Kuna mul opel on üpriski käest ära läinud, siis ma kirjutan jaapanlasest. Nagu pealkirjas näha, siis tegu on Toyota Corollaga, aastast 1996. Jõuallikaks 65 kilowatine sissepritsega 1.3.
Auto meie peres olnud ligi 8 aastast(pisut siia-sinna), ning nüüd lõpuks on jõudnud minu käpa alla. Eriline mehaanik ma pole, aga eks ma ka õpin vaikselt tasa ja targu. Eelnevalt oli mul Opel Corsa B, mis aga arvatavasti läheb vanaraua poole, või siis putitamise järel müüki:




Toyotal aga regulaarsed hooldustööd on tehtud, roostet leidub enamasti ainult ühel küljel, mis loodetavasti ka varsti eemaldatud saab. Käsipidur ei tööta, trossid ja süsteemid on küll uued aga ühendatud oli vist valesti või liiga õrnalt, et siis ei tõmbanud pidurit peale. Vasak piduriketas on omadega kaheksas ning pidurdamisel käib mõnus värin läbi. Aga uued kettad ja klotsid juba tellitud, paari päeva jooksul peaks ka kohale tulema ja külge saama. Kõige raskeim töö tuleb tuuleklaasi äärest roostega, millest tulenevalt on klaas ka mõranema hakanud. Lähipäevil käin ka veermiku kontrollis ja vaatan mis sealt öeldakse, palju osi vahetada tuleb. Paar pilti ka

palju sul tagumine klots trumlit puudutab, mul kunagi samasugune corolla oli, siis olid trumlid seest juba suuremad kui lubatud max

Kuidas ma seda mõõdan?

Nihikuga saab mõõta seest, kui trummel maas. Trumlil peaks max dia- ehk max läbimõõt kirjas olema. Samas peaks massive kulumisrant seespool näha olema, kui trumlid üle lubatu kulunud. Väljapoolt käiatakse see maha tavaliselt. See palju klots trumlit puudutab on näha alles siis, kui uued klotsid on sisse töötanud. Pinguti järgi saab kah ühtteist arvata. Kui enam peale keerta ei saa uute klotsidega, siis on trummel kulunud.
Nb!Käsipiduri käiku reguleeritakse piduriklotside juurest, klotse trumli suhtes lähemale reguleerides, sealjuures peab olema käsipiduri hoob, mis klotse liigutab kõige tagumises asendis.
Enamus paberitega geeniusmehaanikuid reguleerib käsipiduri käiku salongist trosse pingutades Trosse näpitakse kõige viimase asjana, (eriti trummelpiduri korral)kui mujalt asjad paigas ja muud üle ei jää!

Eesmised pidurikettad ja klotsid on vahetatud, nüüd on esitulede kord.
Pärast esipirnide väljavahetamist heledamate vastu, on nüüd näha kui erinevat tooni on kaks esituld. Üks on tumehall, teine on suhteliselt selge, pluss veel kivitäke tuleklaasis, mis tuleks enne talve likvideerida.

No jätsin auto seisma pooleks tunniks, gabariidid töötasid ja läbi mingi ime ei andnud hoiatustooni ka et tuled põlevad. Viimasel ajal läheb aku suhteliselt kiirelt tühjaks. Lükkasime autot ka, ja ikka ei tahtnud käima minna. Nüüd võtan tõsiselt aku uue soetamise plaani, sest talvel oleks PuPu.
Auto juhi poole pealt näeb aga muideks üpriski soliidne välja, paremalt poolt on päris hullult karp roostes alt, ja koopaäär ka.

Ma ostsin omale ka sarnase liiklusvahendi, samuti 1,3 aga tumeroheline liftback. Tumehallina nagu sul, on soliidsem kuidagi.

Nii. Aega on veidike mööda läinud, pisut ka nokitsetud. Vahetatud on küünlad, mis kuidagi hooldustöödest välja unustatuna olid autol 8 aastat peal olnud, ehk siis kuskil üle 100000 kilomeetri. Väga hädised nägid välja küll. Ka kaasistuja poolne tagumine rattakoopaäär sai korda tehtud. Ise küll esimest korda tegin, aga eks enda vigadest õpitaksegi.
Kuna bensiinipaagi täitekael oli põhimõtteliselt ribadeks roostetanud, ja lasi ohtralt läbi kogu aeg, sai uus alla meisterdatud. Peab ilusti ja läbi ei lase. Samatmoodi sai tehtud tagubamperi alt veidikene roostetõrjet ja salenduskuuri, eriti hull seis oli pagassi õhutusklappide juurest, kus niiskus oli puhta töö teinud. Tegin paar pilti üldiselt autost.

Hommikul juhtus selline asi, et kooli sõites hommikul ei tahtnud auto salongist eriti soojaks minna. Järsku avastasin et temp.seier on maksimumis. Jäin tanklasse seisma, nii kui seisma jäin, oli näha suitsu tulemast kapoti alt. Viskasin kapoti lahti, avastasin et radikas on tühi ja mootori all on põhjakaitse kumeruses näha oransikasroosat vedelikku, mis siis antud juhul kahjuks oli jahutusvedelik. Auto jäi linna, ise tulin bussiga tagasi.
Niisiis küsimus:
kas võib kuskil mingi blokk ees olla või liiga suur surve tekkida, et niimoodi välja peksab jahutusvedelikku. eelmine kord auto tiksus kohapeal veidi, lülisin välja ja siis viskas alt igavese uhhaaga survega ka vedelikku välja radikast. Eelmine kord päästis vist olukorra lõdviku äraroostetanud klamber, mis arvatavasti andis järel ennem kui radikas, ning klambri vahetades kõik korda sai. Kas see võib kuidagi õli söömisega seotud olla?

Praeguse ilmaga võib plokk sellest tulla et tosool jääs, samas võib ka muu viga olla. Palju ta õli võtab? Tavliselt ei võta Toyobootad pea üldse õli.

Jahutusvedelik sai viimane kord talvise vastu välja vahetatud. Esimene kord lõi lõdviku katki esimese pisikese lumega mis seeaasta tuli. Õli valasin kuskil 1500 km tagasi normi ülemise piirini, ja nüüd on suhteliselt madalal. Õlirõngad kinni ei saa olla?

Vbolla on surve radikas siis?

No eelmine kord läks lõhki lõdviku toruklamber, mis oli allpool ja loogiliselt võttes peaks ringlus käima radika suhtes, et ülevalt kuum vedelik radikasse, keskel vent jahutab, ning alt jahe välja, ning mootorisse? Kui radikas tekiks ülesurve, siis oleks läind katki ülemise lõdviku juurest eelmine kord. Aga seekord ma pole veel täpselt uurinud, kust läbi tuli, paari tunni pärast tuuakse auto koju tagasi, siis koogin lahti esiotsa. Silmaga oli nähtavalt vedelikku ainult juhi pool, mispärast kipun arvama et sama lõdviku jama.

Ei hakanud lahti kiskuma aga näha oli et jahutusvedelik oli jäässe läinud. Kuulsin et siinpool idavõlumaal on väidetavalt mingi terve partii talviseid jahutusvedelikke jäässe läinud. Endal siis nimelt Flexoil -36 kraadine, ja mingi osa mis radikasse jäi, oli jääs. Nüüd siis auto soojas garaazhis, homme seest vanast vedelikust puhtaks ja siis auku otsima, kust läbi lasi ja uus sisse, loodetavasti vähemalt

misasi on talvine jahutusvedelik mille vastu eelmise vahetasid?