Saaga algas 25.12, kui ühtäkki vilkuva kütusetule oludes auto enam ei käivitunud... õigemini käivitus, aga kooles pool pööret hiljem.
Olles 100% kindel, et kütust on piisavalt auto käivitamiseks (vilkuva kütusetule oludes), sai diagnoosiks pandud kütusepumba mittetöötamine. Kergitasin tagaistme üles, andsin käega väikese vopsu, mille tagajärjel pump ellu ärkas ja rõhu üles lõi. Mina rõõmus

27.12 oli vaja liikuda pealinna, et Svenssonidele praamiga külla sõita.
Kuna tormi tõttu katkes siinsete maarajoonide elektrivarustus, mispärast elu seiskus, siis tuli kännult mittekerkiva kütuseseieriga läbida 25km lähima bensiinijaamani (polnud varem mittetõusvaga sõitnud - ei oska range´i hinnata).
Auto vedas mind tublisti bensiinijaamani. 30 toopi hiljem arvas pump, et tema ei pea end ringi ketrama taaskord. Seisin üksi Kose risti tanklas... koputasin õrnalt samasse kohta - ei midagi. Ronisin tagaistmele ja lõin kannaga seda pumbapiirkonda - mõjus
Kuna linnapeal oli enne askeldamist ka pisut, siis sain mõned käivitused normaalselt tehtud, aga kristiine parklas hakkas jälle jebla pihta

ca veerand tundi meelitasin raibet elule... sedapuhku veljevõtmega uhmerdades

Eniveis sai forsist uus pump ligi võetud ja nüüd näib õige hetk olevat selle külge pookimiseks.
