Leedukad on mitu sammu eestlastest ees gaasiseadmete osas. Autopliusest panna otsingusse gaasiseadmega autod ja valik lööb silma kirjuks. Eeldatvasti saad juba mõnda aega gaasi põletanud auto ja seadme lastehaigused on juba välja ravitud.
Aga eks igaüks teeb ikka nii, kuidas endale õigem tundub ja kuidas rahakott lubab. Ma lihtsalt pakkusin alternatiivi.

Tahoe, kuni 99a ja sa ei kahetse.

gaasiga sõitmisel on suur point, kui käid venemaal tankimas, sealne gaasiliitri hind üsna hea.

kui Thesis läheb ära, siis ka endal plaanis tuua kas Lehuse GS300 või teine (ja rohkem tõenäolisem varint) - RR P38A keres, 4.6 mootoriga ja gaasiga. Seda autot tean, kuna minu kätetest on läbinud ca 10tk neid.

Selline kandilise ja ümara võrdlus saab toimuda vaid visuaalse meeldivuse aspektist. Tehniliselt on nende nelikveosüsteem täpselt sama, mõningaid erisusi võib ilmneda mudelitel 2002 alates, euromudel aga on sisuliselt sama edasi. Chrysler Pacifica samuti kuni 2006 kaasaarvatud.
Ka 3,3L mootor on sama, lihtsalt hiljem lisandus 3,8L, mida on edukalt swapitud ka kandilise peale.

Teatav mõju on kerede erinevusel. Vana II (1991-1995) põlvkonna "mosse" on kõrgema kerega, saab ka veidi lisaks tõsta, kuid III (1996-2001) põlvkond on liialt madal. Lumes läbib (kaal on ju hea) kuid see võib tulla lõhutud esipampri arvelt. Vana pamper pole ka just parim võimalik aga tundub et on tugevam.
Kastid on tõesti õrnad, mul pole küll miskit juhtunud kuid olen aru saanud et kast ei kannata rapsimist, st järsult gaasi tallamist, eriti kui enne jooksis just "vabajooksus". Kui saab sõita nii et on kergelt koguaeg mootori vedu peal siis ei lõhu ta suurt midagi. Mulle tundub et FWD laseb rohkem rapsida kuna võimsust jagub aga haarduvaid rattaid on poole vähem.
Õlivahetused tuleb hoolsalt teha, ja ainult õige õliga - ei mingit Dextronit ega ATF3 jms, ainult ATF+4 (Mopar7176 asendus).

AWD "mossel" on üks puudus mis harva end võib ilmutada, nimelt on tema tagasild talaga (samas kui differ on kere küljes) mis on suht madal ning võib metsas kuhugi kandma jääda ning kui siis on ka all suht tänavamustriga papud... on püsivam peatus ainus valik. Kui aga on näiteks läbi muda minek siis ta võtab tagasilla nagu kelguga libisema ning lähed kolme jäljega.

Kui vana kerega Voyat vaadata siis paraku on mõistlike autode valiku ajaline aken väike - 1993-1995, sest need on klassikalise pidurisüsteemiga, enne seda tehti elektroonilisega (Bendix10 nagu ka Cherokeel @1990). Silberauto ei ole huvitatud selle remondist vaatamata sellele et tegu on LifeTime Warranty'ga (raha eest mõistagi teeksid mida iganes).

Mulle tundub - probleemseks muutub kast siis kui regulaarset õlivahetust ei tehta, või tehakse vale õliga ja siis kui meelde tuleb. Selles suhtes on paljudel teadmised ikka alla igasugust arvestust - endal on näide võtta kus läksin Stokkerist Valvoline ATF+4 õli otsima ning konkreetse osakonna juhataja hakkas seletama et tema pani just Dextron3 õli ja sõidab küll... Jah nad sõidavadki, kuid lühikest aega. Mopar ise ütleb aga et Dextroni laadseid õlisid tohib sisse panna vaid äärmise häda olukorras - kuskilt teelt ära sõitmiseks kui teisti ei saa. Ja koheselt teha kastile täis pesu ning paari kuu jooksul teha veel üks vahetus.
Kasutajad ise rikuvad kasti ära ebaõige õliga, see on esimene probleem.

Teine probleem on see "rapsimise" võimaluse tekkimine. FWD on selles suhtes tundlikum, piisab vähesest et saada rattad kaapima ning kui nad uuesti saavutavad haardumise, tõmbab tugeva jõnksuga masinat edasi. Masin aga kaalub pea 2 tonni... AWD on natuke kaitstum selles mõttes, vedav tagasild ei lase nii kergesti haardumisel kaduda. Asi mida olen imestanud aga seletust ei ole saanud, kui auto kiirus langeb nagu vabajooksuga, ja siis järsumalt gaasi andes tuleb miski nagu järsult taha (nagu FWD puhul haardumise taastumine), see tekitab samasuguse rapsiva koormuse kasti miskile võllile. Mis juhtub selle võlliga pikapeale? Vaadake - http://www.youtube.com/watch?v=X7Fg1T4Uwks .

Kui õlid on õiged ja seda va "rapsimist" ei harrasta, siis peaks kast kestma päris kaua. On muidugi veel vigu mis võivad esineda, näiteks elektrooniliste andurite kulumine - kuid see liitub taas kehva õli teemaga. Need andurid aga on vahetatavad.

Kast on A604, kus teda kohtame ja mis modifikatsioonis - http://en.wikipedia.org/wiki/Ultradrive

Mul on kaks AWD'd, ühel on pikalt enne mind tehtud kasti repair, kirjelduse järgi oli viga sama nagu eelnevas videos. Teine masin on rivis suvest alates, ei ole teada et midagi oleks tehtud.
Paraku on mõlemad pärit mägedest - esimene Norrast ja teine Sveitsist - kes teab mis teisega ees ootab. Siiani on igapäevaselt liikumises.

Nelikveo lahendus peaks olema toodetud Getrag'i poolt, seal järeleandev koht on kardaani vabajooksusidur, ...millele unustatakse õli panemast.

Üldiselt need autod töötavad nii hästi et me unustame selle et ka need vajavad hooldust, paljudel meenub see alles siis kui on liiga hilja.

Lisan siia mõned klipid kuidas vana kandilist pensionäri vägistatakse:
http://www.youtube.com/watch?v=IfSpvpGZXiE
http://www.youtube.com/watch?v=MJiCdOVY ... wT6HPRPEa0
http://www.youtube.com/watch?v=BCieBY_a9RE
http://www.youtube.com/watch?v=3Ml843qZxGw

Arvata on et ega seal keegi suurt muret ei tundnud kas "rapsib" või kas õli ka kaasa sõidab. Ometigi jätkus sellidel seda masinat päris paariks hooajaks, enne kui mootorivea tõttu lammutusse läks. Ütleks et natuke ikka peab vastu, ja uskudes et Kärss nii ekstreemseks oma sõiduga ei lähe, siis sõita vist kannataks

Täis talasildadega masinatel on üldiselt teada veoskeem. Samuti on neil normaalne kliirens, mootor asub sillatala peal, mitte ees või taga - vigastamise oht on siis talasillaga väiksem. Aga liikuv mass läheb suureks, sõidumugavus kaob, pikkadel sõitudel võib sildade müra väsitada. Korraga kõike head ei saa.
Poolassidega sillad on kergemad, kuid liigendite vastupidavus on siiski teadmata suurus. Rasketes oludes võib ka sildade artikulatsioonist puudu jääda - kui siis samal ajal on tegemist ka avatud sildadega (tavaliselt on) siis määrime ainult auto ära edasiliikumise asemel.
L400 on vist ainuke millele annab sillalukud nii ette kui taha korraldada. Poolassidega masinatest on vist Volkar selline kus võivad juba lukud peal olla. Teistega tuleb vist aga piduriga lukke imiteerida.

Milline on näiteks Previa/Estima nelikveo toimimine? Möödunud talvel olen pidanud kolmel korral ühte aitama, ometi mees väidab et kõik peab töötama.
Voyaga on asi lihtne, mingit liigset mõtlemist ei ole, vahekasti väljundist saadakse 100% veojõudu, mis tähendab et isegi kui esisild on täielikult jääl, saab ikka ära minna, veojõu suunamine tagasillale sõltub vaid viskomuhvi headusest (teoreetiliselt saab seda ka lukku panna).

Gaasiseade...

Pihustiga bensakad on tavaliselt CAI (cold air intake) tüüpi õhuvõtuga, mis mõistagi tagab meeldivalt hobujõude. Kuid kas see on alati vajalik?
Ma katsetasin 3,3L mootoril WAI (warm air intake) peale sättimist. Kui eelnevalt oli trassikulu ca 9,4l/100 siis pärast nina sulgemist ja eelistatavalt kapotilause sooja õhu andmist õhu sissevõttu langes kulu trassil isegi kuni 7,6l/100 peale. Jah, selge see et hobuseid on vähem, kuid rahuliku inimesena ma ei sõida ka nii et peeglid vastu äärekivi käivad (eks ole nii juba küll sõidetud ). Ausalt öeldes, ma ei pannud nagu tähele et midagi vajaka oleks, ka metsast puid välja tuues oli kõik nagu ikka...

Kas gaasiseade annaks (arvestades näiteks ka soetusmaksumust/hinnalisa) piisavalt kokkuhoidu per km et loobuda WAI kasutamisest (või mis juhtuks kui WAId koos gaasiga edasi kasutada)? Eeldatav tasuvusaeg?

et tasumisaega vältida tuleb osta juba korraga auto, millele on eelnevalt paigaldatud gaasiseade. mina igatahes nii tegin ja ei ole mul enam isu sõita bensuga ja matta kütuse peale poole rohkem raha

Tikutakus on gaasist päris pikalt arutletud. Äkki aitab kui veel uurinud pole. http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=12653

http://www.autoleht.ee/testid/kasutatud?id=2190 Natuke lugemist.
Ühel tuttaval on selline aparaat. Suhteliselt hea auto, suuri probleeme pole, keredetailid on ka üsna hõlpsasti leitavad (suures osas ühitvad meil väga levinud Opel Sintraga, on nad sisuliselt sama auto). Suure mootori kohta on kütusekulu ka mõistlik.