Päev algas juralt, läheb järjest paremaks.
Hommikul tööle, harveri ette võsa tegema nagu ikka- lank oli selline bardakk, et tulin vihaga üheksaks koju tagasi.
Mõtlesin, et päev alles ees, peaks Oomil pihustiseibid ära vahetama, tükimat aega teine To-Do-listis. Paras ettevõtmine- vaja on 27mm pikka padrunit, 17 lehtvõtit ja kruvikeerajat. Kahte esimest minu auto pagassis ei leidu ja oma garaazini on 200 km... Samas on vaja üks seib maha võtta, et selle järgi teised saada. Jama.
Esimene tripp- Sindi- Pärnu Automaailm. 27 padrun on kohale jõudnud, reedel tellisin. Tagasi koju, mõtlesin et võtan seibi alt ära, keeran pihusti tagasi ja töristan Raunexisse seibe nillima. Kapotte lahti, ülevooluvoolikud maha, tellitavaga peale... kütusetoru mutrit lahti ei saa, tellitav vahele ei mahu.
Teine tripp- Sindi-Pärnu Handymann. 17 lehtvõti ja võtsin padruni jaoks korraliku narre ka, käepäraste vahenditega oleks nadiks läinud. Nikerdasin sealsamas Handymanni ees esimese pihusti maha, puhastasin ümber oleva plöga ära, seib maha, tasku ja tipa-tapa ümber nurga Raunexisse. Seib letti, uued asemele ja tipa-tapa tagasi.
Seib paika, pihusti sisse, jupid kinni tagasi (rajakas oli päris kuum kusjuures

), käivitus. Minu puhul juhtub tihti see, et millegi parandamise asemel teen asja hullemaks. Kolm korda turtsatas käima ja suri välja, mul kuklakarvad püsti. Neljanda korraga läks ja jäi ja kui kenasti käib jälle

:D Esimene pihustiseib mullitas korralikult läbi, sealt tühikäigul päris korralik vibra siiani.
Heast enesetundest lasin torud kah tühjaks

Nüüd järgmine asi To-Do-listis- Rehvivahetus ja sillaregull- 170 pealt hakkab õudne

Õhtul Valgeranda tšillima.