Aastaid tagasi läksime offroadima kamraadidega.

No karootše jõime koeramoodi ühe tüübi juures nagu ikka ja tal oli selline rõveda tõstega päris korralikult ära tehtud uazik. Vints ja all in nagu peab. Läksime sellega siis kuhugi sihi peale lammutama.

Muidugi varsti hakkas igav ja hakkasime pilooti siis suunama. Läksime kusagile juba mugavustsoonist välja. Mitu kiltsa kuni lõpuks hakkasime sellisele üsna märjale rajoonile lähenema. Mingi hetk olime kusagil iidsetel karjamaadel ja siis juba avastasimegi end kusagilt jõe ääres olevalt heinapõllult mis uputas nii, et napilt võiks kalad ujuda. Ümber meie igalpool jõgi ja meie olime siis sellest "U" august sinna põllule sõitnud.

Kuna seisime nõutult põhjapeal ja lähimad puud olid täiesti mädad, siis vintsimisest loobusime. Hakkasime tungima ja mässama, tõime neid mädanud palkisid jms. Mu eks prowwa oli ka kaasas ja tema oli kaine. Ütles meile mitu korda, et prooviks vintsi nende normaalsete puudeni tõmmata. Ilmselgelt laitsime mõtte maha kuna sinna ju ei ulatu (sitaks maad oli). Väljas oli valge juba ja mitu tundi laamendasime seal. Lõpuks kõmpisime 4km koju sealt, täiesti läbimärjad, külmunud ja üleni pasased.

Kaks kundet läksid järgmine päev siis sinna tagasi kaine peaga. Tõmbasid vintsi meetrise täpsusega esimese normaalse puuni ja sõitsid koju laikabossid


Lihtsalt selline vahepala mudasest ja ootamatust offroadist mida sellised autod põhjustavad