Mina läksin sügisel üht Subarut endale ostma. Alguses olin skeptiline, kuna e-mailidele ei vastatud, ja kõne peale et olen välismaalt ka väga vaimus ei oldud, kuid siiski sain kohtumise kokku lepitud mingi kellaaja peale bussijaama kõrval bensukas. Nillisin seal siis niikaua, kui vend kohale sõitis. Mind ta kohe ei näinud, esimene asi, pani paagi täis(???). Läksin juurde, siis vaatasin autot, krdi prillikivi. Ainus viga oli, et tagatuleklaasil oli pragu sees. Vend siis vabandas et unustas öelda. Uued rehvid, puhas, mingeid roostetäppe polnud ka. Uksed ääred olid tolmused, ja kenasti oli näha, kuidas kõik hinged jms ära õlitatud, st mitte müügiks tehtud, vaid oli tõesti korralik masin. Tegin proovisõidu. Kõik ülikena. Mul jalg värises ja meel oli rõõmus. Siis järsku vaatasin, spido miilides. Hakkasin siis uurima et kust masin toodud. Vend oli 5a tagasi USA-st kolinud Leetu, ja kuna auto oli hea, siis oli selle ka kaasa võtnud. Aga kõik need ekspertiisid jms tehtud et euroliidus tohib sõita, heitgaasid ja müra jms. Kõik paberid olid olemas. Helistasin siis Eesti ARKi, et mis keiss on, kui Leedus asjad tehtud, siis kehtib see ju Eestis ka. Nemad ütlesid et nemad ei tea, et toogu ma kohale. Ma lugesin neid numbrinäite ette, et kas kõik klapib, ja uurisin mis seal täpselt mõõtma peab. Vastused tulid ainult ülipassiivsed, et nende asi pole, et võibolla isegi kõik ok, aga kui midagi ei klapi, siis saadavad siia kuskile komisjoni ette, Siis olid mingid suured summad. Loobusin autost. Ütlesin vennale ka, et kui krdi saaks muudmoodi, võtaks kohe ära. Aga jah sealt ostmine on õnneasi. Olgem ausad, ega terve Leedu ju ei sõida mitmest autost kokku pandud masinatega.
|