Sellel nädalal pöörame me kõik ühiselt tähelepanu eeskujulikule ja korralikule liiklemisele, sest 2.-7 maini toimub Eeskujuliku liiklemise nädal.
Nädala jooksul, esmaspäevast neljapäevani, keskenduvad erinevad veebifoorumid ja Raadio 2 hommikusaated liiklusteemadele, kus selle ala eksperdid ja liikluses osalejad oma kogemusi ja tähelepanekuid jagavad.
-----------------
R2 saade „Hommik!“, kolmapäeval 04.05.2016 algusega kell 08:15
Saatejuhid: Indrek Vaheoja ja Kaidor Kahar.
Külalised: Kadi-Riin Leisalu (Bike-ID turundusjuht) ja Tõnis Savi (MTÜ Eesti Linnaratturite Liit).
Saate teema: "Jalgrattasõbralik liiklus"
Kokkuvõte saates arutletust:
Tänapäeval räägitakse palju rattaga linnas sõitmisest, et see on keskonnasäästlik ja tervislik alternatiiv aga kas ka Eesti linnad on selleks valmis?
Tõnis Savi sõnul on viimaste aastate suund teede projekteerimises, et autoteede ümber jäetakse üha rohkem ruumi ka ratta- ja kõnniteede jaoks ning kui rääkida väikelinnadest või linna lähirajoonidest, siis seal on tänu väiksemale liiklusele olukord veelgi parem. Kadi-Riin Leisalu lisas, et tuginedes viimase 15 aasta statistikale on investeeringud selles osas kasvanud suisa 6.5 korda ja progress on silmaga nähtav.
Ühiselt leiti, et kitsas-kohaks on täna kindlasti veel Tallinna kesklinn, kus asuvad rattateed on pahatihti aladimensiooneeritud ning halvasti tähistatud ja näiteks lastega koos sõites on mõeldamatu, et liigeldakse sõidutee ääres oleval rattaribal mööda tuhisevate busside külje all. Seega on lastega sõitjad liikunud kõnniteedele ja vaid kogenud ja kiiresti sõitvad ratturid on julgenud jääda teeäärtesse, kus väiksema kiiruse vahe tõttu autodega on see lihtsam, kui kõnniteede servadest üles-alla sõitmine. Paranenud on aga ka autojuhtide ja teiste liiklejate suhtumine jalgratturitesse, keda võetakse täna kui võrdväärseid partnereid ja kellega osatakse arvestada ja antakse teed, kui olukord seda vajab. Kui aastaid tagasi jäid silma ja meelde eelkõige negatiivsed juhtumid, siis hetkel võib juba väita, et kaasliiklejatega mittearvestavaid autojuhte kohtab järjest vähemja üldmulje on pigem positiivne. Kindlasti on kaasa aidanud ka, et ka talviti on enam rattaga sõitjaid ja seetõttu ei ole kevaditi teedele ilmuvad rattad enam nii suureks üllatuseks.
Teiseks suureks murelapseks Eestis on rataste parkimine ja hoiustamine, sest vaatamata üldisele rattavarguste langustrendile on rattavarguste number ikkagi suur - 1200 registreeritud juhtumit aastas. Samas, mitteametlikud ohvriuuringud ja Bike-ID küsitlused pakuvad rattavarguste numbriks kordades suuremat – suisa 10 000 vargust aastas, mis arvestades keskmist ratta hinda 400.- eur, annab kogu nö „musta turu“ käibeks 4 miljonit eurot, mis on väikese Eesti kohta üüratult suur number!
Seega soovitas Kadi-Riin kindlasti kõigil jalgrattad Bike-ID tasuta rattaregistrisse kanda, et ühelt poolt muuta raskemaks varastatud ratastega kauplemise nig teisalt, et Politseil oleks võimalus ka leitud rattad õigele omanikule tagastada, sest näiteks tänasel päeval on erinevates Politsei hoiukohtades tuhandeid rattaid, mida ei teata kellele tagastada.
Kui nüüd vaadata tulevikku, et milline võiks olla 2018 aasta Euroopa Roheliseks Pealinnaks kandideeriva Tallinna rattaliiklus, siis Kadi-Riin’i sõnul oleks tema ettepanek linna rohelise sõidukaardi soodustuste asemel hoopis investeerida korralikesse rattaparklatesse, et inimestel oleks turvaline ja mugav rattaga linnas liigelda ning tõdes, et esimene samm on selles suunas juba tehtud, sest lähiaastatel hakatakse rajama Tallinnas rattatagastusega rattaparklate süsteemi, nagu on ka paljudes teistes Euroopa riikides.
Üldisemalt Euroopa eeskujust rääkides soovitas Tõnis Savi eelkõige võtta eeskuju meie lähimatest linnadest Riiast, Helsingist ja Stockholmist, kes omakorda siis joonduvad Kopenhaageni või Malmö järgi. Kohe Kopenhaagenit eeskujuks võttes on näha, et vahe meie ja nende rattakultuuride vahel on üüratu ja võib tekkida lootusetuse tunne. Pigem liikuda sammhaaval edasi.
Juttu tuli ka veel sellest, mida ratturid ise saaksid teha, et liiklemine turvalisem oleks ja soovitused selles vallas olid tegelikult väga lihtsad: sõites hoia meeled teravad ja ära kuula klappidest muusikat, lähenedes hoovidest väljasõitudele või varjatud tänavanurkadele, ei maksa sõita nö „mööda seina ääri“, sest ei autojuht ega jalakäija ei märka sel viisil lähenevat ratturit ja ka ratturile endale ei jää aega enam reageerimiseks. Samuti kõlas soovitus päevasel ajal ka vähemalt punast tagatuld kasutada, sest varjust päikese kätte ja vastupidi liikudes on hetkeliselt rattur pea nähtamatu.
Eesti Linnaratturite Liit alustas mai alguses kampaaniaga „Casual Friday“, kutsumaks üles kõiki vähemalt kord nädalas – reedeti, hülgama oma tavapärased transpordivahendid, ning väntama tööle või kooli jalgrattaga, sest kõigele muule lisaks on see ka hea võimalus oma tervise eest hoolitseda!
Kokkuvõtteks – kiiver pähe, klapid peast, tuled külge ja ratas registrisse!
Kuula saadet R2 järelkuulamises:
http://r2.err.ee/l/jarelkuulamine_uus(Liiklusteemaline osa oli eetris kohe teise saatetunni alguses, kell 08:15)