Viisakalt küsides, mis roimadega te sõidate, et mingisugusest igahommikusest üllatusest räägite? Kas tõesti igakord kui autot käivitate mõtlete, et loodame, et autoke ka täna käima läheb? Isiklikult ma ikka eeldan, et kui ma lähen autoga sõitma, siis ma lähen autoga sõitma. Kui tõesti peaks juhtuma nii, et auto ei käivitu, siis on nagu wtf

, mida loomuliku selles küll poleks. Eks endalgi on aastate jooksul (vanim intsident rohkem kui kümme aastat tagasi) juhtunud, et kas auto ei käivitu (kahel korral) või jätab teele (neljal korral, kuigi üks kord sai ise liiga palju lollitatud ja huvitaval kombel päev hiljem oli auto jälle liikumis võimeline ja mingit remonti ei vajanud), kuid igapäevaseks nähtuseks seda küll ei peaks.
Olulise asjaoluna mainin ära, et ühel korral kahest, kui auto ei käivitunud oli tegu uuena ostetud aasta vana garantiilise autoga, ehk siis teisisõnu uue auto ostmine sugugi ei garanteeri seda, et kui asjad ja tited pakitud, siis planeeritud sõita maale ka tegelikult aset leiab.
Omast kogemusest võin öelda, et ainuke kord kui olen auto ostu kahetsenud oli siis, kui eelnevalt mainitud uue auto ostsin. Algselt sai see ostetud sellel põhjusel, et oli vaja Eestist väljas autoga käia ja seega uus garantiiga auto tundus kindel valik. Loomulikult seda eesmärki see ka täitis, kuid kui ca poolteist aastat hiljem see vajadus ära kadus, siis mõtlesin küll, et nagu mis mõttega nii uut autot pidada, mille väärtus sõna otses mõttes kolinal kukub.
Ok, saan aru, et kui oleks soov mingi eriline auto osta - isegi plaanin järgmine aasta endale asja esitletud uue põlvkonna MX-5 osta

- kuid mingi Škoda Rapid ... jube, jube - usu mind aasta pärast on Sul sellest nii siiber, et valad selle bensuga üle ja paned põlema.