Sa mõtled heli kohapealt? Hetkel on vaid armatuuril mingid Peerless kõlarid Alpine IVA-D310R maki taga (originaalist ikkagi palju parem). Riiulisse on varutud küll protsessor-võimendid-kõlarid, kuid aja puuduse tõttu pole neid jõudnud paigaldama hakata.



Slikkide laiuse valik oli mul õnneks lihtne - tänu headele inimestele sattusid mulle kätte just sellises mõõdus rehvid.

Ahjaa, kas sul CDV (clutch delay valve) on ikka vahelt ära keeratud ?

Ei ole, sest kui avalaksu vahejuhtum välja arvata, siis on sidur siiani laitmatult töötanud ning mingeid muutusi pole põhjust teha olnud. Ma üldiselt usaldan pemmi insenere (erinevalt mõnest muust automargist) ning usun, et see klapp on seal mingi mõttega. Näiteks jätta sidur meelega nõrgimaks lüliks auto väärkasutamise korral.

Samas slicki ning originaalist võimsama mootoriga startimist pemmi insenerid tõeäoliselt ei arvestanud, nii et selle klapi eemaldamine tundub suht hea mõte olevat enne kui slikki proovima lähen . Siis näeb, mis sidur seepeale üldse teeb. Kui libiseb, siis võtan kasti maha ning vaatan, mis seisus ketas, korv ja hooratas on. Nende järgi otsustan, mis edasi teha.

Täna sõitma hakates hakkas mootor puterdama kerge kiirenduse ajal. Nagu hakkaks bensiin otsa saama. Vaatasin kütuserõhku - oli OK. Järelikult bensiin ei saanud otsa (igaksjuhuks külastasin vahepeal tanklat ka, sest peale pihustite vahetust ei näita kompuuter enam järelejäänud kütust väga täpselt). Sõitsin tööjuurde, panin diagnostikaaparaadi külge, kuid mingeid vigu ei näitanud. Sellegipoolest kahtlustasin õhukulumõõturit. Õnneks oli mul riiulis üks tagavara. Panin selle peale, tegin proovisõidu ning esialgu oli kõik OK. Õhtul koju sõites hakkas aga uus jama - veojõukontrolli tuli põles pidevalt ning foori taga üht autot kottides tundsin, et minek pole ikka päris see. Vaatasin segu - kiirendades 15:1. Liiga lahja. Keerasin otsa tööjuurde tagasi ning teepeal suri mootor paar korda tühikäigul välja ka. Tööjuurde jõudes panin diagnostikaaparaadi külge ning seekord näitas juba P0100 ehk õhukulumõõturi viga. Vaatasin töötava mootori andmeid - õhukulu null. Vaatasin õhukulumõõturi pistikut - üks juhe oli otse kanna pealt ära murdnud. Parandasin ära - nüüd kõik OK. Hetkel ei teagi, kas pool aastat vana õhukulumõõtur andis saba ning juhe läks katki pistikut liigutades või oligi süüdlaseks murdunud juhe. Vot selline lugu.

Kindlasti keera CDV vahelt ära nagu näiteks e39 M5'l on tehtud. Pikendab oluliselt siduri eluiga ja tugevdab haaret. See aeglaselt siduri kokku laskmine saatis mul ilmselt ühe siduri manalasse. Väidetavalt olevat CDV vahel tagasilla säästmiseks.
15:1 AFR kiirendamisel muidugi nalja-asi pole. Edu ja loodab et tehnika jääb ikka kestma.

Täna keerasin selle CDV-asja vahelt ära. Tegemist on lihtsalt torule vahele käiva muhviga, mille siseläbimõõt on umbes 1.5mm. See peakski siis piirama liiga kiiret vedeliku tagasivoolu töösilindrist ning seega liiga kiiret siduri haakumist. Kusjuures selle eemaldamiseks ei ole vaja midagi ümber teha - sama toru, mis läheb klapi külge, sobib töösilindri külge. Toru (mis on enne töösilindrit miskipärast spiraali keeratud) tuleb vaid veidi painutada. "Klapp" on ise selline:





Niisama sõites mingit vahet ei tunne. Ega ei peagi tundma. Loodetavasti haakub sidur slikiga kiirendades lihtsalt paremini.
Panin ka eelmise õhukulumõõturi tagasi, mis hakkas ilusti tööle. Järelikult oligi viga vaid murdunud juhtmes.

Paar pilti ka mu "kellade" süsteemist. Kuna mulle ei meeldi ei piilaril ega kuskil ventilatsiooniavasse pandud lisakellad, siis tegin ise ploki, mis saadab andurite näidu ekraanile, mille ma saan tahtmise korral armatuuri sisse, iluliistu taha klappida.



Üleval keskel näitab kollektorisse tuleva õhu temperatuuri, sellest paremal vasaku poole küttesegu (vasak lambda on asendatud lairiba anduriga).

Allpool olev rida on lambdaandurite näidud graafiliselt (vasak lairiba, parem tavaline, sestap ka kitsam riba).

Siis tuleb on vaakum/rõhk kollektoris ehk maakeeli "boostikell", selle järel hetkeväärtus numbriliselt.

Kõige all on kütuserõhk graafiliselt ja numbriliselt.

Sõidu ajal ei ole aega näitureid nagunii vaadata, seepärast on ka mitu "mälufunktsiooni". Kõigepealt keset ekraani näitab "max boost" ehk suurimat rõhku ning sellel hetkel olnud kütuserõhku. Lisaks näitab iga riba all olev punkt max boost ajal olnud väärtust. Keskel paremal olev number näitab suurimat sisselaskeõhutemperatuuri. Need max väärtused on nupust nullitavad.

Teine ekraan joonistab graafikut:



Ülemine graafik näitab boosti/vaakumit. Kahe alumise punktiiri vahe on 0..1bar vaakumit, sealt ülespoole on 0.2 bar kaupa boosti. Alumine graafik näitab küttesegu samal ajal. Nagu näha, siis kiirendamise ajal hoiab segu suht ilusti 12-13 vahel.

Ilmselt oleks auto kallal tehtud tehnilised lahendused popimad arutlusteemad turbofoorumis vms kohas. Igatahes edu homme Kiltsil ja alates 265 km/h on need numbrid mida homme miilisõidust kõige toimimise korral isiklikult ootaks. Edu

Head uudised on need, et mootor on siiani koos ja hea tervise juures. Edasi tulevad halvemad uudised.

Kõigepealt lasin tippkiirusepiiraja (250km/h) eemaldada ning pööretepiiraja tõsta 6100 pealt 6700 peale. Selle käigus tekkis aga mingi tõrge ning auto sai valmis alles kell kolm laupäeva hommikul.


Miilisõidul tuli tulemuseks 243, millega ma üldse rahul ei ole, sest kolmanda käigu lõpust alates kadus jõud ära. GoPro telgist pandi mulle kaamera autosse, mille pilti pärast lahkesti vaadata lubati. Sealt oli näha, et peale jõu kadumist püsis küttesegu kuskil 15:1 kandis.

Enne teist sõitu vahetasin õhukulumõõturi vahel oleva takisti väiksema vastu, panin lisapihustid boosti all 10% tööle, et segu rikkam oleks ning panin ekraani graafikut joonistama. Kordus täpselt sama jama - alguses oli segu ilus, kuid kolmanda käigu lõpus juhtus midagi ning segu läks lahjaks, mida on ka graafikult näha:



Nüüd koju jõudes vaatasin diagnostikaaparaadiga, et mällu oli tekkinud P0100 - õhukulumõõturi viga. Praegu arvan, et kõige tõenäolisemalt läks õhukulu nii suureks, et aju pidas õhukulumõõturi näitu veaks. 10% rohkem pöördeid ning selle tulemusena 20% rohkem boosti tähendab 32% rohkem õhukulu. Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud õhukulumõõturi vahele panema hoopis suurema takisti või pöördeid mitte üle 6100 laskma. Aga selle tarkusega pole enam midagi teha. Järgmine miil on 11. august. Siis on järgmine võimalus.

Täna toimuma pidanud AC drag jäi ka vihma tõttu ära, kuid selle üle ma vinguda ei taha, sest looduse vastu ei saa ning selliste asjadega tuleb leppida.

Peaks vis mainima, et ventika nali oli Lugesin ja imestsin...

Aga auto lahedalt tehtud.

Ekraanil kuvatav info mootorist on eriti põnev. Tekkis täitsa, huvi, et kuidas?

Tulemus on jah selline, millise sõitsin välja ise oma 540ga ilma igasuguse ülelaadimiseta aga numbrist tähtsam on ikka, et tehnika kannata ei saanud ja veale jälile said. Nii saab järgmine kord rajal kiirem olla. Muidu jah need mõnusad testimata seadistuse "rõõmud" lennuväljal.
cb4_335, Salupa masina andurite signaalid joonistab mikroprotsessoriga kontroller pildiks. Eks ta ise teab lähemalt rääkida aga väga lahe süsteem minu arust. Paneb mõtlema, kas mõne odavama Androidiga annab äkki midagi analoogset ära teha.

Selleks olen ise ehitanud seadme, millesse jooksevad juhtmed anduritest ning mis annab välja komposiitvideosignaali, mida saab lasta enamus ekraanidesse, näiteks minu Alpine IVA-D310R. Küljes on ka kaks nuppu, millest saab erinevaid ekraane kuvada ning seadeid muuta.





Seadme südameks on PIC-seeria mikroprotsessor, mis on äärmiselt paindlik ja laialdaste kasutusvõimalustega vidin. Hetkel kasutan täpsemalt PIC16F876A protsessorit. Sellel on 28 jalga, millest 22 jalga saab oma äranägemist mööda muuta erinevateks sisend- või väljundjalgadeks. Kirjutad arvutis programmi valmis, lased kompileerida, loed selle programmaatori abil protsessorisse ning protsessor teebki seda, mis tahad.

Esialgu kasutasin videoväljundi genereerimiseks protsessorit ennast - umbes nii, et tõsta väljudpinge 0.7V peale, oota 4.7mikrosekundit, langeta väljundpinge 0V peale, oota 0.4 mikrosekundit, tõsta väljund 0.3V peale jne, kuid sellise programmi kirjutamine oli väga tülikas. Arvutusi sai teha vaid kaadrite vahetamise ajal kusjuures iga operatsioon pidi võtma erinevate kaadrite jooksul täpselt sama palju aega ning ma pidin täpselt teadma, kui kaua aega mõni operatsioon võtab. Vastasel juhul hakkas pilt virvendama. Seepärast kasutan video genereerimiseks nüüd MAX7456 nimelist mikroskeemi (asub rohelise trükkplaadi peal), mis suudab iseseisvalt kuvada ekraanile selliseid märke:



Anna vaid suvalisel ajal SPI-liidese kaudu infot ette.

Aparaat näeb selline prosta välja seepärast, et ta on pidevas täienemises ning korralikku trükkplaati ja korpust ei ole mõtet veel teha.

Endal on väga suur huvi selliste mikrokontrollerite aretamisel, olemas programeerimisoskus, kunagi koolis sai ka sarnast asja tehtud kergemal tasemel.

Kuskohast ma saaks endale antud komplekti(ELFA vist küll, aga täpsemalt mida mul vaja on )? Ekraan, protsessor, kompileerimisprogramm, õpetused jne ? Kahjuks elektroonikaskeemidest ei jaga emmigi aga huvi on enam kui suur.

Sellise asjaga tegelemise peamiseks eelduseks on loogilise mõtlemise olemasolu. Näiteks kust mujalt ikka tänapäeval õpetusi otsida kui internetist - Google otsingusse "Pic tutorial" ning erinevaid õpetusi tuleb tohutult. Protsessoreid saad Elfast, oomipoest, eBayst jne. Kustkohast saab ekraani? Kammoon!

Võib olla, et seda sama autot käiakse aegajalt (ntx ka eile 19:45 ajal ) peale seadistamist mäepealses testimas ?

Mäealuse ja pealse on põhi testtrack sellel suksul.