See jutt ei käinud sinu ehk müüja kohta vaid pigem ostjate kes omale autot avariide arvu järgi valivad.

Oli just nädal tagasi kogemus "konkreetse mehega"
Oli müügis üks masin, sõitnud lausa eestlase jaoks uskumatud natuke alla 500000km 11a jooksul . Uuena ostetud ja olnud mul pikaotsa masin, kõik töötas- ei ole huvitav kuskil kodust 1200km kaugusel metsavahel teele jääda. Nii kaua, kui oli kuulutuses kirjas ls, oli huvi ainult vahetajatel, aga uus oli juba olemas, seega vahetus ei huvitanud ja pakuti suht igavaid vahetusi kah. Paar helistajat olid, aga peale pikemat jutuajamist, kui lõpuks küsiti ls kah, siis oli u 7sek telefonis vaikus, öeldi aitäh! ja lõpetati kõne.
Siis aga lõpuks oli üks kodanik, kes julges lausa vaatama tulla ja kui ta oli 2 ringi ümber auto käinud, siis ma enam muud ei kuulnudki : vaat, ma olen konkreetne mees, ma tahan konkreetseid vastuseid. Millal viimati õli vahetasid? KÕIK arved ja serviseraamat on kindalaekas, Kas masin ikka sõidab sellise ls juures, ma tahan konkreetselt teada. No sõidab? Einoh, ma olen konkreetne mees ja tahan konkreetseid vastuseid saada!!! Ja nii oma 20min, no krt küsi siis midagi konkreetset! Võta VIN, mine esindusse ja saad kogu ajaloo, tõstame üles, saad ise veenduda lekete ja lõtkude puudumises jne. Siis natuke noris piduriketaste kallal, et on tunda õrna ranti ja ju ikka klotsid peab ta kunagi tulevikus konkreetselt ikka ära vahetama, jah, õli pead ka sina tulevikus vahetama hakkama, kui sõidad jne...
No leppisime siis lõpuks konkreetselt kokku, et ta teeb siis taotluse liisingusse ära. Peale seda kohtumist polnud seda "konkreetsetmeest" ei telefonis, ega mailis enam olemas. Oleks siis konkreetselt ära öelnud, et pa*k või kallis tema jaoks jne.
Õnneks paar päeva hiljem osteti norimata ära, kuna inimene ostis masinat, mitte läbisõitu- ehk siis õnneks on veel inimesi, kes mõtlevad peaga, mitte ei osta hurraaaga keritud aga ilmsete kulumisjälgedega masinat.

anna nr kah, mida siin sõnumist ikka jaurata.

http://www.auto24.ee/kasutatud/auto.php?id=574014

Tegu võib olla hullumeelse inimesega, igatahes...

Läksin seda ostma, ostsin ära, sõidame kuti koju vms, kus pidi talverehvid kaasa andma, käib toas ja ja tagasi auto juurde jõudes teatab, et ei saa müüa, sorri ... annab raha tagasi, lepingud teeme puruks jne ja ok, sõidutab mind tagasi Piritale. Tegelikult oleks võinud talle aidaa öelda ja kõik, aga tundus sel hetkel viisakas ja korralik inimene, mõtlesin et vb tõesti nii armastab oma autot et ei suuda müüa vms ja olin nõus raha tagasi võtma

Õhtul nüüd vaatan kuulutus ikka alles, lasen tuttaval helistada, kõik kena, auto müügis Uus aeg kokkulepitud, kohale jõudes tüüp helistab, kahju ikka ei saa müüa

Ok, mina elan oma aja üle, elan ka Tlnas ja vahetpole, segaseid ikka juhtub vahele, aga lihtsalt hoiatuseks kui keegi peaks kusagilt kaugemalt kohale sõitma, poleks just meeldiv

Mis seal nii head on et seda osta üldse? Ma võin kramm järsema pilli lisa 80euroeest sellele.

Hind sai räägitud loomulikult sobivaks( vaja oli sealt salongi ) ja tehniliselt oli heas korras

Kui sobivaks see hind läks siis? Müüjale vbolla jäi üldse mulje äkki nagu oleks Luxi ja zinzano ja telefonimüüjate käest korraks hinge tõmbama pääsenud

750 eurot, ei ole ju ebainimlikult alla tingitud ? Tegelikult isegi vb liiga palju, aga jh, oli sealt sisu ja veel pudipadi vaja

Müüsin sisuliset turukirvega oma Saabi. Telefon heliseb... selge üks olemas. Telefonis veli räägib ,et see näeb sul ikka hea välja ja korralik on ka ,et broneeri talle ära ja homme tuleb rahapakiga kohale. Vend helistas 4x, et ta võtab ära. Ok, tulin vastu ja broneerisin talle ära ja ütlesin teisele huvilisele ära kes tekkis sisuliselt tund ennem tema kõnet. Vend tuli kohale, klassikaline bomberi küljetaskutega püks jalas. vaatas/puuris siit ja sealt, toksis jalaga rehvi ja toppis kolle suhu omale. Siis ütles, et tal on üks auto veel välja vaadatud ja tegelt ta peab vennaga rääkima, et raha juurde saada. Tehig jäi loomulikult ära. Käis ka teine vend lõpuks vaatamas kellele alguses ära ütlesin. Vaatas autot, toppis käe tasku ja kobas seal midagi ja tõmbas Winstoni paki välja, rullis suitsu näpuvahel ning süütas selle ja seejärel ütles, et müü esimesele huvilisele ikka maha.

Läks paar nädalat mööda, helises telefon. Kuna polnud võimalust aega vastu siis saadeti e-mail inglise keeles, et proua vene inimene ja tema abikaasa soovivad mu auto ära osta, et helistage või kirjutage tagasi. Saatsin sõnumi inglise keeles vastu ja koheselt tuli ka vastus, et saame kahe päeva pärast kokku... no laada, saame ikka kokku. Tulid kohale vene paarikene, käisid ümber auto ja naine ütles, et talle auto meeldib. Tegime härraga tiiru ümber Statoili ja vend ütles, et davai diil. AGA ta teab pangale uue laenutatluse saatma ja rohkem dollarit sebima ja saame kahe päeva pärast kokku, kui sobib viskab mulle käsiraha ka. Mõtlesin ,et kurat see ajab niisama kõvaks ja tõmbab nahhui nagunii. Ennäe tüüp päev hiljem saatis sõnumi ,et tal rahapatakas olemas ja saame JÄLLE päev hiljem kokku. Läks päevake mööda ja saime kokku taaskord, vend viskas raha ja nõudis müügilepingut ning tõmbas minema.

Loe ja imesta

tegelt peaks sellest ikkagi alustama.

Isa käis nüüd siis pühapäeval autot tallinnas näitama, auto on selline ca 11k eur. Huviline oli helistanud ette ja ka sama päeva hommikul kell 11 uuris,et kas autot ikka kindlasti näha saab.
Tuli siis see naisterahvas koos mehega extra Kiilist rongiga kohale, selline 2 last kaasas ja ise 7 -ndat kuud rase. Autot uuriti absoluutselt igast kohast, näidati ette kuidas kõik 7 istet alla ja kokku jne käivad,
paluti testsõitu mis sai ka tehtud siis 7-kesi ,kõik otsiti läbi ja makki näpiti Kell oli juba 6 õhtul ja isa tahtis tegelt Viljandi tagasi tulla. Selle jama peale kulus tunnike ära ca nagu aru sain. Isa siis küsis lõpuks ,et no kas auto siis sobib ja läheb tehinguks.... ütles naine,et ega me osta nagunii ei saa,pank ei anna liisingut nii palju.

Minu küsimus on ,mis selle naise /ja mehe vigastus on ja miks neid kuskil seina ääres maha lastud ei ole ?

Ega vist eriti rohkem ei annakski tilka näppida. Kuradi tohmanid ikka.

Nii lugedes ei kujuta ettegi, et nii jaburalt saab juhtuda.

Pean nagu silmas, et see tundub nii üle võlli jabur, et äkki see pere oli lihtsalt nii ulme vaene ja ühe lapse unistus oli sellist autot näha või ma ei tea... Et ehk oli see hoopis selline kurb lugu