Eks see oleneb suuresti töökohast mida otsitakse ka. Kaks sõpra otsisid suve algusest tööd, üks sai tööga alustada 1,5 kuu, teine 3 kuu pärast. Mõlemad said täpselt endale sobivad kohad. Rahahädas oleks ka kohe saanud mingi koha, kuid need kohad on tavaliselt a la 100% tulemustasu ja TVL.

Luua- ja labidamehi on alati vaja. Leia aga inimene, kes seda tööd teha tahab.
Kõik tahavad ju tänapäeval ettevõtjad ja ülemused olla, alluv ei taha keegi olla.

Probleem ei ole see, et ülemuseks vaja saada vaid palganumber ei ole reeglina kooskõlas tööga. Kas on normaalne, et ülikooli haridusega ning mõne aasta oma ametialal töötanud inimesele pakutakse näiteks 350.- kuupalka (spetsialist siis). Jaburus kuubis.

Kaspar

Poole TLÜ, TÜ erialade, igasugu Mainorite, Nordide Euroülikoolide 98% lõpetajatele, TTÜ Rahateenimisteaduskondade lõpetajatele jms ärijuhtidele, psüholoogidele, sotsiaalteadlastele, suhtekorraldajatele on ju see täiesti arvestatav palk

Jaburus kuubis on see, et sellise hinnaga (350.-) ka tööle minnakse. Kui 350.-eurose kuupalgaga tööleminejaid poleks, küll siis tööandjad leiaksid v6imaluse ka 400.- eurot kuus maksta.

Ma ei väida, et see miinimum nüüd midagi jube uhket on, kuid sellise suhtumisega ei jõua me ka kuhugi. Istume enne töötuna kodus, aga tööd ei tee. Eriti leidub selliseid inimesi muidugi nende seas, kellel tegelikult mingeid kogemusi ja oskusi (tihti ka mitte isegi paberit) polegi, aga pudrumäed ja piimajõed olgu olla.

Kurk valutab, neelata ei saa. Nõme sügis.

Üks mees läheb noorelt keskharidusega tööle ja töötab ennast üles
Teine mees lendab 4-5 aastat hiljem oma ülikoolidiplomiga kohale ja tahab kohe kõike saada?

Ei juhtu seda, keskharidusega alustas madalast palgast ja alustab ka ülikooliharidusega täpselt samamoodi.
Nagu ütles Sõõrumaa, õppides saab targaks, kuid meistrid sünnivad.
Minu arust on kuskil 23-25 aastaselt ikka way liiga hilja pärismaailma astuda. Nupp ei noki enam, asjadest ei tea midagi. Ülikooli minekust kuni selle lõpetamiseni on maailm edasi käinud, õpilase teadmised mitte.

Buggybear jutus on iva olemas.

Jah aga 10 aasta pärast on juba oluline vahe ülikoolivenna kasuks.
Minumeelest on see nii et haridus tasub end ikkagi ära vanemas eas. Noorelt peale on iga vend kõva, ole sa soomes ehitaja või labidamees. Üle Eesti keskmise pole ju kuigi suur kunst teenida Aga kui sa ikka juba 40 ja peale oled, pere taga ja ikka mingit müüri laod, nagu viimased 20 aastat, siis nagu nadi ikka. Sa võid ju asjalik ja peaga poiss olla aga jäädki asjalikuks ja peaga müüriladujaks Ja olgem ausad, see et mõni mees kuskile haljale oksale ilma hariduseta saab on pigem erand. Võta näiteks praegused siuksed 40 kanti vennad. Kõik nad olid kunagi tublid töömehed, aga ettevõtjad ja firma juhtivtöötajad on ju enamus haritud mehi. Need ima hariduseta endised töömehed kimuvad ikka kurilkas sinised tunked seljas suitsu ja meenutavad noortele möödunud aegu.

Siin arvesta nüüd haridust ka. Kobistades endale baka. a la majandusteadustes või humanitaarteadusest, kus toimub niigi üleproduktsioon ja õpitud erialale saavad tööle healjuhul parimad.
Inseneriteadustest ja arstidest rääkides on muidugi nii.

Siis peaks hea müüriladuja juba olema

Dunno, kõrgkooli läbimine loob ikka teised eeldused. Ma ise olen juba teise ametikohapeal kus tõonäoliselt ei ole antud haridus sobiv. Küll aga sain alguses hairudsejärgse ameti peale, seal näitasin paar aastat üles tahet tööd teha ja tekkis mingi väike imidz vms mis uued võimalused tõi.

Juba preagu hakkab haridus oluliseks muutuma. Vaadake näiteks IT sektorit, haridus või omandamisel pea igal pool nõutud. Alles hiljuti jäi silma töökuulutus kus otsiti suht lihtsale andmepangale administraatorit - baas on ostetud teenus, liidestusjunnid on valmis kirjutatud. Admin peaks sisuliselt tegema vahepeal servictele resetti ja mõne SQL süntaksi valmis kribama - ühesõnaga suvaline jõmm kes vähegi viitsib süveneda saab hakkama. Ühesõnaga palk hea ja töö suht lihtne. Aga vot ilma IT alase või omandamisel oleva hariduseta pühi süü puhtass.

SNR on vist p2rit kuskilt piiri22rsest kylast, kus ta vanamehel on k6ige rohkem pappi ja seega tunneb, et tema IQ on seal k6ige suurem ja seega ongi maailma naba. Tglt on aga sitah2da , kes suvel aint porgandeid rohind ja heinapalle kyyni visanud(seep2rast vist kapi tunne ka on).
Saladusena v6in sulle oelda, et p2rismaailmas (mitte seal transformerite ja angribirdside maailmas, kus hetkel elad) ei j6ua sa oma suure suu ja pisikese ajuga kaugele.

K6rgkoolide kohapealt ytleks nii, et peale keskat tasuks minna toole m6neks aastaks ja siis juba n2ed, mis huvid on ja valid ka 6ige ala. Hetkel praegused k6rgharitud tunglesid suvalt mingi ala peale ja enamustel pole aga selle teemaga elus mingit kokkupuudet. Ja nyyd nad enamus ongi selverites, s22stukates ja muudes sellistes kohtades tool.
Myyrimeestest r22kides. Kui oled hea mees, saad nor firmasse, kus v2hegi ausalt makstakse ja tood on siis teenid k6vasti yle keskmise.

Siin on siuke huvitav tööde liigitamine ma vaatan. Et liigitatakse lihttöölisteks ainult mingeid labidamehi, ülejäänud on spetsialistid...
Pigem on ikka nii et kui oled ülikoolis ikka 4 aastat õppinud ja kõrghariduse kätte saanud, erialast tööd teinud, siis oled spetsialist. Neid vendi kes 10nda klassi poole pealt kuskile kutsekasse läinud ja autoremonti õppinud sest juutuubis kena neid Superturbo Supra videosi kena vaadata, ja neid kes kuskil kellegi kõrval kipsipaneku ära on õppinud, ja isegi kui nad 10a seda teinud on, või mingid kullerid jms ikkagi liigituvad lihttöölisteks.

Ehk nagu buggyberi jutust ka nats välja tuleb, siis loomulikult kui noorelt hakkad tööle pihta andma ja õpid tööga koos, aga vot need ongi lihttööd. Need tööd ala nagu MartinD rääkis, kuhu sa niimoodi ei saa minna et midagi ei tea, taskus B katt ja heal juhul keskharidus (alla selle haridusega vendade keskiga ei taha tulevikus nähagi), vaid pead ikka 3-5 aastat vähemalt õppima need liigitaks ikkagi spetsialistide töödeks