Varakevadel sai tasapisi alustatud auto valmis seadmisega uueks hooajaks. Kui lõpuks pärale jõudis, et kommuka juhtme võiks ära ühendada, siis polnud peale kuudepikkust seismist käivitamisega mingeid probleeme

Päris "võta aianurgast ja sõida" masinaga siiski tegu pole, niiskus on salongis natuke kurja teinud. Siinkohal tervitaks auto eelmist omanikku, kes oma keretööde maanias on blokeerinud esiklaasi raami vee äravoolu voolikute tee, seega kogu klaasiraami vahele sattunud vesi tuleb otse tuppa. Tänu sellele on lisaks läbi vettinud põrandakattele niigi kõverad uksepolstrid veelgi kõveramaks tõmmanud, kinni on roostetanud juhiukse kesklukumootor ja eks seda hallitustki oli omajagu.
Pilt küll petab veidi, kuid esiuste polstrid olid ikka totaalselt laines ja ega tagauste omadki palju paremad polnud.

Kuna kaotada polnud midagi, panin polstrid mõneks ajaks raskuse alla sirguma.

Etteruttavalt võib öelda, et seis läks veidi paremaks, kuid tõenäoliselt jääb see hooaeg punasele sisule viimaseks ja seda mitte kõverate polstrite vaid istmete pärast. Juhiistme seljatoe õmblused rebenevad, katse seljatoel "nahk üle kõrvade" tõmmata läks luhta, sest materjal on selle 41 aastaga kõvasti kokku tõmmanud ja hapraks muutunud ning õmblused on nii pudedad, et kätte saab selle vaid tükkhaaval.
Karbiliistud olid osaliselt end lahti löönud, seega otsustasin need küljest võtta. Kahjuks need kohad mis kinni olid, olid ikka väga tugevasti. Lõppresultaat on pildil.

Tuhatoosi taastamisest ma loobusin, jätan kasutatud variandi tagavaraks ning külge läheb kasutamata tükk

Korrosioonitõrjet olen pidevalt edasi lükanud, kuid auto säilivuse huvides saab täna paar purki Würthi kerevaha tühimikesse ja õõnsustesse puristada.
Dvoika on suviti põhimõtteliselt igapäevases kasutuses ja Opeliga teen vaid pikemaid maanteeotsi.
Remonti pole see auto rohkem tahtnud kui stabika otsapukside vahetus ning roolikarbi peale keeramine. Plaan on ka see auto polüpuksidega varustada ja seda mitte niivõrd nende jäikuse kui vastupidavuse pärast, esimesed "kollased" on seega autole külge jõudnud. Edasi panen neid külge vastavalt vajadusele ehk siis, kui mõni all olev kummipuks saba annab.
Kohatine voolu puudujääk kummitab dvoikat endiselt, väljendub see võimendi hetkelises väljalülitumises piduripedaali vajutamise hetkel.
Särts kulub siis sellise kasti ära toitmisele

Mingi aeg muretsetud tuhatoosi leidsin kapinurgast üles ning külge sai seegi
Pulli peab ka saama, seega eile sai sõpradega Ladaklubist üht tüdrukute õhtu seltskonda sõidutatud
