Umbes 5a tagasi oli endal ka ~100km/h kiiruselt õnnetus, kuigi autot vaadates deformatsioon pole eriti suur. muidugi ma põrkasin kokku ainult külmanud maapinnaga.
Juhtus see nii, et novembri kuus, kui väljas oli juba kerge miinus kuid lund polnud veel eriti sadanud oli tarvis öösel kella 4 paiku tartust tallinna sõita. Teed olid täiesti puhtad ja kuivad ega polnud mingit ohtu ka, et libe oleks või nii. Kümmekond km linnast väljas jõudsin ühele rekkale sappa ja vaja oli muidugi mööda minna. Sain vaevalt suuna sisse panna ja gaasi vajutada kui viskas külje ette. Kohe oli selge ka, et nüüd läheb ja teha pole enam midagi. Nagu mingi blokk tekkis, ei hakanud ei rooli rabama ega pidurit vajutama. Vastasuuna läbisin külg ees ja peale seda läks pilt eest (silmd tegin lahti alles siis kui karusell lõppes)
Õnneks oli hoog nii suur, et auto hakkas oma risti telje ümbe tiire tegema(suunal kapott - pagass). Kui oleks küljepeale teinud oleksin kohe teeäärsesse metsa puuse lennanud.
Seda kinnitas hiljem ka sama rekkajuht kellest ma mööduda üritsain. Ta oli peeglist näinud muu suunda ja siis kadusin tal vaateväljast ja järgmine hetk oli punane-valge-punane-valge. Lõpuks ümber oma pikitelje ja maandusime ratastel.
Õnnelik oli aga see õnnetus sellepärast, et mina pääsesin valutava õlaga (turvavööst) ja kõrvalistuja klaasipuruga vasakus randmes, mis tuli purunenud küljeklaasist. Oleks võinud palju hullemini minna. Peaga ta vist tundis ka korra maapinda peale akna purunemist oleks seal mõni kivi olnud...
auto läks emexisse.
http://www.upload.ee/image/225574/c1.jpghttp://www.upload.ee/image/225575/c3.jpghttp://www.upload.ee/image/225577/c4.jpg
