krss kirjutas:
> Diisel on just pöörete alguses hea, tal avaldub pöördemoment madalast pöördest.
See väide kehtib paraku vabalthingavate ja päris vanade turbodiislite kohta. Juba 90ndate algusest tehti ka päris võimsad turbodiislid sellised, et päris all otsas ei toimu eriti midagi, varsti midagi juba toimub ja kui turbo taha tuleb, siis on juba lust ja lillepidu - põhjuseks alandatud surveaste vabalthingavatega võrreldes, et ka turbomootor kestaks.
> Täiesti jabur jutt, scorpa ei võta sul elusees 4 sajale. kui 6-ga hakkama saad oled õnnega koos
Jaburat pole midagi, kuigi enamike suust ma seda juttu siiski ei usuks. Aga see, kes on tunneb mootoreid, oskab selle ise lahti võtta ja ära remontida (muide kapremont vanal mootoril toob juba kütusekulu kõvasti allapoole!) ja pärast ka õigesti ära häälestada, see võib sealt saada kätte üsna väikesed numbrid. Omal oli kunagi üliväikese läbisõiduga 86a diisel-Scorpa talvesõiduautoks, sõitsin ainult maanteed (st linnasõitu max 20%) - ostes oli kulu 7-8 sajale, sai seejärel ainult peenhäälestus tehtud ja keskmine kulu tuli 5.5 sajale, st puhas maanteekulu pidi olema 5 või gramm üle viie. Sama suure Audi 100 2.0D-ga sama lugu, enamus vanu masinaid pole sugugi ökod, kuid korda tehtuna on sellel maanteekulu nähtud ette u neli ja pool sajale, häälestada on võimalik oluliselt täpsemalt kui tehasenormid, tuli ka minul linn/maantee keskmine kogu auto omatud aja jooksul 5.5 (sh 5p nädalas iga päev 6 lühikest otsa külmalt). Kui eesmärgiks oleks ökotamine ja mootor selle tarvis häälestada, saaks sealt kindlasti vähemalt liitri veel maha. Aga Zombi Scorpa puhul jäi mulle natuke selgusetuks, misasi seal 94a ja misasi 88a oma oli? Samuti tundub see 4 sajale loogiline pigem minimaalse kuluna, mitte maksimaalsena, igal juhul tahaks sellist asja juba ise näha (mitte kulu testida vaid autot näha).
Kompuutrid on inimeste lollitamiseks, lihtsalt arvutiprogramm arvestab seda, mida saaks arvestada ka muidu. Ise kasutan alati paak täis ja odo/GPS (mitte autonavi vaid tundliku antenniga looduses müttamise gps), näeb kohe ära, mis kui palju valetab ja annab reaalse kulu.
See madala pöörde jõu puudus tundub sellepärast, et turbo pole järgi, siis tal avaldub lihtsalt jõud, mida ilma turbota pakkuda on ja see on hea, kui turbot järgi pole siis saad aru, et tegelikult ka neil uuematel avaldub jõud madalal pöördel, lihtsal on vähe millel avalduda.
Kuid on üks asi, mis vähendab ka diislil madalate pöörete jõudu, nimelt kui kolvikäik väheneb, siis pöördemoment langeb ja kw tõusevad, selliseid niiöelda sportlikumaid diisleid on meil veitsa tehtud küll jah, need on natuke rohkem pöörete pillid ka juba.
Scorpa ametlik kulu maanteel on juba midagi tugevalt üle 5, selle 5,5 võisid saavutada ainult nii, et sõitsid 4nda käiguga 60-ga stabiilselt siis jah, aga maanteel 90-ga ta sul kindlasti alla 6 ei võtnud, pole mõtet isegi mitte seletama tulla mulle seda.
selle audi 4,5 jutu võid ka ära unustada, hea kui 5-ga said hakkama, kui sedagi.
Ei ole mõtet tulla inimestele valetama ja väitma täiesti utoopseid numbreid.
Füüsika seadused siiski kehtivad ja auto edasiliikumiseks on vaja teatavat energiat, mida saab kütuseks.
paraku siin aga kuuleb selliseid numbreid, nagu auto õhust liiguks.
Tolle aja mootori tehnoloogia ja auto aerodünamaamika oli sellisel tasemel, et nii utoopseid kütusekulusid, küll kuidagi ei saa.
lisaks vanal autol ei ole enam vabajooks nii hea, kui uuel ja sa ei saa seda kah nii heaks, kui sa just uhiuut difrit käigukasti, kõiki laagreid ja muud ei osta, mis on niisiis tehase omad ja kindlasti ka värske määre neile, mitte halvem, kui seda on tehase oma.
Aga neid osi pole enam võttagi paljudele nii vanadele autodele ja kui on siis lõpp maksumuseks kujuneb 100 000kr, kui mitte peale.
Kapremonditud mootor pole kunagi sama, mis tehase oma, ühesõnaga tuleb uus mootor ka osta.
On mõningad erandid, aga need ei ole tavaliselt sõiduauto mootorid ja kindlasti mitte ei remondi keegi nii vanade autode mootoreid.