Mõlkidega palistatud sünges toonis kere on kui naise au eest võidelnud tänavakakleja - haavatud, ent täis väärikust ja otsustavust. Ta on nagu pensionile jäänud Rocky, keda kutsutakse veel viimast korda inimesi näkku peksma. Ja Rocky läheb, kuid mitte raha pärast, vaid seetõttu, et talle lihtsalt meeldib inimesi lüüa. Samamoodi igatseb ta tagasi teele - see on tema keskkond ja ta kuulub sinna. Tõenäoliselt seetõttu ta hoolimata käsipidurist mäest alla veerebki. Ta ei ole nagu tüütu klubitibi, kes enne käimlasse seksima minemist pika monoloogi maha peab, kuidas ta kümneminutilise jutu käigus aru sai, et oled tema õige, kuidas ta pool aastat pole kellegagi seksinud või süütu on, sest ta võtab ainult suhu. Ta ei varja ega vabanda millegi ees, kuigi teda on nautinud lugematu arv mehi. Ta lihtsalt seisab mu ees nagu kalju - töökindel, ajas räsitud ja vanem kui elu.
Avan ukse, istun. Olen kodus. Tõsi, kodus on anonüümne kõuts käinud, kes pärast lahkumist oli kergem kui tulles, ent sellest hoolimata - kodu. Surisedes alla vajuv elektriaken laseb mul mugavalt haigeks jääda, et võiks alata palavikuline sõit avastamaks autot. Ta ei ole nagu tobe aktivist, kes inimestel jopesid seljast kisub, kuna need on tehtud talle mitte meeldivast materjalist. Ta sõidab sirges sihis ja ei kisu ei vasemale ega paremale hoolimata sellest, et velg esirattal pole pärast viimast talve enam ringikujuline. Pidurid on küll väheke roostes, ent siiski funktsioneerivad. Kaugtulesid lülitades tunnen end nagu Jeesus muutes öö päevaks. Mitte, et Jeesus oleks seda kunagi teinud muidugi. Mida iganes. Igal juhul, äge.
Tõsi, enne kui ukse avasin märkasin, et keegi on seda muukida üritanud. Eelmine omanik oli seda tõenäoliselt märganud, kaagil peast kinni haaranud ning üritanud teda ilma ust avamata salongi aidata. Üldiselt on auto üleni muugitud. Tekitab isu autoril pea otsast rebida, et äsja pesemata puuviljadest tekkinud kõhulahtisust mööda ta hingetoru alla demonstreerida.
Auto vedeles enne ostu täpselt kaks aastat, ent pärast kütuse sisse valamist käivitus koheselt. Rattad pidin ise kodust kaasa võtma, sest väidetavalt olid autol all olevad rehvid kallimad, kui hind, mida ma ta eest maksin. Kunagi oli autol 2.4 vahel, nüüd on 2.0
Autoga on suured plaanid, näiteks mul on kavas ta varsti ära pesta. Hetkel Pärnus GTO juures vana Skorpa küljest igasugu jura võimalik külge panna alates tagatuledest nahksisuni, mida keegi pole veel ära ostnud. Tõenäoliselt järgmine nädal läheb suuremaks tuunimiseks. Salongi loon võib-olla väikese meeleolu eelmise omaniku mälestuseks.... vastavalt tema elukutsele.
Tagatulelahendust plaanin ilma paneelita, sest muidu jääb kuidagi liiga... peremobiili mulje äkki? Kõik sildid ja embleemid koristaks ka ära, kui neid vähegi viisakalt saab likvideerida. Või mis arvavad inimesed?
Amatöörvirtuaaltuuningut veidi.
Igatahes jään uurima seda teemat. Jõudu ka, sest seda sul ilmselgelt läheb vaja. 
Tra nüüd olen küll kade.
Musi teile GTO ja Valtsi Torps
