Omasin veel piimalube, kui mõtlesin soetada oma iskliku liikuri. Mõeldud tehtud, sai 2011 oktoobris ostetud see rimakas. Oli see siis Nissan primera kahese diiselmootoriga, mis arendas oma hiilgeaegadel jõudu lausa 55kW ja viiene manuaalkast. Plaanisin osta passatit, aga kuna finantsolukord oli halb, siis jäi see idee katki. Kuna öko on moes, siis viis liitrit sajale on minu jaoks piisavalt trendikas. Praeguseks olen ära vahetanud kõik rihmad ja kõik rullikud, veepumba, õlid ja filtrid, esimeste uste sisse panin pioneeri kõlarid ja pagasnikusse kaks muusikakeskuse kõlarit. Sisust nii plaju, et imeline kollane võltsnahk ja noogutav koer armatuuril Erilist roostet ei ole. Tagumine osa on Leedus juurde keevitatud. Autol on kapott vastu esiklaasi käinud ja sõidutanud mitmeid kodukoha naisi ühest kohas teise. Siiamaani on kõik hea olnud, loodetavasti ka edaspidi. Kui välja arvata eelmise aasta intsident, kus ülevaatusel purunes pidurivoolik, siis ülevaatuselt on masin alati puhtalt läbi saanud.



