Vaatan et lahjemaid aparaate siin väga ei promota

nii et panen siis ühe võrrimootoriga liikuri siia ilmarahvale naeruks

Ei viitsi isegi numbrit varjata kuna selle kapotipildi järgi on masin nagunii äratuntav igal pool. Tegu on siis 50 kw Yarisega aastast 1999 ja odomeeter näitab 183 600 hetkel. Minu arvel on ehk 2000 ringis.
Sel suvel sai jõutud järeldusele et 1 masin perekonnas kipub ikka vähe olema ja kuna üks töökaaslane liigub ringi Yaris Verso'ga siis sai seda veidi lähemalt uuritud ja seal korra ka kaasa sõidetud. Asi tekitas huvi ja nii ma siis ringi vaatama hakkasin. Esimese hooga oleks peaaegu Elke'st ostnud ühe sinise Verso mis piltidel küll kole hea välja nägi aga mõtlemisele kulus liiga palju aega ja see sõiduk leidis juba uue omaniku. Siis käis hoog juba veidi maha ja sai ka muid aparaate uuritud. See konkreetne valge isend oli siis mingil hetkel odavaim müügisolev Yaris ja ilmselt ka mitte põhjuseta. Sõitnud on ta palju, tahaotsa ka pihta saanud ja lakikiht on hävinud mitmest kohast. Masinal olid lisaks kapotile veel kleepsud üle tagumiste akende ja kirjad uste peal. Sõites jättis siiski päris hea mulje ja nii ta mõningase kauplemise järel minu omaks sai. Ülesanne on tal mind varahommikutel ja hilisöödel tööle ja tagasi liigutada ja muid juhuslikke liikumisvajadusi rahuldada.
Margile omaselt tundub suhteliselt vastupidav olevat. Eelnev omanik tunnistas et on seda kaua aega nö kaubikuna kasutanud ja masin on enaiku oma elust sõitnud tagaistmed maas. Tagumised peatoedki tulid alles mõne päeva pärast välja peale tehingu toimumist. Minu käes on siis otsad andnud generaator. Käivitunud on iga ilmaga. Ilma mingi raskuseta ka viimaste päevade külmadel öödel. Oma osa on kindlasti ka selles et koos genekaremondiga sai peale ka uus aku. Vana nägi lihtsalt välja juba nii vana nagu võiski arvata akust millega see masin uuena müüdud oli

Õlide jms asjade vahetust pole ka veel ette tulnud sest Elke andis info et seda on suht hiljuti tehtud ja enne 190 000 pole mõtet sinna oma nina toppida. Ülevaatuse elas auto suuremate probleemideta üle, lihtsalt äramärkimist leidsid käsipidur ja veovõlli otsad mis said nüüdsama ka vahetatud-parandatud edaspidiste üllatuste vältimiseks.
Tahaks leida korraliku tagaluugi. Olemasoleval on lisaks mõningasele roostele ka kojamehe vars maha murtud ja klaas arusaamatul kombel ära kriibitud. Seespool puudub ka luugipolster. Kui sobiva nokitsemiskoha leiaks siis tahaks heameelega ka salongipolstrid üle vaadata ja korralikult kinnitada. Plastikunaginat ja kobinat on kuidagi palju. Suuri plaane nagu ei olegi, projektiks ei pürgi lihtsalt sõidaks kuniks kilomeetreid on antud.
