Ehk härrased seletavad, mis hinna juurest läheb see piir, et tohib ka küsida, mis selle raha eest saab? Et ei sattuks rumalasse olukorda küsimuste esitamisega.

1000eur eest saab täiesti sõitva auto millega ülevaatusel jama pole.kisavad need kes oma vanaraua hunniku eest tonn euri tahavad saada

mäletan kunagi sõidsin narva et osta auto mingi pede käest. Jõudsin kohale tegin test sõidu kõik ok tingisin hinda alla kõik ok küsisin siis et sul om lepinguid on ? Vastas et ta ei saagi praegu müüa et firma nimel ja teine inimene pidi ka veel vaatama tulema. Seletasin temaga seal siis et mis arvad ma tulen sind vaatma siia 200 km kauguselt v mida sa omast arust mõtled jne. Ütles siis ok lähen vaatan mis teha saab ja jooksis oma kontori luku taha korralik miinus tuli

Loogiline on ju, et kui midagi müüd ja väidad seda teatud seisukorras olevat, siis ole mees ja vasta ka küsimustele mis ostja jaoks seda seisukorda kinnitavad. Vahet pole kas auto maksab 1000€ või 10000€ või 100000€. Mul endal on mitmeid tuttavaid, kes terveks suveks Eestisse tulevad ja ei viitsi kuskilt kaugelt oma autoga tulla või treilaga saata. Kuna autorentimine Eestis on juttude järgi ka paras ke*p ning taksoga loodusesse metsa või kuskile ranna äärde ei sõida, siis polegi muud kui suveks mingi auto osta.
Kuna nad kasutavad autot enamasti väga sihipäraselt (st sõit nö üle kivide ja kändude) ja selle hilisema müümisega tegeleta ei viitsita, siis otsitaksegi võimalikult odav sõidukorras auto, millega suve lõpuni kannataks sõitja ja viis päeva enne Eestist lahkumist paariks päevaks ühe eurose alghinnaga osta.ee oksjonile müüki panna. Selge see, et kriimud, kooruv lakk, pleekinud värv, roosteplekid neid ei huvita, kuid kuna puudub igasugune huvi mingit ronti elustama hakata, siis sõidukorras peab see olema. Sõidukorras olemine tähendab seda, et auto oleks sellises korras, et sellega kannataks Eesti piires soovitud punktist A punkti B sõita, ilma et oleks kuulda, tunda või näha, et see auto pole võimeline seda teekonda sooritama. Nii et kui väidad, et auto on sõidukorras, siis ole valmis vastama täiendavatele küsimustele, sest mõne mehe sõidukorras tähendab käivitusvõimelist autot, mis on võimeline lähimasse töökotta sõitma.

Ei, mina endale autot ei osta. Mul on olemas täiesti tagumentimööda liikurid nii suveks kui talveks, tänan küsimast

Ma ostan autot inimesele, eks ei tea autode remondist mitte s$}}agi, kellel on vähe raha ja kes eluneb karup#*sekülast veel kaugemal sooserval. Lähim usaldusväärne remondikoht on 25 km kaugusel. Ning kellel on selged eelistused, paraku umbes 1500 € jagu liiga hinnalised;)

Minu mure on selles, et esimene kõne peale saabunud vaikust tehakse mulle... Mistap mu huviorbiidis on paratamatult pigem pikaajalise kasutaja käest soetatav auto, kui platsikaup. Kuigi saatuse irooniana olen ma oma elu parima hinna-kvaliteedi suhtega kauba teinud just platsilt, siinkohale tervisi Aare autole Kusjuures oligi tonnine käru.

Aga mina ei lahka siin mitte kellegi konkreetse isiku personaalküsimust, vaid terve hulga müüjate tahtmatust oma kaubast lahti saada. Autosid on, on ka mõistlikke ja ausaid müüjaid, kellega saab mõne minutiga asjad klaariks. Peamiselt on kõne põhjuseks asukoha mittemärkimine. Ma ei sõida tonnist autot vaatama kugugi Räpinasse ega Kuressaarde. Leiame lähemaltki. Mille kuradi pärast seda asukohta varjama peaks?

Ja siis on need, kelle arvates kuulutusest piisab ja kõik ülejäänu on "uue auto otsijate pläma". Minge pe#*e!

Millega on otseselt seotud ka ostjate suhtumine: vana auto puhul on kriimud või roosteplekid ja mõni ripnev juhe või mõranenud plast ootuspärased. Niiöelda ostetud omadused,oleks isegi õigem öelda. Sääraste pisiasjade üle irisemine või tonnise auto puhul mitmetunnine "ostueelne ülevaatus" on täpselt samasugune sigadus ostjalt, nagu seda on auto selgete ja oluliste vigade varjamine müüja poolt. Või vingumine suure läbisõidu üle paarikümne aasta vanuse auto puhul: nii kalendrit kui atlast saab oluliselt soodsamalt raamatupoest. Lõpetage vingumine suurte odomeetrinäitude üle ja kerimine kaotab mõtte. Aga kuniks lõviosa ostjatest elab mingis paralleelmaailmas, kus autoga sõidetaksegi vaid teistkümmend tuhat km aastas, see läbisõitude võltsimise kino muudkui jätkub. Ei osta Hans ega Pierre endale suure mootoriga universaali vaid kord nädalas naaberkülas poes käimiseks, vaid need on ikka reaalselt tuhandeid kilomeetreid kuus neelavad maanteeliikurid. Ning hästi hooldatuna täiesti tarvitamiskõlbulikud ka poole miljoni läbisõidetud kilomeetri järel. Minu praeguse äärmiselt rahuldustpakkuva põhiliikuri usumõõdikul on 300+ kkm, tõenäoliselt on keritud Saksas enne siiatoomist sadakond ja teist samapalju esimese müümise ajal siin. Sest KI on lukus ja see juhtub haruharva muukimata paneelidega... Aga võib muidugi olla ka juhus, eksole.

Inimesed, olge mõistlikud ja ärge üritage iga hinna eest "elu diili teha" partneri arvelt.

niikaua, kuni leidub inimesi, kelle mõttelaad on "mul pole aega kauba kontrollimiseks", saab ka neid roikaid müüa. Müüja, kes oskab küsimusi küsida, eriti veel margiomaseid, veel hullem, kui mudeliomaseid, tuleb ja tonksib sul rehvi, leiab veel vigu ja tahab lõpuks sinu õhku täis kasumilootusest suure osa välja lasta. Rondiärika perspektiivist ongi mõtekam mitte "tilganäppijatega" tegeleda, vaid loota, et tuleb järjekordne "mul on kiiresti mingit roigast vaja, et ehitusel tööl käia, mul pole aega siin mingit kontrolli teha ega margifoorumi KKK lugeda", viskab sulli peo peale, haarab OM lepingute pataka ja kaob tossupilves. Sellise jaoks on ka sportlikust huvist tingimine, vigade otsimine jne alavääristav, pärast põrutab rusikaga vastu seina ja taob raha laipa.

Aga selline asi töötab minumeelest ka hästi ostja perspektiivist. Kui müüja ei julge oma aparaati tehnopunkti 20-minutisse loksutusse-heitgaasimõõtmisse viia, siis pole mul vaja ka seda masinat vaatama minna, mõlemad võidame.

Minumeelest võiks alla 1000-eurine masin olla just selline B4 tüüpi masin, et 20-25 aastat vana, odomeeter jookseb juba teist ringi, rattad püsivad suurema kolinata all, mootor käib ringi, ülevaatuselt saab väikese sõrmeviibutusega läbi, aga siit-sealt värv kobrutab, istmed on lääpas, plastid kulunud jne. Saad keskmise kuupalga eest kuudi, mis viib mõõduka kolinaga ühest punktist teise ja tahab vahepeal paarikümne euri eest järgmist juppi. Selle asemel aga tiritakse masinad liiklusesse, mis oleks pidanud juba 5+ aastat tagasi pressi all olema. Igaüks, kes päristööl käia ei oska, mõtleb, et ostab 200-eurise roika, peseb puhtaks ja müüb 800ga edasi. Reaalsuses saavad sellise asjaga hakkama Offline'i sugused, kes viitsivad kriitilised sõlmed üle vaadata, ära pingutada-vahetada max 100 euriga, ning käivad päris surnud masinatest lihtsalt ringiga mööda.

mõned peded ei julge kuulutusse rääkimata kõigest muust asukohtagi panna.

asukoha mitte kirjutamine on pigem selle taga, et kuisa vaatad, et asi kuskil narvas asub, siis ei viitsi juba alguses kohale minna ja vaatad autost mööda.

No ja siis on jälle häda et helistatakse, küsitakse nõmedaid küsimusi (nt kus asub), lubatakse mõelda ja pärast seda enam ühendust ei võeta. Siis tullakse siia ja kurdetakse et näed, näppis tilka.

auto müüja on on veel hullem tilganäppja kui ostja.kujutavad ette et nende romu hunnik on muutunud väärtuslikuks heaks autoks kui päevas kuulutusele vähemalt 3 helistajat

Minu vahetuspakkumistele sa oled küll vastanud

Leidsin jälle ühe. Vastasin meelega küsimusele küsimusega, et näha kas nii tuleb sealt veel midagi vastu või mitte. Siiani pole tulnud

Kui mul müügitekst on väheke pikem aus ülevaade, vin, asukohad kõik justkui olemas ja avalikud, kas sellega teen endale karuteene ja peaks võimalikult vähe infot kirjutama, et ostjal tekiks huvi ja tuleb äkki vaatamagi?!?

Kui aus olla siis mida vähem infot seda rohkem huvilisi tõesti.
Kunagi ammu müüsin ühte tigrat. Tegin kuulutuse kus lugesin pm viimse kui kriimugi ette koos piltide jms asjadega. Huvi oli nullilähedane.

Siis tegin teise kuulutuse, kus kirjutasin üldiselt et "uut autot ei ole mõtet ostma tulla" ja "leidub väiksemaid vigu". Noh, sellist üldist kama mis on igas kuulutuses. Õhtul sai auto müüdud.

Kui sa loed ette kõik detailselt, siis ilmselt jääb ostjatele mulje et tegemist on jubedalt vigase ja tööd nõudva autoga. Kui sa aga samad asjad kohapeal ette näitad, ei määra see enam vist midagi:D

Nende vigade ettelugemisega on nagu keritud läbisõiduga auto ostmine - inimene eelistab leppida teadmisega, et teda on tüssatud teadmata tõeliseid tagamaid. Ebareaalne, et 20 aastat vanal diiselautol on läbisõit 250 000 aga seda on lihtsam müüa kui 500 000 hodomeetril ilutsevat autot. Kirjutad kuulutusse mõned auto vead ja juba huvi raugeb, vaatamata sellele, et veakohti võib autol olla sadu. Jätad vead kirjutamata, inimene ostab ära suhtumisega "ahh vana auto, ikka vigu tuleb ju välja"