Sai siis soetatud väike ökoauto. Aasta oli 1990 kui see auto tehasest välja veeres lääne saksamaal. Edasi viib 1.8 liitrine mootor millel 66kw, 5 edaspidi käiguga manuaal kast. Auto on üldiselt helesinine aga dokumentides on kirjas mitmevärviline, sest kapott on tumedam sinine (kunagi olevat üks kits üle auto jooksnud maanteel ja kapott läks vahtusse, sama tooni polnud hetkel saada ja nüüd on natukene teine sinine) Lisasid ei ole, mis oli ka üks väga mõjuv põhjus, miks ma just selle auto kasuks otsustasin, see teeb autost lihtsalt auto (edevust lisab 6 kasseti hoidja kuhu saab oma lemmik mixtapeid panna). Odomeetril tiksub 181. tuhandes kilomeeter aga see on kindlasti keritud, kindlat kinnitust ei ole, aga väga ei usu et nii vähe selle autoga sõidetud, põhja all roostet ei ole, karbid ja poritiivad roostes ei ole, ainukesed kohad kust leiab roostet on juhi uks ja taga luugil numbri äär, seal on mõni rooste plekk tekkinud. Väikseid kivitäkkeid, kriime ja mõlke on siin ja seal, iluvigu jagub, seest nagiseb ka suht palju, paljud asjadel on originaal kinnitused järgi andnud ja peaks need üle käima.
EEST:
SEEST:
TAGANT:
Tuleviku plaanidest niipalju, et tahaks kesklukku saada, nõme on iga kord nuppe alla vajutad ja üles tõsta kui vaja uksi avada, laiemaid velgi oleks vaja, võibolla on siis maanteel auto stabiilsem ka, armatuuri ümbrusest ja pagasi ruumist kostvad naginad tahaks ära eemaldada, viisakam helisüsteem ootab oma järge ja paar suuremat kriimu ja mõlki oleks ka hea ära saada. Aastapärast võiks välja näha selline
kui rahakott lubab 
Muidu ma ei kurda, täitsa vinks-vonks masin.
