Oleneb vist liisingust ja asjaajamisest ka. Minu autoga oli nii, et ostja oli teisest Eesti otsast (varem oli üle vaadanud). Eelmise päeva lõunast saatsin lõpetamistaoutluse ja andsin liisingule välja ostja andmed. Õhtuks oli lõpparved laual (Ostjale lõppjäägile + mulle kindlustused, mida pärast seltsilt tagasi taotled). Järgmine hommik kohtusime pangakontoris, ostja maksis ära liisingu arve (oli veel teine pank ka), siis läksime paberitega liisingusse. Peale seda sai ostja paar tundi Stockmannis shopata ja siis kimasime juba liisingust saadud paberitega ARK poole. Ostja sai auto ja mina vaheraha, mis omavahel olime kokku leppinud. Nii et ühe päevaga peaks kindlasti asi lahendatav olema, kui liising ka tegutseda viitsib. Sampo on küll selles osas väga eeskujulik olnud.

.

Nädala alguses mingi vend helistas, mingi rääkis vene keelt eesti aksendiga pm , ja ja kui ma olin ära seletanud paar sõna autost, siis tahtis teada siis mis hinnaga ma talle müüks, ütlesin hinna mis kuulutuses kirjas ja et ei tingi, müümisega kiiret ei ole, tema sellepeale "müü edasi" ja tuut-tuut. Eile helistas jälle küsis hinda, mina jälle et hind on sama - a kas annelinna näitama saate tulla? Ütlesin et olen joogine kuigi tegelt lihtsalt ei viitsi selliste vendadega tegeleda. Lubas ise vb vaatama tulla aga sinna ta jäi.

Ausalt öeldes ei taha oma autot ära ka müüa juba selle pärast, et uue otsimisega on selline ajude nuss et parem sõidan oma panniga edasi..

Vaadates su avatari, siis ma ei mõista mis samasuguste leidmises nii hullu "n*ssi" saab olla? Sierrasid jah vb eriti pole ja peab kuusakoski väravas passima, aga audi 80neid peaks nagu kamaluga võtta olema.

Pigem ongi mul niimodi olnud et olen taga ajanud mingit kindlat marki/mudelit ja siis viskab järsku kopa ette ja võtan kõige lähema ja odavama.

E: ja selle avatarikommentaariga tekitasid sa mul praegu alaväärsuskompleksi

E: Näiteks selle audi ostsin ma kohe peale seda kevadist suurt lumetormi, sellel oli umbes selline effekt et "tra ptsi mina enam jala ei kõnni" kui pidin 1km lumetormis liikuma, mis võttis ikka üsna läbi.

Mulle on tilganäppijad ainult e-kirju saatnud õnneks. Kaks autot niimoodi maha müünud, et suht pikalt müügis ja siis järsku keegi võtab ühendust. Tuleb vaatama ja ostab ära.

Mul üks tilganäppija käis pooltelge ostmas, kuna kuulid olid väljas kasti poolt, siis sai sümbpoolne 10 euri küsitud, et muidu läheb niisama kuusakoskiisse ära. Ratta poolt oli ots hea jne. Tal oligi vaja miskit ringi ehitada ja seega talle sobis. Sai küll palutud, et tule tööajal, et siis olen ise ka linnas. No siis helistas muidugi mingi 19:00 õhtul. Olin jõudnud just bussijaama juurde ja sai siis kokku lepitud, et ok tulen tagasi. Pakkusin välja 15 minutit, aga tal pidi minema maks 30 mintsa kuskil. Lubasin siis ära oodata. Oli seal natuke veel toimetamist ka, otsisin käigukastilt koodi jne. No siis pool tundi hiljem helistab, et kus sul see koht oligi, et ma nüüd sõpaka peal, et oota veel paar minutit (kuigi enne olin pikalt seletanud kust tulla ja kuhu keerata). Noh mul olid juba omad toimetused ära toimetatud ja mõtlesin, et noh eks siis kannatan paar minutit. Läheb veel mingi 15 minti mööda, et oota kuhu ma nüüd pidin tulema, et ma nüüd Coca- Cola plaza juures. Kokku pidime saama Balti Jaama juures. Siis sai juba nagu suht kopp ette, et mis mõttes sa seal teed, et see ei jäänud minu seletatud teele kuidagi. Mõnel ikka üliimelik suhtumine, kui midagi on kokku lepitud, siis käime enne mingi miljon muud kohta läbi. Ma olin just valmis tegelikult juba asjad kokku pakkima ja minema minema kui see 30+15 kõne tuli. Kuna vist ainult helistas ja sellest juba üle nädala möödas, siis kahjuks numbrit enam pakkuda pole. Varem ununes lihtsalt panna. Oleks vähemalt hoiatuseks teistele olnud, et sellise vennaga ei kannata asja ajada.
Kui enda ära tundsid, siis lõpp lahe värk küll. Mul oleks selle 10 euro eest targemat ka teha olnud kui 45 minutit tühja passida + a la 25 minutit sõidetud aega ka veel. Tule veel vastu ja anna midagi kuusakoskisse plaanitut odavalt ära, et keegi saaks oma mure lahendatud.

Oot, seda b4 müüd ja siis öeldakse, et müü edasi?

Ma arvan, et tean mis juhtus...
Aastaid tagasi sai automakki müüdud. Helistab kodanik ja soovis osta. Uuris siis, et kus kohas võiks kohtuda Tallinna kesklinnas.
Pakkusin talle paari kohta, kus oleks hea autoga parkida, et vajadusel muretult saaks ta ka proovida, et kõik toimib korralikult.

Ootan siis,tema oli Kosmose juures, mina Stockmann-ist üle tee SEB-i juures. Ootan 20 minti, ei ole kedagi. Helistasin siis, et ehk ei leia ta õiget kohta ülesse- vastus: natuke veel, kohe jõuab. No ja siis varsti jõudis, jala:D

Muigama võttis küll aga eks tal see auto sõiduvalmis siis veel ei olnud, et jalgsi tuli.

ei olnud seal jalatulekuga midagi pistmist, autoga olid.

ajavad närvi ikka mõed ärimehed.
Nimelt oli müügis üks varuosadeks auto, kust mulle pakkus huvi paar asja. Helistasin kohe kui kuulutus üles tuli. Saime kokkuleppele ja lubas asjad õhtu maha keerata, et saan õhtul kätte.

Proovisin helistada kella 4 aeg, vastu ei vota. Proovisin iga tunni aja tagant helistada, ei midagi. Siis saatis mingi aeg sõnumi, et ta täna ei jõua aga homme helistaksin talle, kui huvi veel olemas. Nii pm olen kella 12st saati ürtainud helistada, ei midagi. Vastu lihtsalt ei võeta telefoni. Vahepeal helistasin, siis oli telefon hõivatud ja peale seda minu kõne vastu ei võta.

Kuradi ärimehed ma ütlen, bronnib ära ja kõik hea aga ei midagi. Sellistel tuleks pea lõhki lüüa. Ole siis mees, võta telefon vastu kui ma helistan ja ütle et näiteks pakuti rohkem ja müüsin maha. Aga ei, mingi keberniit peab käima.

Aga vähe närvi ajab küll, kui pidevalt üks number helistab ja rahu ei anna, et tööle keskenduda!

Sellise pohhuistliku suhtumisega kõvasid "töömehi" on paraku terve eesti täis.
See varuosade müüja ju ise palus ostjal helistada. Siin kohal oleks tõesti paslik selline lahendus:

Tõnu

Lisaks veel, sain isiku täna kätte. Helistasin teise numbriga. Ütles, et jah kohe läheb keerab need asjad küljest, et kahe tunni pärast helistaksin tagasi ning saan asjad kätte. Ja võite panuseid panna, kas võttis telefoni vastu. Vahepeal oli jälle telefon hõivatud aga minu numbrile ei vasta.

Sellistel inimestel on mingi vaimne viga. Kindlasti tuli tal midagi muud ette või müüs juba kellegile jupid maha. Tema probleem on nüüd see, et kardab vist häbisse jääda, telefoni mitte vastu võttes on samas oma arust õige mees, kel käed-jalad tööd täis.
Umbes sama idiootne loogika, kui sõita lubadeta, ees patrullib politsei, 20m enne politseid peab targemaks "igaks juhuks" ots ringi keerata, keegi ei märka midagi.
Rääkimata igasugustest "kindlasti võtan homme ära", helistan / saame ark ees kokku kell 9 / JNE. Selle asemel, et viisakalt teatada huvi kadumisest.

Helista talle nädal aega jutti, anna sõpradele ka number, las küsivad samuti sinu soovitud juppe vabal ajal.
Kui selliseid isiksusi poleks, poleks ka seda teemat siin.

Eelnevalt mainitud -vaimne viga- on juba diagnoositud "tilganäppija" sündroomiks, minu paha.