is200 automaadi keskmine oli linna ja maanteega 10-11 sajale. Oma aastakäigu kohta väga mugav, ülitäpse juhitavusega ja uskumatult töökindel ja muretu sportlik sõiduk. Auto sobib 1-2 inimesele. 4 uksega kupee nagu ma teda kutsusin. 2,5 aastat ja vaid positiivsed mälestused. Suuruse poolest on jah tegu e46 konkurendiga.
e39 oli mul enne lexust. 2.0 r6 manuaal. Hea eksemplar oli, aga kulutusi tuli ikka müstilisi sellele autole teha, maakonna piirist kaugemale sõita ei julgenud, kuna üllatas küll ühe-teise anduriga, jahutusega jne.
Manuaale ei armasta väga, aga bemmi 5 käiguline meeldis, sest tal olid kuidagi head pikad käigud. Seda autot pidades sain aru sellest saksa autode fanatismist natuke.
e38't ise pidanud pole, aga juba siis jäi ta valikust välja, kuna omanikud tegid oma kuluarvestustega mulle asja kiirelt selgeks, et 5se ja 7 se kuludel on vahe.
Kuna sa võrdled nii erinevaid autosid, tee endale selgeks mida vajad. Kas vajad üksi sõitmiseks pea 20 aastat vana saksa rauda, mille roolis istus kunagi autojuht, kes riigitegelast/pankurit sõidutas ka samadel eesmärkidel, mis esimene omanik või tahad vähe lõbusamat ja fancymat Jaapanlast. Siis mõtle kas võtad auto, mis 6.5 liitrit sajale vahel võtab ja muidu remondiarveid neelab, või valid auto mida tangid natuke tihemini ja alati usaldada võid. Aga noh, kellel ema, kellele...
Mina valisin variant kahe. Ei kahetse