Kuna kuu aja pärast saan load kätte, tuli vaadata omale miskine liikur igapäevasteks sõitudeks. Autoks siis 1999.aasta VW Bora comfort line, 1.6 jõuetu kohviveskiga
. Tegu onu vana auto, ostis ta selle 2000.aastal, sõitis paar aastat ja peale seda kasutas autot vanaema. Tehniliselt on auto heas korras, sillajuppe palju vahetatud, amordid uued hiljuti pandud, mootorihooldused tehtud jne. Käigukasti kaks korda vahetatud (vanaema lasi mõlemad laiali). Kere on ainult nutusem, värvil palju iluvigu, esimestel tiibadel pindmine rooste koopaservades ja karbiotsetes ka, tagumisest luugist ei hakka rääkimagi seal korralikult uss ennast sisse õginud, tagumised tiivad üle värvitud, aga midagi nihu läinud ja värv 4x tumedam ja igast paska sinna peale jäänud vmdea, kahtlane igaljuhul. Varustusest nii palju 4x el aknad, istmesoojendused ees, 8x kõlarid, cd mängija ja mudu nagu volkar ikka, üsnagi mugav kannatab täitsa sõita , kui jõuetu mootor välja arvata. Plaaniks suvel kere korda saada enamvähem, ilusama velje alla orgunnida ja mõistliku madalduse, et silmal hea vaadata oleks ja sõita ka kannataks. Ning kui auto kauemaks kätte jääb teeks mootori swapi mingi vähe käredama moto vastu. Teha pole eriti jõudnud midagi veel, õhu.-salongifiltri vahetasin ära, helisüsteemi täiendasin supaka kasti ja alpine maki näol ja prooviks viskasime mingi "sport" summi alla, müdiseb päris mõnusalt ja näeb edev välja , aga ju see varsti kopa ette viskab. Mõned pildid lõpetuseks, lähiajal teeb paremad.
Asjapulgad timmivad summi alla:
