Järgmisel nädalavahetusel, 8-10. juunil, toimub Wildwoodi rannas (New Jersey, USA) järjekordne The Race Of Gentlemen.
Ürituse eesmärk on näidata ja kogeda õhustikku, mis oli hotrodinduse algusaegadel, kui just rannad olidki põhilised
kiirendusrajad, sest probleemi tekkimise korral sai keerata pehmesse liiva või sõita otse ookeani.

Et hoida stiili ja ajastukohast õhustikku, siis reeglid sõidukitele on päris tihked:
autode väljalaskeaasta max 1934, mootorratastel kuni 1947.

"Autos must be modified to enter TROG. Stock/antique cars with fenders pulled off to emulate hotrods do not count.
All engines must be hopped up and prepped for speed. We have four race classes; 4 cylinder, flathead V8, drag class and exhibition.
Year: Car bodies must be 1934 or older, American made only.
Engine: American made 4 cylinder and V8 flatheads up to 1953.
Fuel: Gas only, NO ALCOHOL OR NITRO!
Running gear: 1953 and older. No modern transmissions, disc brakes, alternators, etc.
Wheels & Tires: No 15 inch wheels. 16, 17 & 18 inch only. No widening of wheels, stock only. No aggressive knobby or paddle tires.
No headlights, no white wall tires or aggressive tread, no Fenders on hot rods (some very early-teens racers and speedsters may be exempt
but must be pre-approved)."


Pühapäeval toimub ka Kustomrama poolt kureeritud näitus "Customs by the Sea", kus esitletavate kustomite max väljalaskeaastaks on 1952 ja ka
modifitseeritud peavad nad olema vaid kuni '52 kasutusel olnud stiili, võtete ja osadega.


Ürituse koduleht:
https://www.theraceofgentlemen.com/



3:34 pikkune videolõik kus korraldajad veidi asjast räägivad:
https://www.youtube.com/watch?v=XdCnUSb5TFY




Ka ürituse liputüdruk on saanud omamoodi ikooniks ja siin on temast ja üritusest üks paar päeva tagasi avaldatud klipp:
https://youtu.be/eB_np-Va6Mw



Millalgi siin teemas küll selle ürituse kohta postitasin, kuid hea jälle meelde tuletada ja veel mõnda pilti vaadata.

Nagu näha, siis olen vahepeal postitamisega olnud laisk, kuigi teemasid ja autosid olen seks puhuks kõrvale pannud küll.
Äkki peatselt saab jälle postitustihedust tõsta.

Täna aga alustuseks üks traditsionaalsete võtetega moditud El Camino:

Tegime eile ühe seltskonnaga filmiõhtu jja seekordseks valikuks oli legendaarne "American Graffiti".

Näinud seda muidugi mitmeid kordi, kuid seekord jäi kummitama üks koht - hetk, kus Steve andis Toadile Impala
võtmed ja Toad hõiskab "It's better than Darryl Starbird's superfleck Moonbird."
Klipp siin: https://getyarn.io/yarn-clip/1750cc26-8 ... 1f9d594644

Ma polnud kursis Starbird'i sellise projektiga ja tuleb välja, et vist otseselt polegi Starbird sellenimelist ehitanud,
küll aga mingite allikate põhjal arvatakse, et selleks autoks on hoopis Starbirdi "Predicta".
Seda väidab ka Starbirdi muuseumis "Predicta" kõrval olev silt, mis ühel pildilgi siin näha.

"Predicta" oli Darryl Starbird'i esimene full-kustom projekt ja see valmis kõigest 11 nädalaga.
Ning jällegi mingite allikate põhjal arvatakse, et see on ka esimene või vähemalt üks esimesi bubbletop kustomeid üleüldse.

Esimene versioon










Teine versioon






Mingi vahepealne versioon




Viimatine seis.
Auto peaks olema Darryl Starbird'i muuseumis (Afton, Oklahoma: http://www.darrylstarbird.com/museum.htm)

Ühe teise foorumi kustomiteemas tõusis küsimus, et kus siis auto rool on ja tegin seepeale veel ühe lisapostituse.


Nagu paljudel tollaegsetel kustomitel, siis oli ka sellel juhtimine modifitseeritud (näiteks Golden Sahara oli ju ka juhitav mitmel eri
viisil - rool, joystick, sõrmega puutetundlikul plaadil, häälkäsklusega, autost väljas puldist jne).

Predictal olid pedaalid mõlemal pool ja seda sai seega juhtida mõlemalt istmelt, sest "rool" on see kroomitud pulk keskkonsoolis.
Keeramine toimus lükates ja tõmmates. Kusjuures auto oli aastaid kasutuses dailydriverina ja liikus ka päris hästi edasi, sest HEMI
oli piisavalt krapsakas.



"Starbird fabricated and installed a “tiller” steering system: Capable of being steered from either seat, the car could be directed by pushing
or pulling on a chromed rectangular shaft that emerged through a chromed panel between the seats. That steering shaft was connected to
a ’56 Thunderbird steering box flipped on its side, which in turn actuated a full time power steering unit from a ’57 Chrysler connected to
the steering crosslink. The car could be driven from either seat, since both sides of the passengers’ compartment had gas and brake pedals.
Despite the lack of power assist, Starbird reports that the car was easy to steer, even at low speeds."

"The car was not just another candied show cruiser. To meet some criticism, Starbird showed up with the car (in its second version) at the
1960 Kansas City AHRA National drag meet, and drove the Hemi powered show car down the strip with the top in place. The timing lights revealed
that Starbird hit a measured speed of 101 mph, and with tiller steering! So much for the critics."



Siin lingil on päris põhjalik ajalugu Predicta erinevate eluetappide kohta:
http://thepredictaproject.org/?page_id=534


Veel üks huvitav triviakild:
"In 1960, Darryl was doing the show circut with Ed Roth. Darryl was getting $500 per show with the Predicta. Ed Roth was getting $250 per show
with the Outlaw. But Ed was also selling T-shirts. A year later, Ed built the Beatnik Bandit. Ed even named one of his kids after Darryl. Most people
believe that Ed Roth built the first Bubbletop car. Not."

500$ oli kuuekümnendate alguses päris suur raha ning kui auto valmis sai, siis tuuritas see 17. nädalat mööda näitusi viieteistkümnes osariigis.
Kuid see oli alles algus, sest hilisematel aastakümnetel tuuritas see ju veel aastaid.

Mõnda aega tagasi liikus netis palju pilte selle Jaapanis tehtud kuldse graveeritud masina kohta.

Sama autor on teinud ka alljärgneval pildil oleva minivan'i ja mitmeid muid autosid, kuid nüüd ühele SEMA näitusele minevale Impala lowriderile
flake'i, kandy ja muude custom paint trikkide asemel on kogu kujundus ja paneelid hoopis graveeritud.
Need suured projektid pole muidugi metalli sisse graveeritud, vaid auto on kaetud pehmema materjaliga (ilmselt mitte päris pahtliga,
aga kuskilt kommentaaridest jäi silma, et high build primer elik põhimõtteliselt siis paks kiht täitekrunti vast ja sinna sisse siis tehakse
graveeringud. Pärast kaetakse auto kroomvärviga ning sinna peale veel soovi korral kandyga tooni lisaks.

Eelmisel lehel nähud roheline
päris lõpp ei ole aga vahefiniš läbitud
rohkem pilte leiab https://www.facebook.com/oneeyedmorse/

Praegu USA läänerannikul möllava tulekahju ette on jäänud ka mitmeid kustomiajaloos olulisi masinaid.
Nädalavahetusel põles maha Gary Cerveny kollektsioon, kus muu hulgas olid 1953 Studebaker "Kart Hauler", Ray Goulart'i
1950 Oldsmobile, Dave Cunningham'i 1940 Ford ja maailmas ainuke Norman Timbs Special, mis sajandi alguses korra juba
oli vrakist taastatud.

Norman Timbs Special, 1948




Timbs oli kunagi seotud ka sellise margiga nagu Tucker ja Special'i kohta saab rohkem lugeda näiteks siit:
https://jalopnik.com/the-norman-timbs-s ... 1828913959
ja siit:
http://www.thedrive.com/news/24870/cali ... bs-special




Ray Goulart'i 1950 Oldsmobile:




Rohkem pilte näiteks siin:
https://public.fotki.com/Rikster/11_car ... rt_50_ols/




Dave Cunningham'i 1940 Ford "Li'l Beauty", mille ehituse juures oli ka Barris:








Lugeda saab veel siit:
https://www.kustomrama.com/index.php?ti ... _1940_Ford




1953 Studebaker "Kart Hauler":




Lugeda saab veel siit:
https://www.kustomrama.com/index.php?ti ... Studebaker

Kui on huvi kustomturismiga tegeleda, siis 2019 kustomkalender sai ka vahepeal valmis
http://www.tqhq.ee/forum/viewtopic.php?tid=48016

Tänase, pildirohkuse tõttu mitmest eraldi postist koosneva postituse teema on porilaudadeGA hotrodid. Ühest küljest seetõttu, et tuua just neid veidi esile, sest populaarses ratrodivaimustuses kipuvad traditional pillid veidi varju jääma ja teisest küljest on nende esitlemisel väike tagamõte ka just konkreetselt Eesti huvilistele, sest ilmselgelt on kaetud rattad suureks plussiks arvele võtmisel. Porilauad ei tee masinat aga kuskilt otsast vähemaks hotrodiks, asi on lihtsalt stiilis.

Ilma porilaudadeta on reaalsuses ametlikult lubatud sõita tegelikult vähestes kohtades ja isegi mitmetes USA osariikides pole see lubatud, rääkimata siis kustomriigid nagu Soome, Rootsi, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa, Saksamaa ja muud, kus rodderitel on üldiselt ülevaatuse ajaks garaažis porikad varuks olemas. Tänaval lihtsalt enamjaolt andestatakse ja vaadatakse paljuski läbi sõrmede. Olen erinevais riikides muu hulgas spetsiaalselt uurinud just ka kohalike porilauaseaduste kohta ja üldiselt on need ikkagi nõutud, seega vähemalt selles osas pole pudrujõgesid ega piimamägesid mujalgi.

Igatahes, porilaudadega rodid - olgu nad siis chopped või unchopped, channeled või unchanneled, sectioned but not chopped või ükskõik mil muul kujul.
Rod ei pea ka ilmtingimata madal olema, sest näiteks highboyd olidki meelega jäetud kõrgeks, samuti ka gasser rodid. Mingis mõttes ka see asjaolu lihtsustab meie oludes rodiehitamist.

Ratrodindusest (ja ei pea silmas lihtsalt kulunud välimusega autot, sest ainult see ei tee autot ratrodiks ja see on siiski suhteliselt konkreetne eraldi stiil) veel üks huvitav isiklik tähelepanek - ratid on mu meelest suhtkoht nii-öelda entry level suund - rodi- (ja üldse kustomimaailma) siseneja jaoks on nad tavaliselt alguses kõige ahvatlevamad, sest on nii radikaalsed ja hardcore fiilinguga, kuid mida rohkem inimene teemasse süüvib, seda enam tekivad arusaamised ka muudest alaliikidest ja traditional on isegi nagu edasijõudnutele, sest nõuab süvenemist ajalukku, ajastukohastesse trendidesse ja detailidesse, samas aga ei lajata traditional rodi/kustomi efekt vaatajale kohe pika puuga pähe, vaid nad avavad endid aeglaselt. Kuid see-eest kehtib vana hea tõde - devil is in the details ja lõpuks võibki tardunult auto ümber vahtima jääda.


Isegi American Graffiti filmist tuttav John Milneri coupe rattad olid kaetud - ees väiksed porikad ja taga lihtsalt bobbed

Jätk eelmisele postitusele, teema "porilaudadega hotrodid"


Sixties hotrod/custom hotrod suund

Viimane osa kolmeosalisest postitusest, teema "porilaudadega hotrodid".


Veidike veel sixties ja custom hotrodidest pilte.





















Gasserid ja racerid
















Teema lõpetuseks ka üks pilt suunast, mida küll just väga tihti ei viljeleta, kuid seda põnevam ongi - lowrider hotrod

Üks tore pilt hotrodinduse varastest aegadest. Sel ajal polnud veel nimetust hot rod olemaski, vaid selliseid masinaid kutsuti hop up või gow job.

Auto ise on 1927 Ford T, modifitseeringute listis on moditud sild, mootoriruumi küljekatted ja porilauad on eemaldatud, esiklaas on chopatud ja tugevalt kallutatud. Kapotialuse kohta infot ei ole, kuid väga tõenäoliselt on seal hopped-up neljasilindriline.

Richard Zocchi "Thriller" - 1968 Dodge Polarast tehtud pill.

Peale vaadates tundub üsna mild kustom ja isegi vaat, et peaaegu nagu lausa stockilähedane, aga tegelikult on modifikatsioone üsna palju. Lisan allpool võrdluseks ka pildid selle mudeli originaalist.


















Originaal










Teist juttu ka:
9-10. veebruaril toimub Helsingis taas, järjekorras seitsmes, Kustom Kulture Show.
Arvestades asukohta ja kulusid, siis võiks see üritus Eesti kustomihuvilisele lausa nö "kohustuslik kirjandus" olla.

Asukoht endiselt Kaablitehases, mis on Lääneterminalist 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Tallinkiga saab praegu edasi-tagasi sõidu kätte 23€ eest, Viking Line pakub vist isegi odavamalt, aga Tallinkil mugavamad ajad. Enne kui seal osalema hakkasin, siis käisimegi tavaliselt nii, et jõudsime 12.30 kohale, sadamast hopsti näitusele, ca 2 tunniga on kõik vaadatud ja võis jälle sadamapoole sättida ning olime õhtuks kodus. Kui laupäevaõhtuseid esinajaid tahta vaadata, siis on majutuse näol kulud muidugi suuremad.

Üritus on kompaktne, kuid see-eest kontsentreeritult kustom kulture, tavaliselt 10 autot ja mõnikümmend tsiklit, lisaks muud teemakohast. Saab algavaks hooajaks täpselt paraja kustomsutsaka kätte.

Koduleht:
https://www.kustomkultureshow.com/

Üritus Facebook'is:
https://www.facebook.com/events/575853876086796/

1956 Mercury "Jade Idol"

Lege kustom, millega Gene Winfield sai kustomiehitajana laiema tuntuse.
Omanik Leroy Kemmerer ostis selle uuena, sõitis kaks aastat ja siis läks Winfieldi juurde ning ütles, et tal on 15 000$ ja Geneehitagu autot selle väärtuses nii nagu heaks arvab. Lisaks lepiti kokku, et kui projekt valmis saab, siis Winfield võib sellega kõigepealt aasta otsa mööda näitusi ringi tuuritada.

Mõeldud-tehtud. Kogu asi läks lõpuks maksma 16 500$ ja kuna omanikul rohkem raha polnud, siis Gene ehitas auto oma kuludega lõpuni. Projekt sai valmis 1959 ning kogus näitustelt kõikvõimalikke auhindu, kuid ühelt näituselt tagasi sõites hakkas treiler hullama ja asi lõppes nii, et Mercury maandus katusel. Tehti korda ja lepiti kokku, et Gene tuuritab sellega näitustel veel ühe aasta.

Kui Leroy lõpuks auto enda kätte sai, siis esimesel sõidul pidas politsei ta kinni ja tegi trahvi 14 asja eest - liiga madal, tagatuledes polnud helkureid, number puudus jne. Tegi vajalikud asjad korda ja sõitis mõned aastad ringi, kuni tüdines ja müüs paarisaja dollari eest ära. Pärast seda vahetas auto palju omanikke kuni lõpuks 1979 leiti kuskilt keretöökojast selle jäänused.

Auto taastati ning vahetas jälle omanikke. Kohe pärast 1987 Sacramento Autorama auhinnatseremooniat vahetas John D'Agostino selle oma 1953 Mercury Monterey "Royal Tahitian" vastu, kuid tal polnud oma muude projektide kõrvalt aega ja nii rändas masin järgmisele omanikule ja too tegi omakorda uuenduskuuri.

2017 septembris ostis Jade Idol'i keegi tundmatuks jääda sooviv inimene. Et auto värvkate oli vahepealse ajaga muutunud, siis saatis uus omanik masina jälle, praeguseks 91-aastase, Gene Winfieldi juurde, kes taastas algupärase värvitöö - Gene'i leiutatud Winfield fade paintjob.



Jade Idol'i kere on sectioned 4 tolli ja see oli ühtlasi ka Gene'i esimene sectioned projekt. Esitiivad on alumiiniumist ise väänatud ning esitulede ümbrised tegi Winfield 1959 Chrysler Crown Imperiali ilukilpidest. Lisaks veel custom iluvõre ning 1957 Dodge'i koopaservad jne.

Tagatiivad tegi 1957 Chrysler New Yorkeri tiibadest, tuleklaasid Lucite-plastikust (põhimõtteliselt pleksiklaas, Lucite oli lihtsalt DuPont'i pleksiklaasibränd ja toona kustomiehitajate seas väga populaarne). Uputatud iluvõre oli ka taga.

Armatuurlaud modifitseeriti samuti üsna radikaalselt - plats löödi peaaegu puhtaks ja lisati telekas. Näidikud integreeriti roolisambasse - kasutas Edseliroolisammast, sest tolle tehniline lahendus võimaldas säärast ehitust: "steering column from an Edsel because the wiring for the Edsel's wheel-center
push-button shift selector allowed him to place the speedometer at the center of the steering wheel."
Cocktail-istmed, valge kunstnahk (Naugahyde - USAs populaarne kunstnahabränd) ja roheline samet.

Värviti candy'ga Gene leiutatud ning populariseeritud ülalmainitud hajutustehnikas.
Veljed kroomitud plekkveljed, täpsemini chrome reverse, toona (ja ajastukohases ehitamises siiani) väga populaarne lahendus.




1959, kui esimest korda valmis sai









Õnetusejärgne olukord



Kaheksakümnendate alguses taastatud versioon kodarvelgedega




John D'Agostino andis Jade Idol'i vastu oma Royal Tahitian'i.





20. septembril 2017, kui uus omanik auto treilerile laadis
https://kustomrama.com/w/images/thumb/4/42/Winfield-jade-idol-sold-2017-3.jpg/800px-Winfield-jade-idol-sold-2017-3.jpg





Praegune seis, pärast värvitöö algsesse versiooni taastamist

Eelmisel nädalal hakkasid netis levima taastatud Golden Sahara II õrrituspildid, kuid midagi täpsemat veel ei seletatud.
Ühel pildil oli auto treileril ning paljud spekuleerisid, et ehk see legendaarne kustom, mis müüdi möödunud aasta
maikuus Mecumi oksjonil 350 000$ eest, teeb restaureerituna debüüdi Detroit Autoramal, kuid eile tehti asi
avalikuks - Golden Sahara II on väljas sel nädalal algaval Genfi autonäitusel, Goodyeari boksis tolle "120 aastat innovatsiooni"
väljapanekul. Sel puhul valmistati autole uuesti ka helendavad rehvid, nii nagu see oli juba aastal 1958.

Selline oli GSII veel eelmise aasta märtsis



Selline on nüüd. Siin pildil on tagant fender skirt'id puudu, sest need olid transpordi ajaks eemaldatud.





Uute valgustatud rehvidega juba näitusesaalis



Siit klipist näeb veidi ka liikuvat autot:
https://www.youtube.com/watch?v=oiyRMG47kHY