud on vist(?) mitsubishi põhjale. Mitsubishi tehtud on see nutune 2.5V6 ja automaatkast, mida ma ei tahtnud, sest netis on selle koosluse kohta nuttu ja hala küll ja veel.
Keredetaile ma ei tea, kes treis, aga roostekindlus on siiski selle ajastu auto kohta hea. Minu murekoht on tegelikult stratusele tüüpilises kohas(tagumise rattakoopa ja ukse vahel.) olev rooste, mis minu auto puhul on hetkel vaid väike värvkattel olev plekike. Tuleviku huvides ilmselt mida varem, seda parem, ette võtta. Karbilt on lihtsalt kivid värvi maha peksnud.
Aga no okei, kellele sobib ford, kellele daewoo, kes tahavad väheke erinevama autoga sõita - inimesi ja arvamusi on erinevaid.

Täna sai ka kardetud tüüpviga, ehk klapikambritihendi leke remonditud. Oli lihtsalt vaja auto alla ronida ja õlifilter kinni keerata. Lipendas suht lahtiselt seal otsas, nii et keerasin põhimõtteliselt käega ta kinni.
Auto alt paistis, et roolivõimu remontimisel pääsen loodetavasti enam- vähem sama lihtsalt. Kuskilt voolikutest paistis lekkivat, aga kuna polnud hetkel vajalikke võtmeid ja torutangidega sinna toimetama ei pääsenud, siis sellega ootan reedeni, kui pääsen remonditöökotta.
Gaasihais jääb ka järjest väiksemaks ja kuna ma sellest gaasisüsteemist ei tea midagi, siis oletan, et tahab lihtsalt kasutamist saada. Praegu oli auto pool aastat seisnud kasutamata.

Aga sõidab, mugav on ja olen seni rahul.

Pole küll Stratusega kursis, aga uuematel Chrysleritel põhjustab selles kohas roostet kellegi idika poolt tehases karbi ja rattakoopa ühenduskohta lastud polüuretaanvaht, mis ajapikku lööb pleki küljest lahti ning hakkab sinna vahele niiskust koguma. Võimalik, et seal on sama häda.

See Mopari enda 2.0 peaks olema suht pommikindel, kui külmast peast kolisevad kolvid ning kehvavõitu süütesüsteem välja arvata. Normaalse õliga sõites peaks kestma küll. Kujutan küll ette, et Stratuse vahel see ilmselt eriti vilkalt autot ei liiguta, endal olemas pisut väiksem kühvel selle mootoriga ning vahest igatseks pisut ärksamat isendit küll...

Stratus on mõnus masin ja kestab normaalselt. Mul sõbral vedeleb selline aianurgas ja kui peaks mingeid varuosasid vaja minema siis usun et ta müüb suht soodsalt neid.
Lisaks olemas seal peal veel kahepoolse sidega signalisatsioon koos käivitus funktsiooniga.

Ega ei liiguta küll. Tühimass stratusel oli seal gramm üle 1,5 tonni vist. See kiirendus pole tegelikult vähemalt minu jaoks oluline. Linnakiirusele kiirendab normaalselt, aga maanteel möödasõite peab küll veidi pikemalt planeerima. Ei ole enam, nagu Volvo T4ga, et suund sisse ja lähen.



Hetkel paistab küll, et tubli tükk on ja peaks kestma. Teele pole veel jätnud.
See sõbra masin vedeleb Jõgeval?

Jõgevamaal Palamusel vedeleb!