Nüüd hakkan siis asja vaikselt pikemalt lahkama sellest, mis Audiga nädalavahetusel tehti.
Kõigepealt oli reedel mul ühiskonnariigi eksam, peale mida auto peaaegu et ei soovinudki käima minna.. päris kaua lasin ketrata enne kui käima läks ja õnneks ka jäi. Aku oli järjekordselt "surma" äärel (alates ajast, mil garantii korras uue aku sain olen jõudnud seda umbes 10 korda täieprogrammi kohaliselt laadida). Natuke sõitu linnas ja asi rahunes vähe. Sai siis kodus söömas käidud ja peale seda ruttu garaaži alla, kuhu sai ka Aap kutsutud, kuna endal multimeeter puudub ja tuleb tunnistada, et puuduvad ka oskused seda riistapuud kasutada.
Mis siis ikka. Sai + klemm maha võetud ja punane pulk tollele asetatud ning üks vana kasutu klemm leitud ning see akuklemmile keeratud, mille vastu asetasime musta pulga. Ja voilaa - masin näitab voolu kulu 0.62A. Edasi sai liigutud kaitsme karbi kallale, sealt esimene ohver oli keskluku kaitse, mille eemaldamisel midagi ei juhtunud, seejärel sai edasi liigutud järgmiste kaitsmete juurde, kuni lõpuks jõudsime kaitse nr. 39(võin numbriga võin eksida) juurde, mille pesas 25A kaitse ja tegemist oli Raadio/Telefoni kaitsmega, peale selle eemaldamist kadus kulu laksult 0,05A peale. Siit sai kohe järeldada, et probleem on kohe kindlasti makis, kuna autotelefoni mul pole.
Edasi sai makk välja võetud ja proovitud seda Apsu auto peal, seal asi toimis kõik nii nagu peaks, kuid minu autos tarbis endiselt kuidagi väga kahtlaselt palju voolu. Kuna Audil puudub Accessory-süsteem, siis tuli see asi ise leiutada. Maki pistikutes oli vajalik juhe olemas. Edasi oli vaja otsida välja pistikut, kust saaks hakata makile voolu andmist reguleerima, ehk leiutasime ise Accessory makile. Selleks pidin vastu tahtmist minema asutusse Mutter ja Polt, kuna see on ainus lammutus Võrus, kust on võimalik kiiresti saada A4'le varuosi.
Sealt küsisin kohe A4 udutule lülitit, kuid mida härra omanik mulle tõi, roostetanud klemmidega B4/C4 lüliti, mille kohe talle tagasi andsin ja ütlesin et vaja A4 oma ja see kaup seda pole. Seepeale kuti näoilme muutus ja kadus ning 5-10 minutit hiljem saabus juba õige detailiga. Hind oli küll kirves, niukse lelu kohta, kuid tuli ära võtta, kuna läheb vaja. Sai see siis asendatud ilusti praeguseks momendiks kasutu tulederegulaatoriga ning asjaga olen rahul. Peale lüliti külge panekut sai selle toimimine ka üle katsetatud ja mõõdetud ka kui suur on voolu kulu. Tulemuseks tuli seekordki 0.005A. Seega viga lahendatud. Sai ka korda tehtud keskpaneel. Pliidinupud said liimitud dekoori külge ilusti kuumaliimiga ning selleks et ülevalt lahti ei jääks asi murdsin natuke seda dekoori rohkem vormi. Asi jäi küll nii kuidas soovisin, kuid paraku on nüüd mõlemal pool väiksed praod dekooris.
Paar pildikest ka nüüdsest salongist.


Vahepeal sai ka lõpuks ennast kokkuvõetud ja värvisin üle numbrimärgi tähed, juhuslikult olin naise vanemate juures ja seal hakkas igav ning võtsin selle töö ette. Tulemus kaugelt vaadates jäi üsnagi hea ja tulemusega rahul, niikaua, kuni lähedale ei satu, sest käsi vääratas päris mitmel korral ja värvisin üle äärte. Mõni pilt ka üldvaatest peale seda operatsiooni:



Nagu Aap jõudis juba rääkida, siis eilne õhtu lõppes mul köie otsas. Roosisaare parklas hakkas jumala tühja kohapealt miskit lekkima, sai kiiresti auto vaikima sunnitud ja hakatud uurima, mis lekib. Heitsin pilgu põhja alla ja nägin kuidas miski vedelik jookseks nagu auto oleks kusemise selgeks õppinud. Sai siis sõrm lekkinud vedelikku pistetud ja haises tosooli moodi. Seepeale avasin kapoti ja nägin, et paisupaagis on vedeliku tase alla miinimumi. Seega oli selge, et leke on sealt. Igaks juhuks piilusin ka teised anumad läbi, mujal oli asi korras. Sai siis Aap appi kutsutud, kes umbes 15 minutit varem kokku saades reklaamis, et kui hätta peaksin jääma siis võin kõne peale tõmmata. Edasi sai auto viidud köie otsas mu garaaži, kus ka vea leidsime. Salongiradiaatorisse minev lõdvik oli puruks läinud (ca 1cm pikkune pragu oli sees) ja sealt tuli oli tulnud kogu kraam välja. Aap võttis siis lõdviku kapoti alt välja ning hakkasime mõtlema, mis edasi saama hakkab. Mõtteisse tuli see, et kevva isa lammutab kodus autosid ja öösel kell pool 2 mujalt miskit säärast saada pole. Sai kevvale helistatud ja ta isal oli vajalik lõdvik olemas, sai sellele järgi mindud ja külge opereeritud, tosooli lisatud ning auto oli jälle sõiduvalmis. Seda küll aga pool 5 hommikul, kui päike juba tõusma tahtis hakata. Lekib siiski vahepeal ta väheke, kuid midagi katastroofilist väga pole.
Reedel sai võetud ette veel üks operatsioon, mille käigus võtsin viimased korralikud detailid vana V6 pealt ära – plokikaaned. Ka seda tööd tehes sai kasutatud kevva isa abi, kuna sai mõned poldid üle keeratud ja endal jõudu vist piisavalt polnud, et torxe poldipeadesse sisse peksta. Eks vasar oli ka lahjake. Nüüd siis paar pilti ka sellest, mis sai avastatud peale seda, kui plokikaaned maha sai võetud.
