Kuna otsustasin ikkagi auto endale jätta, teen teema sellest ka siia. Ei ole just kõige levinum masin linnatänavatel.
Tegemist siis 1993. aastal ilmavalgust näinud Opel Frontera Sport mudeliga. Masin on kolme ukseline ja passis märgitud keretüüp on lahtine. Ehk siis katus käib ära kahes osas.
Tehniline pool: 2.0 liitrine OHC mootor, mis peal ka vanemal omegal ja kindlasti mitmel muul masinal. Kilovatte on 85. Palju neist järgi, seda ei oska ma öelda.
Lisad: 2x el. aknad, el. peeglid soendusega, käetugi laekaga ees, lülitatav nelivedu, kellaplokis igasugused näidikud, opelile omane tagaklaasi soendus. Rohkem midagi märkimisväärset ei ole.
Välimus: Ees kroomitud kängururauad ja taga samas stiilis mõlkis varuratta hoidja, 33 tollised mud&snow rehvid 15 tollistel velgedel, lisaks veel lahtikäiv katus mis sai ka ennem mainitud.
Üldiselt üle keskmise heas korras kere, kuigi mõned kohad vajavad ülevaatamist. Roolikarp vajab vahetust, samamoodi ka esiklaas ja siduri töösilinder, summuti keevitust ning tagaluuk iluravi. Muidu üsna mõnus masin. Linnas hea kõrge ülevaade ja looduses ka hätta ei ole veel jäänud.
Plaanidest siis eelpoolmainitud vead likvideerida. Helipoolt täiustada ja mõned lisad, nagu astmelauad ja katusele tulede hoidik lisada. Muidugi ka lisatuled.
Viimasel ajal ka ilmnes tõsiasi, et nukkvõll on häält tegema hakanud. Sellega seoses otsin uut plokikaant. Kellel pakkuda, siis antku teada.
Tehtud sai ka õlivahetus, geneka ja roolivõimu rihmade vahetus, jahutusvedeliku vahetus ja sisekeemiline pesu.
Pika jutu juurde ka mõni pilt
