|
Eile oli Järvel selline intsident, et üsnagi jokkis 50+ härra tegi keset teeäärt lumeingleid, vingerdas seal nagu vihmauss ja üritas kuidagi püsti saada. Vaatasin siis eemalt ja mõtlesin, et no jah mida sa sellise kodutuga ikka peale hakkad. Lõpuks läks ikka süda haldedaks ja läksin aitasin vanamehe püsti. Ega ta just väga viisakalt ja enam puhtalt riides polnud, kuid a-sots kindlasti mitte. Rääkis veel, et elab seal lähedal ja homme peab tööle minema. Küsisin, mida ta soovib, ütles et tahab sooja ja et ei tunne oma käsi ja jalgu, põlve oli ka katki kukkunud. Toimetasin ta siis Statoili istuma, sõbranna ostsis kohvi ja ise helistasin kiirabisse, sest ei osanud muud teha. Ja nüüd jutu mõte.. kiirabi saabus ja oli küllaltki pessimistlik, vihjas, et sellisele pole mõtet neid kutsuda. Küsis veel kust varjupaigast too härra on ja siis läks asi juba teistpidi.. enne oli mees õnnelik, et keegi teda aitab ja ta sinna ära ei külmunud, kuid nüüd kui kiirabi teda kodutuks tembeldas ja pidevalt noris, ütles ta kõva häälega, et ei ole mingi kodutu ja muutus nukraks. Veelgi kurjemalt küsisid nüüd kiirabiinimesed, et aga mida sa tahad? Sellepeale, vanamees vastas juba tülpinult, et laske lihtsalt maha. Eks ta sai isegi aru, et keegi teda aidata ei taha. Mulle öeldi siis, et sa ei pea enam siin olema ja läksingi minema. Seda, kas teda lõpuks aidati, ma ei teagi..aga endal tekkis küsimus, mida ma sellises olukorras peaks siis tegema? Ma saan aru, et kuskil on kindlasti keegi, kes vajab tõsiselt abi ja helistades mainisingi, et ega siin suremas keegi ei ole, kuid ma ei oska lihtsalt midagi teha. Ei saa jätta inimest, olgu siis a-sots või mitte, lihtsalt kuskile lumehange vedelema, inimene on inimene ja kus viga näed laita, seal mine ja aita.. kuid lõpuks lõpeb asi ikkagi sellega, et oled mitte keegi ja raiskad lihtsalt kiirabi aega. Täpselt selline tunne jäi ka siis kui kiirabi minuga rääkis. Üsnagi kurjaks ajas selline asi, kuid vähemalt oli endal hea tunne, et päästsin inimese hullemast. Veelgi südamlikumaks tegi asja see, et vanamees küsis, miks ma nii hea olen ja teda aitan.. mainis isegi, et peab meile kohviraha tagasi maksma..
|