Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 22.06.2017 19:26

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1325 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.04.2017 10:21 
Kasutaja avatar

Liitunud: 30.04.2012 20:53
Postitusi: 438
01tuner kirjutas:
zaddam kirjutas:


Sooviks ka kindlasti.


Lugesin seda mingipäev. Ühesõnaga kulutage iga asjapeale vähem raha ja makske laenu kuus tagasi rohkem, kui ettenähtud. kandke odavaid riideid, sööge vähem jne.

EDIT:Mingi eksitus oli linkidega. Seda ei olnud varem lugenud


Viimati muutis bemmimeees, 21.04.2017 02:16, muudetud 2 korda kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.04.2017 22:17 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3674
01tuner kirjutas:
zaddam kirjutas:


Sooviks ka kindlasti.

Ärimees Andrei Krasnov ajab buumiaastatel Soomes ehitusäri. Bisnis sujub ja tema firma Korner AK hangib Danske panga abiga kaks üpris edevat „aksessuaari“.

Esmalt liisib Krasnovi firma 2007. aasta suvel poolteist miljonit krooni ehk üle 95 000 euro ­maksnud uhiuue Audi A8. Auto kasutajaks saab firma, Krasnov annab isikliku käenduse. Sama Audi, numbrimärgiga 111VIP, lööb 2008. aasta kevadel uudistes laineid, kui politsei mõõdab Tallinna-Tartu maanteel selle kiiruseks ligi 250 km/h. Toimub tagaajamine, auto tabatakse, kuid juht põgeneb. Roolisolijat ei suudeta tuvastada.

2009. aastal satub auto liiklusõnnetusse, Krasnov jääb terveks, kuid masin hävib ja kantakse maha.

Kindlustusfirma on Audi omanikule ehk Danske pangale nõus hüvitama auto väärtuse vaid osaliselt. Igatahes leiab pank, et pärast kindlustushüvitise saamist võlgneb Krasnov talle veel ligi 14 000 eurot.

Pank jorutab kolm aastat
Eestis ei ole nii, et kui liisingut (või eluasemelaenu) mingil põhjusel enam maksta ei saa, ei taha või ei jaksa, siis viid vara (või koduvõtmed) lihtsalt panka ning pääsed kõikidest kohustustest. Kui vara väärtus selle ostmiseks laenatud summat ei kata, jääd panga ees ikkagi võlglaseks. Nii juhuski Krasnoviga.

Ülesjäänud kohustuse fikseerimiseks sõlmib pank ärimehega „võla tasumise kokkuleppe“ ja koostab uue maksegraafiku.

Eestis ei ole nii, et kui liisingut (või eluasemelaenu) mingil põhjusel enam maksta ei saa, ei taha või ei jaksa, siis viid vara (või koduvõtmed) lihtsalt panka ning pääsed kõikidest kohustustest.
Üsna pea jääb Krasnov igakuiste maksete tasumisega hätta. Kliendilepingus on aga tähelepanuväärne klausel, mis annab pangale õiguse kas või väikese maksehäire korral nõuda kohe välja kogu võlasumma.

Kas kogemata või teadlikult, kuid pank seda õigust ei kasuta. Ka lepingu ülesütlemisega ei kiirustata. Alles rohkem kui kolm aastat(!) hiljem jõuab panga juristide tööjärg sinnamaale, et nad pöörduvad võlanõudega kohtusse.

Krasnov palkab end esindama vandeadvokaadid Margus ­Lentsiuse ja Geidi Sile, kes protsessivad asja nii kaugele, et Tallinna Ringkonnakohus kinnitab: panga nõue on kolme aastaga aegunud! Ning sellega koos kustusid ka kõik viivised, intressid, käendused ja muu.

Suveks 2015 vabanevad Krasnov ja tema firma igasugustest kohustustest panga ees tänu õnnetu saatusega Audile.

Kuid ärimehel on samal ajal Danskega käimas teinegi, veel palju kurioossem liisingulugu.

Danske ostis varastatud paadi
2008. aastal, kui Krasnov noobli Audiga ringi tiirutab, tuleb ta mõttele, et vaja oleks ka paati. Tema firma soetabki väikelaeva Regal 2665 Commodore, mis maksab natuke üle miljoni krooni (67 100 eurot).

Õieti ostab selle Danske firmalt Baltic Boat Center (BBC) ning annab paadi liisingulepingu alusel Krasnovi kasutusse.

Kaks aastat tasub ärimees kenasti liisingut, siis tekivad maksehäired.

Pank ütleb lepingu üles ja käsib paadi tagastada.

Kuid siis varastatakse paat ära, seejärel leitakse üles, sellel tuvastatakse võltsitud tehasetähis ja politsei asub kuritegu uurima.

Selgub, et paadi tõi Saksamaalt Eestisse BBC. Kuid juba siis oli see varastatud – väidetavalt Ameerikast – ning võeti Eestis arvele võltsdokumentide alusel!

Seega liisis Danske pank oma kliendile välismaalt pihtapandud paadi.


VARASTATUD KRAAM: väikelaev Regal 2665 Commodore.Foto: BOATS.COM
Politsei võtab paadi asitõendina hoiule ning paigutab selle oma väliparklasse.

Kui lõpuks paat Danskele tagastatakse, tuleb see lumehangest välja kaevata ning garaaži hoiule transportida – need teenused ostab Danske sisse BBC-lt. Selgub, et veesõiduki mootor on õues katki külmunud.

Paat vedeleb nüüd BBC garaažis, üle pooleteise aasta. Alles siis paneb Danske selle müüki. BBC hindab aluse maksumuseks vaid 14 000 eurot ning selle summa eest leiabki õnnetu lootsik 2013. aasta suveks uue omaniku.

Aga ehitusärimees ja tema liising?

Pank jorutab jälle – seekord neli aastat
Alles 2014. aasta suvel – ligi neli aastat pärast liisingulepingu ülesütlemist – jõuavad Danske juristid nii kaugele, et pöörduvad Krasnovi vastu võlanõudega kohtusse.

Danske nõuab ärimehelt kokku 50 000 eurot, mis sisaldab paadi müügist katmata jäänud liisingujääki (pangale tasumata jäänud ostuhind 33 000 eurot) ning viiviseid, kahjusid ja muid kulusid.

Ettevõtjat esindavad vandeadvokaadid Lentsius ja Sile veenavad aga kohut, et Danske mökutas vara müügiga põhjendamatult kaua, ei hoidnud seda korralikult ja vähendas selle väärtust.

Ka leidsid nad, et pank müüs paadi võileivahinnaga. Selle eest oleks võinud saada kaks-kolm korda rohkem, mis oleks kenasti katnud Krasnovi liisingujäägi.

Võib-olla mängisid Danske ja BBC isegi omavahel kokku – nii kahtlustavad Lentsiuse büroo õigus­sepad.

„Pangal on jäänud kahe silma vahele, et õigus kogu võlg kohe sisse nõuda toob kaasa ka võlanõude kiirema aegumise.“
Vandeadvokaat Geidi Sile
Danske vaidleb neile väidetele vastu, selgitades, et paadi hindamine võttis aega: see on keerulisem kui auto hindamine. Paat tuli lasta vette, et selgitada välja kere seisukord. Alus oli kehvas seisus (pank pole süüdi, et politsei paadi lumehange jättis) ning enne müüki tuli kindlaks teha selle tegelik tehasetähis.

Seetõttu ei saanud vara müüa ega Krasnovile „lõpparvet“ kokku lüüa.

Nagu Audi puhul, nii maksab ka paadiga viivitamine pangale lõpuks valusasti kätte.

Kohtus vaieldakse üle kahe aasta, 2016. aasta lõpuni. Siis jõustub Tallinna Ringkonnakohtu otsus, millega Krasnov pääseb igasugustest kohustustest ka seoses paadiga.

Kohus leiab taas, et panga nõue aegus kolme aastaga. Kell pandi käima liisingulepingu ülesütlemisega (2010) ning Danske jaoks sai mäng läbi ammu enne, kui pank nõudega kohtusse pöördus (2014).

Miks nii läks? Kas soliidse suurpanga hästimakstud juristid ei jaga asja?

ÜKS FILOSOOFILINE KÜSIMUS

Artikli asjaolusid arvesse võttes – kas nüüd on kõigil, kes on rohkem kui kolm aastat tagasi olnud Danskele kas või ühe sendi võlgu, võimalik oma soovimatu liisingu (või laenu) maksmine päeva pealt lõpetada, vara kenasti tagastada ja kohustustest priiks saada?Vandeadvokaat Geidi Sile: „Nii lihtne see ei ole. Kolmeaastane aegumisperiood katkeb, kui võlgnik nõuet tunnustab. Nõude tunnustamine võib seisneda muu hulgas võlgnetava osalises tasumises. Kui hoolimata sellest kolme aasta tagusest ühe sendi võlgnevusest on klient makseid graafiku alusel jätkanud, siis iga makse tegemine on aegumise katkestanud.“
Enda võttest selili
Taani panka esindab kohtus võlavaidlustes Julianuse Õigusbüroo. Ekspress püüab Danskelt mitu korda selgitusi saada, kuid panga kommunikatsioonijuht Tõnu ­Talinurm keeldub pangasaladusele viidates konkreetsete klientidega seonduvat kommenteerimast. „Võimalikud vaidlused klientidega lahendatakse alati esmajärjekorras läbirääkimiste teel ning kui see ei õnnestu, lahendab vaidluse kohus,“ kirjutab ta.

Vandeadvokaat Geidi Sile selgitab, et mõlema liisinguvaidluse puhul panga nõue aegus. Audi vaidluses peitus „kurat“ pealtnäha pisidetailis – lepingupunktis, millega pangal on õigus kas või korraks tekkinud ühesendise maksehäire korral kliendilt kogu võlgnevus tagasi nõuda: kohe, täie rauaga, automaatselt, isegi ilma lepingut üles ütlemata.

Pank leiab (Dansket esindanud advokaadibüroo Indela & Elunurm kaebuses), et kui kliendiga on sõlmitud maksegraafik, siis iga kuumakse muutub võlana sissenõutavaks omal ajal – 5. juuni makse alates 6. juunist, 5. septembri makse alates 6. septembrist jne.

Ja kui klient läheb maksega üle tähtaja, siis pank võib – aga see pole kohustuslik – kogu laenu kohe tagasi nõuda. Ise otsustab.

Pank ei pea loogiliseks, et näiteks mingi tühine kogemata tekkinud viiesendine maksehäire võiks automaatselt käivitada miljonieurose võla sissenõudmise. Klient maksab selle viis senti ära järgmise kuumaksega ja asi korras.

Ometi on pank ise sellise kahemõttelise lepingupunkti välja mõelnud ja kasutusele võtnud. Korner AK ja ärimees Krasnovi puhul leidis kohus, et pank eksib. Kogu laenu tagasinõudmise võimalus (õigus) algab esimesest maksehäirest ning sellest päevast hakkab tiksuma võlanõude kolmeaastane aegumisperiood.

Seaduse järgi on lepinguliste kohustuste aegumistähtajaks üldjuhul kolm aastat.

„Selle lepingupunktiga tahtis pank ilmselt enda elu lihtsamaks teha – ta saab nõuda kogu võla kohest tasumist, ilma et peaks selleks tegema ühtki lisatoimingut. Samas on see punkt kahe teraga mõõk. Pangal on jäänud kahe silma vahele, et õigus kogu võlg kohe sisse nõuda toob kaasa ka võlanõude kiirema aegumise,“ ütleb vandeadvokaat Sile.

Panga juristidele pidi see kõik olema paras üllatus, sest kohtus väitsid Danske esindajad, et selline lepingupunkti mõte ei olnud.

Lõpuks ei saanud siiski määravaks mitte see, mida pank ­mõtles, vaid mida ta klientide jaoks paberile pani.

Kohtus ujus päevavalgele veel üks huvitav fakt: Danske (ja võimalik, et ka teised laenu- ja liisinguandjad) on sarnases sõnastuses lepinguklauslit kasutanud massiliselt. Aga ükski võlgnik – peale ärimees Krasnovi – pole tulnud selle peale, et keelduda oma aegunud võla tasumisest. Kui võlgnik ise kohtus aegumisele ei apelleeri, ei tee seda tema eest ka kohus.

Danskega vaidlemises „vilunud“ Lentsiuse advokaatidel on juba käsil uus sarnane asi. Pank nõuab ühelt faktooringukliendilt ja tema käendajalt kokku ligi 150 000 eurot, kuid kohus on sel kuul värskelt leidnud, et võlanõue aegus tollesama tähendusrikka lepingupunkti tõttu pankuritel kätte ära. See otsus pole veel jõustunud ning pank võib asja edasi kaevata.

„Tundub, et on veel massiliselt inimesi, kes ei loe lepinguid ega tea oma õigusi,“ ütleb vandeadvokaat Sile. „Isegi Danske juristid ei näinud ette, millist elu nende lepingupunkt elama hakkab.“


Foto: Takechi
LIISINGU­VÕLGLANE VÕIB SATTUDA SUURDE JAMASSE

Pank võib müüa võlglaselt ära võetud liisinguvara kiiresti ja odavalt, nõudes hinnavahe võlglaselt sisse. Ehk vara oled sunnitud ära andma, kuid võlg jääb ikka kaela.

Üks ehitusfirma liisis Danskelt roomikekskavaatori Takeuchi. Selle hind oli kõvasti üle 50 000 euro. Firma jäi tasumisega hätta ja kasutas ära maksepuhkused. Miski ei aidanud. Pank nõudis, et ehitaja tooks masina tagasi (ühele müügiplatsile), kuid seda ehitaja ei teinud. Kulus aasta ja panga „koostööpartner“ tõi ekskavaatori jõuga Soomest ära.

Pank teatas, et paneb ekskavaatori 38 400 euroga müüki ja kui sellega müüa ei õnnestu, siis langetab hinda. Lõpuks osteti masin ära umbes 30 000 euroga.

Kuna see ei katnud võlgniku kohustusi, jätkas pank umbes 15 000 euro nõudmist ehitajalt ja tema käendajatelt. Ehitaja kraesse kirjutati ka kõik vara tagastamise ja müügiga seotud arved (üle 2500 euro).

Ehitaja leidis, et pank müüs ekskavaatori kõvasti alla turuhinna, selle eest oleks võinud küsida üle

40 000 euro. Siis oleks ka võlanõue kaetud saanud.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.04.2017 22:18 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3674
MantaOwner kirjutas:

Tulisel maratonistungil jäid võtmetunnistajad ütluste andmisega hätta ja haiglajuhtide reisiarved võeti ükshaaval läbi.

Eile jätkus Harju maakohtus Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) endise juhi Tõnis Alliku ja haigla endise IT-juhi Marko Kilgi altkäemaksu protsess. Kuna teiste samas asjas kohtu alla antute – PERH-i toitlustusjuht Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juht Anella Stimmer – asi eraldati avaistungil, võis eeldada, et õhemaks muutunud kohtuasja vaidlus läheb nobedamalt. Läks aga hoopis vastupidi. Kell 10.30 alanud istung jätkus ka pärast seda, kui ajakirjanik kell 19 kohtumajast toimetusse artiklit kirjutama tõttas.

Eile kuulati üle kaheksa tunnistajat, kellest esimesed kuus – viis neist seotud haiglaga ja üks Dussmannist – rääkisid väidetavate altkäemaksu juhtumite kohta justkui üht juttu: PERH korraldas hankeid ja Dussmann võitis. Kui ühel sügisel tekkinud PERH-i arvete tasumise probleem kõrvale jätta, oli haigla ja firma koostöö hea. Firma korraldas haigla juhtidele kliendiüritusi, muu hulgas välisreisi Saksamaale Oktoberfestile. 2014. aastal haigla ja firma koostöö lõppes, sest PERH ehitas oma köögi ja otsustas raha kokkuhoiu eesmärgil ise patsiente toitlustama hakata.

Paljut pole enam meeles
Kuuest tunnistajast ei öelnud ükski midagi, mis vähimalgi määral viitaks, et haigla juhid rikkusid Dussmanni korraldatud kliendiüritustel käies mõnd seadust. Neid nimetati tavapärasteks kliendiüritusteks, mida tehakse kogu Euroopas. Üks endine haigla juhatuse liige ütles lausa, et uue tehnoloogia kohta on keeruline infot saada ja säärased üritused on sageli selleks ainus võimalus. Ent sedagi põhimõttel, et haigla maksab üritustel käinud juhtide kulud ise.

Haigla tunnistaja sõnul tuleb üritustel käia, et tehnoloogiaga kursis olla.
Siiski möönis üks tunnistaja, kellele tehti tollal samuti ettepanek Oktoberfestile sõita, et loobus reisist, sest tahtis vältida meelevaldsete seoste loomist. Ometi oli temagi enne öelnud, et sellistel välisreisidel tuleb käia uue tehnoloogiaga kursis olemiseks. Selle väite peale hakkasid juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ja kohtunik Külli Iisop naerma, sest ei saanud aru, kuidas Oktoberfestil tehnoloogiaga tutvutakse.

Eilse istungi peategelasteks kujunesid kaks viimast tunnistajat, keda kuulati üle kelmuse ja omastamise tõendamiseks. Need olid kannatanu ehk IT-firma Helmes suuromanik Jaan Pillesaar ja Helmese koostööpartneri Ideascape OÜ omanik Andres Kukk. Pillesaar, kes väitis, et alla 50 000-eurosed arved tema lauale ei jõua ja lepinguid, mida ta iga päev allkirjastab, ta läbi ei loe, jäi enamikule küsimustele vastamisega hätta. Ometi paistis ta olevat veendunud, et haigla juhtide reisiarvetega, mida tema firma teadlikult maksis, tekitati neile kahju, sest tööreisid olevat hiljem osutunud puhkusereisideks.

Ka Kukk, kes arvetega otseselt kokku puutus, ei osanud enamikule kaitsja küsimustele vastata, sest küsimused puudutasid aastate taguseid arveid, mille üksikasju ta enam ei mäletavat. Kaitsja üritas tõendada, et reiside käigus, mille eest firma maksis, müüsid haigla juhid haigla ja IT-firma ühiselt arendatud tarkvara ning selle kohta oli neil kokkulepe. Kuigi Kukk ühtegi vettpidavat vastuargumenti ei pakkunud, oli temagi kindel, et neid peteti.

Altkäemaksu kohtuasja tunnistajate ülekuulamine venis õhtusse.
Kaitsja kasutas olukorda ära ja soovis iga vaidlusalust arvet eraldi arutada. Kuna tunnistaja ristküsitlust ei saa pooleli jätta, veniski istung õhtusse. Pikk kohtuistung läks korduvalt niivõrd tuliseks, et kaitsja ja prokurör tõusid püsti ning karjusid teineteise peale justkui külamehed poe taga.

Kohtuasi jätkub esmaspäeval, 24. aprillil. Ilmselt ei kuulata süüdistatavaid üle ka järgmisel istungil.

Süüdistus

Riigiprokuratuur süüdistab PERH-i endist juhti Tõnis Allikut korduvas altkäemaksu (teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi nimetati seda pistiseks) võtmises. Süüdistuse järgi sai Allik haigla hankeid võitnud P. Dussmann Eesti OÜ-lt vastutasuks mitu korda käia ettevõtte kulul Saksamaal üritusel Oktoberfest. Peale selle süüdistab prokuratuur Allikut ja haigla IT-juhti Marko Kilki kelmuses ja omastamises, sest nad käisid PERH-ile infosüsteemide arendustöid teinud Helmes AS-i kulul ja ettevõtte teadmata peale lubatud tööalaste välisreiside koos pereliikmetega ka puhkusereisidel.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.04.2017 05:41 

Liitunud: 17.03.2011 21:30
Postitusi: 75
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/ees ... d=77949480 s

seda loeks.
ette tänades!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.04.2017 07:52 

Liitunud: 27.08.2013 20:39
Postitusi: 104
kivine kirjutas:
http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/sober-taandub-klubi-juhtimisest-kuid-jaab-peatreeneriks?id=77949480 s

seda loeks.
ette tänades!



Rakvere Tarva korvpallimeeskonna juhtimist ootavad ees muudatused.

Kümmekond aastat Rakvere korvpallimeeskonna eestvedaja olnud Andres Sõber astub klubi juhtimisest kõrvale, kuid suure tõenäosusega jätkab vähemalt veel ühe hooaja peatreenerina. Kuna Tarval on tekkinud suured majanduslikud raskused, ootab praegust klubi pankrot. Selleks et tipptasemel korvpall Virumaalt ei kaoks, moodustab kohalik korvpallisõber Arnu Lippasaar uue klubi, mis võtab üle Tarva meeskonna nime ja sümbolid.

Lippasaar on kohalik ettevõtja ja Rakvere naabruses asuva Rägavere vallavolikogu esimees. Tema pojad on aastaid mänginud Tarva noortesüsteemis ning isa ja huvilisena on ta pea alati spordisaalis mängudele kaasa elanud.

„Näen, et Rakveres on võimalik klubi arendada ning seda eelkõige oma noortele tuginedes,” ütleb Lippasaar. „Usun, et klubile on parem, kui Sõber ei tegele majandusasjadega. Selleks et kõik toimiks, peab olema kontroll eelarve üle. Samas on selge, et ilma temata on raske korralikku klubi kokku panna ja toetajaid leida. Andrest ei saa kõrvale jätta, kindlasti peaks ta vähemalt esimesel aastal jätkama peatreenerina.”


Sõber tunnistab, et meeskonna rahaasju ajada läks aasta-aastalt üha raskemaks.
Sõber tunnistab, et meeskonna rahaasju ajada läks aasta-aastalt üha raskemaks ja seepärast ta uues klubis sellesse rolli ei kipu. „See on mind kõvasti kulutanud. Pärast viimast mängu Kalev/Cramoga tuli vaadata, kas saab 200 eurot bussirendi raha kokku või mitte. Kaua nii võib?” nendib ta. „Mulle väga sobib, kui saan tegeleda ainult treenimisega. Tean, et Arnu on neid asju teinud ning oskab ja teab, kuidas rahaga toimetada.”

SEOTUD LOOD:
Sõber tahab Tarvaga jätkata: mulle on see värk meeldinud juba 50 aastat (6) 14.04.2017
TIPPHETKED ja FOTOD: Kalev/Cramo võitis play-offi avamängus Tarvast 28 punktiga (34) 10.04.2017
Lippasaar on kohtunud kohaliku korvpalli suurtoetaja Rakvere Lihakombinaadiga ja linna juhtidega. Mõlemal on Tarva jätkamises strateegiliselt suur roll. Vähemalt lihakombinaati suhtub Lippasaar optimistlikult. Linn on seni klubi toetanud tasuta spordisaali võimaldamise ja ka rahaga. Uue klubi käivitaja arvates võiks aga summa olla suurem. Tänavu andis Rakvere linn Tarvale 8000 eurot, mis kulus noortetiimidele ja teise liiga meeskonnale. Jäi puudugi.

Lippasaare sõnul on tulevikus üks võtmeküsimus, kas Tarvas jätkab meistriliigas. Tänavuse hooaja põhiturniiril 8. kohaga leppinud meeskonda ootavad ees üleminekumängud esiliiga võitjaga. Kes täpselt vastaseks tuleb, selgub laupäeval. Mängud peetakse tuleval nädalal.

Ebavõrdne kohtlemine
„Kaks aastat tagasi Tallinna Kalev ei pidanud mängima, Tarvas aga peab,” viitavad nii Lippsaar kui ka Sõber ebavõrdsele kohtlemisele. Korvpalliliidu presidendi Jaak Salumetsa sõnul oli toonane otsus jätta nii-öelda väikesele Kalevile ilma üleminekumängudeta meistriliiga koht vale ja rohkem seda teed ei minda.

Niisiis tuleb mängida. Juhul kui esiliiga võidab Audentese noortemeeskond, pääseb Tarvaga vastamisi teise koha omanik. Teada on, et meistriliiga kohta himustab Tiit Soku juhendatav Betoonimeister/TSKK/Nord. „Olgu, mängime selle mängu ära. Kui aga Tarvas peaks kaotama, mis siis saab?” küsib Lippasaar. „Kas sellisel juhul tehakse meistriliigasse üks koht juurde? Väga lihtne on meeskonda meistriliigast ära kaotada, aga proovi meeskonda uuesti luua... Selge on ka see, et esiliiga tiim ei paku erilist huvi toetajatele ega ka publikule.”

Korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi ei saa praeguse seisuga rakverelastele garantiid anda. „Kui ka klubi uueneb, peavad asjad käima vastavalt meie reeglitele: alaliidu ees tuleb võlad likvideerida ja enne 30. aprilli pidada üleminekumängud,” sõnab ta. „Loomulikult on meie jaoks oluline, et korvpall oleks igas Eesti regioonis võimalikult kõrgel tasemel, kuid meil on reeglid ja need näevad ette, et meistriliigas on üheksa klubi.”

Ent Kuhi jätab ka ebaõnnestumise korral Tarva jaoks ukse irvakile. Ta nendib, et praegu pole mõtet tinglikult mingite asjade lahendamisest rääkida: „Arutame neid küsimusi siis, kui on, mida arutada.”


Selleks et mängida sellisel tasemel nagu tänavuse hooaja lõpus, oleks vaja 120 000 eurot.
Esimesed tõsised sammud kavatseb Lippasaar astuda pärast seda, kui suuremate toetajate ja meistriliigas jätkamise küsimus saab lahendatud. Ta ei räägi medaliheitlusse sekkuva supermeeskonna loomisest, vaid soovib tegutseda mõistuse piires. Esialgu on kavas toetuda oma kandi noortele.

„Selleks et mängida sellisel tasemel nagu tänavuse hooaja lõpus, oleks vaja 120 000 eurot. Kui tahame tuua noortele abiks mõne vanema, kasvõi karjääri lõpetava korvialuse mängija ja tagamehe, peame arvestama 150 000 euroga,” viitab Lippasaar eeldatavale eelarvele. „Kui meil aga ei õnnestu meistriliigas jätkata, siis võin ka meeskonda teha, kuid see oleks juba teistmoodi. Sellisel juhul on raske ennustada, millal ja kuidas võiks Rakvere meistriliiga kaardile tagasi tulla.”

Sõber peab samuti õigeks oma süsteemi noortele toetumist ja võimaluse tekkides paari kogenuma mängija lisandumist. Jätkata võiksid ka tänavu juba olude sunnil liidrirolli sattunud noormehed. „Uusi poisse tuleb ka juurde, tean päris mitut sellist noort.”

Liiga vähe koostööd

Lapsevanemana on Arnu Lippasaarel klubi probleemidest oma ettekujutus. Üheks olulisemaks asjaks peab ta noortetreenerite omavahelist koostööd.

Viimastel aastatel on Rakvere korvpall olnud killustunud. Peale Rakvere Spordikool/Tarva on U-18 vanuseklassi meeskond veel Virumaa pallimängude koolil ja korvpalliga tegeletakse ka Kadrinas. „Näen, et koostööd ei taheta teha, igaüks ajab oma asja. Tegelikult peaksid kõik paremad noored jõudma Tarva treeningutele ja pingile ning mitte niisama istuma, vaid nad peaksid saama võimaluse ka mängida. Noori on meil tegelikult piisavalt,” kinnitab Lippasaar.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.04.2017 19:58 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 2964
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://ekspress.delfi.ee/kuum/eesti-koi ... d=77372250

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.04.2017 20:10 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3674
MantaOwner kirjutas:

Tehnilise Järelevalve Ameti töötajad ja nende lähedased elasid aastaid hirmu all, sest ärimees, kelle ettevõtete suhtes käis väärteomenetlus, hakkas neid vägivallaga ähvardama.

Kella seitsme paiku õhtul 25. mail 2012. aastal heliseb ühe naise mobiiltelefon. „Ma lõikan su õe emaka välja,“ teatab võõras meeshääl. Öösel helistatakse samalt numbrilt veel kaks korda ja irvitatakse rämedalt.

Kõned saanud naine on ühe Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) ametniku õde. Öine hirmutaja on ärimees, kelle suhtes TJA alustas väärteomenetlust valeandmete esitamise tõttu.

Need kõned on vaid väike osa sellest, kuidas ärimees terroriseeris nii ametnikke, nende pereliikmeid kui ka koostööpartnereid.

Ligi viis aastat kestnud kriminaalasi päädis kohtuotsusega tänavu jaanuaris.

„Koormus on lihtsalt meeletu ja valikud on valusad,“ põhjendab prokurör Natalia Miilvee asja venimist. Äsja presidendilt autasu saanud prokurör ütleb, et küsimus pole enam selles, millega jõuab tegeleda tööajal – tööd tuleb teha ka väljaspool ametlikku tööaega.

See juhtum näitab, kui kaitsetud on ametnikud. Ka ärimehele määratud leebe karistus paneb kulmu kergitama.

Kuna ehituslike ekspertiisidega tegelev ärimees esitas kohtule taotluse, et tema nime kohtuotsuses ei avalikustataks, nimetame teda lihtsalt Ärimeheks ega avalda ka ahistatud ametnike nimesid.

Milles asi?
31. jaanuaril 2012. aastal saab Tehnilise Järelevalve Amet avalduse arhitektilt, kes palub majandustegevuse registrist kustutada oma seotus Ärimehe ettevõttega. Samal päeval laekub teiseltki arhitektilt samasugune palve. Kuu jooksul saab amet veel kaks sellist taotlust.

TJA alustab Ärimehe suhtes väärteomenetlust valeandmete esitamise tõttu. Menetlejaks saab noor naine, Ametnik Üks. 9. märtsil saadab ta Ärimehele e-kirjaga kutse tulla ülekuulamisele.

Tund hiljem helistab Ärimees Ametnik Ühele: nimetab teda tohmaniks, käsib end põlema panna ja saadab pu…i. Viis minutit hiljem helistab uuesti ja sõimab taas tohmaniks.

28. märtsil läheb Ärimees TJAsse ülekuulamisele. Käitub viisakalt, ent familiaarselt. Sinatab ametnikke.

3. aprillil saab Ametnik Üks Ärimehelt seitse tühja e-kirja.

Umbes samal ajal hakkab Ärimees talle ka tööle helistama. Mõnel aprillipäeval lausa iga poole tunni tagant. Kui kõnele vastab mõni meeskolleeg, katkestab Ärimees kõne või teatab, et „õhtuse peo

„Sa ei saa minust lahti! Kes mulle vastu astub, nendega tegelen terve elu! Sa ei saa minust lahti!“
Ärimehe telefonikõnest Ametnik Ühele
asjus“ ja lubab hiljem tagasi helistada.

Ühel tööpäeval helistab Ärimees taas Ametnik Ühele ja imestab, et „sa polegi kinnisvara ostnud?“. Mees kelgib, et näiteks Ametnik Nelja kinnisvara kohta on tal teave olemas.

3. aprillist 15. maini saadab Ärimees Ametnik Ühele nii töö- kui ka era-aadressile 39 tühja e-kirja, mille teemaks on kaheksal korral „Täna vaikus? Kas puhkepäev?“, üheksal korral „kuulsin, et sind taandati menetlusest, mis juhtus?“, kahel korral „Kuidas puhkasid?“ ja „Äratus!“.

Ametnik Üks taandab end menetlusest. Menetluse võtab üle meeskolleeg Ametnik Viis. Ent see annab Ärimehele vaid indu juurde.

Terror algab
2012. aasta mais elavad Ärimehega seotud ametnikud ja tema koostööpartnerid eri ettevõtetes hirmu all.

7. mail helistab Ärimees Ametnik Ühele tööle ja uurib, miks naine taandati menetlusest. Mõni hetk hiljem helistab ta uuesti ja karjub: „Sa ei saa minust lahti! Kes mulle vastu astub, nendega tegelen terve elu! Sa ei saa minust lahti!“

Kui ühel päeval, vahetult enne tööpäeva lõppu helistab Ärimees Ametnik Ühele ja teatab, et „tule maja ette, ma ootan sind“, valdab noort naist tõsine hirm. Ta kardab oma elu pärast. Ta on ostnud pipragaasi, kuid pole kindel, kas suudab sellega end kaitsta. Kolleeg läheb kontrollima, ärimeest pole.

„Reaalselt kartsin, et ta võib tulla ja teha liiga füüsiliselt…“ tunnistab naine.

Samal ajal saab ka Ametnik Neli ärimehelt korduvaid meile „Sul on poisipea“ ja „No kuhu sa siis jäid, miks sa ei tulnud?“.

9. mail helistatakse Ametnik Neljale Swedbankist sooviga tema avaldust arutada. Selgub, et Ärimees on saatnud naise nimel panka teate, et „ei suuda tõenäoliselt lähikuude jooksul seoses töökoha kaotusega eluasemelaenu kohustusi panga ees täita“.

Samal ööl lastakse Ametnik Nelja kodu välisukse taga mitu korda kella, kuid kedagi pole näha. Päeval saabub tema koduaadressile ümbrik pulbriga – see on kõhurohi Espumisan. Kiri on posti pandud Jürist, kus on Ärimehe ettevõtte üks aadressidest. Õhtul ja järgmisel hommikul lastakse taas ametniku ukse taga kella.

Järgmisel kolmel päeval saab Ametnik Neli töömeilile korduvalt kirju sisuga „Rahu ja pea vastu!“.

13. mail tuleb Ametnik Kolme kodusele aadressile kiri sisuga „tervitusi teisest ilmast, küll kõik saab korda“. Postitempel näitab, et kiri on posti pandud Jürist. Ametnik teab, kellega tegemist, ja võtab seda tapmisähvardusena.

Päev täis ahistamist
15. mail läheb Ärimees TJAsse, sest amet soovib talle anda väärteomenetluse lõpetamise määruse.


TÜHJAD KIRJAD: Väljavõte kohtutoimikust, kus on näha Ärimehe kirjade pealkirjad ametnikule.
Ärimees ei jää aga menetlejat ootama, vaid hüppab üle turvavärava. Ta soovib kohtuda Ametnik Ühega, kuigi teab, et naine ei tegele enam tema asjaga. Ametnikud filmivad kohtumist, sama teeb Ärimees. „Täna õhtul läheb üles juutuubi,“ teatab Ärimees. „Vaatame, kelle mobiilil suurem aku on.“ Ühel hetkel Ärimees tõuseb ja siseneb teistesse kabinettidesse, ühele kantseleitöötajale teatab möödaminnes „kuradi emis“. Ametisse loata sissetungimise kohta alustatakse mõni päev hiljem kriminaalasi.

Samal päeval teeb ärimehe kauaaegne koostööpartner, ühe väikelinna soojustehnikaettevõtte omanik, avalduse, et tema seotus Ärimehe ettevõttega kustutataks äriregistrist. Nende koostöö sujus korrektselt viis aastat, kuid nüüd nõuab Ärimees, et teda tööjärjekorras vahele võetaks. Kuna järjekord on pikk, pole see aga võimalik. Kättemaksuks on Ärimees saatnud ettevõtte teistele klientidele kirju, justkui oleks see firma „tohmanite ja diletantide kamp, kellelt tuleks load ja litsentsid ära võtta“.

Õhtul helistab Ärimees ettevõtte omanikule koju. Toru võtab mehe abikaasa ja kuuleb: „Kuradi t..a, varsti pannakse su kodu põlema.“ Samal ööl helistab Ärimees veel kolm korda, kuid midagi ei räägi.

„Mehe käitumine on täiesti ettearvamatu, ta teab, kus ma elan, milline on mu auto. [---] Korter on mul esimesel korrusel, sealt on kerge midagi aknast sisse visata,“ on ettevõtja hirmul. Ta teeb avalduse politseile, see alustab kriminaalasja vägivallaga ähvardamise paragrahvi põhjal.

Terror jätkub
17. mail ilmub Ärimees taas ülekuulamisele TJAsse. „Vaat kui huvitav, meil on teie abikaasaga ühesugune nimi,“ teatab Ärimees Ametnik Kahele. See viitab, et Ärimees on otsinud internetist ametniku eraelulisi andmeid. Ärimees mainib kohtumisel Ametnik Kahe eelmist töökohta ja nimetab teda „kaugeltkäijaks“. Tõesti, ametnik elab Tallinnast väljas.

Järgmisel päeval helistab Ärimees Ametnik Kolmele tööle ja küsib: „Mida sa nu…d seal?“ Ja „kuradi jobu, miks sa endast vanemat naist ni…d?“.

Ühel südaööl helistab Ärimees Ametnik Kolmele ja küsib: „Miks su tütar pime on?“ Ta helistab veel neli korda, kuid nendele kõnedele enam ei vastata.

„Tajusin, et tegemist on agressiivse ja ohtliku inimesega, tundus, et ta pole psüühiliselt terve,“ ütleb Ametnik Kolm, kellel tõesti on kodus pime laps. Lisaks saab Ametnik Kolm tööväliselt kirju nagu: „Osiris – Osiris on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik.“

Paha öö, veel halvem päev
25. mail öösel helistab Ärimees kahel korral Ametnik Kahe abikaasa mobiiltelefonile ja küsib: „Miks sa seda põrsast nu…d?“ Päeval teatab ta samale ametnikule töötelefonil: „Noh t..anäru, raisk, hoor, lits.“ Järgmisel öösel helistab ta uuesti ametniku abikaasale, kuid seda kõnet vastu ei võeta.

Ärimees hakkab Ametnik Kahe abikaasa äritegevuse kohta infot koguma ning saadab valeinfot TJA juhtkonnale ja teistele töötajatele. „Minu igapäevaelu on häiritud,“ on Ametnik Kaks ärritatud.

Kui Ärimees samal öösel ka Ametnik Ühe õele emaka lõikamise ähvardusega helistab, hakkab

Uurimise käigus tuleb välja, et Ärimees on massiliselt ähvardanud teisigi riigiametnikke, ja mitte ainult.
ametnik oma elu pärast tõsiselt kartma. Ta muudab täielikult oma elukorraldust: ei lähe üksi tööle, lõpetab tervisejooksu, ei käi enam sõprade juures. Kuhugi üritusele minnes laseb end koduvärava juures peale võtta ja sinna tagasi tuua. Ta ei julge minna isegi kõrvalmajja poodi.

7. juunil alustatakse kriminaalasja TJA töötajate ähvardamiste pärast. Ametnik Üks teeb politseile lähenemiskeelu taotluse.

8. juunil trahvib TJA Ärimeest väärteoasjas 348 euroga. (Mees vaidlustab selle kohtus, kuid nõue jääb jõusse.)

Ähvardused jätkuvad. Kummalisi kirju hakkab saama ka Ametnik Kuus. Näiteks: „Jumal on Universumi suur arhitekt, kes ei ole identifitseeritav ei isa, poja ega pühavaimuga“ ja „Ära varja end miks sa ei vasta e-postile? Kas vabamüürlased käituvad nii?“

Juuni lõpus annab uurija välja määruse ja saadab Ärimehe kohtupsühhiaatrilisse ekspertiisi. See peab tuvastama, kas Ärimehel on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistlikkus või nõdrameelsus.

Kas Ärimees on hull?
5. juulil peab politsei Ärimehe kinni. Tegemist on vabaabielus oleva mehega, tal on kaks alaealist last. Mees on veendunud, et süüdistused on alusetud. Ütlustest keeldub. Politseinikud viivad ta otse uurija juurest psühhiaatrilisse ekspertiisi, et kas ärimehel võib olla psüühikahäire. Et tuvastada, kas mees on süüdiv, on vaja statsionaarset kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, mis kestab kuni kuu aega. Pärast seda selgub: Ärimees on süüdiv.

Nädal hiljem kohtuistungil arvab Ärimees, et lähenemiskeeldu pole vaja, sest tema ei kavatse Ametnik Ühega enam kohtuda. Ärimees kurdab istungil, et hoopis politsei on teda hirmutanud. Nüüd peab ta võtma antidepressante ja vererõhku alandavaid ravimeid. Harju Maakohus määrab siiski Ärimehele kriminaalmenetluse ajaks lähenemiskeelu Ametnik Ühele ja tema perekonnaliikmetele.

2012. aasta suve lõpus ühendatakse riigiprokuröri nõudmisel kõik kolm Ärimehe suhtes algatatud kriminaalasja.

Uurimise käigus tuleb välja, et Ärimees on massiliselt ähvardanud teisigi riigiametnikke, ja mitte ainult. Näiteks 2011. aasta ­novembris esitas kaebuse Tallinna Tehnikaülikooli professor – Ärimees oli tunginud teadlase kabinetti ja ­nõudnud konfidentsiaalseid dokumente. Kui professor keeldus neid andmast, pigistas Ärimees teda kaelast ja lõi rullikeeratud paberikaustaga, seejärel ähvardas „kodu külastamisega“. Politsei tookord menetlust ei alustanud.

Sarikiusaja pääseb väikese rahalise karistusega
Asi venib, 2012. aasta lõpus valminud süüdistus jõuab kohtusse alles 2016. aasta lõpus. Ärimees jätkab ametnike ähvardamist, teeb TJA-le pidevalt teabenõudeid, kaebab prokuröri peale, samuti vaidlustab edutult eri otsuseid. Lisaks selgub, et ta on oma ettevõtte aadressiks märkinud mahajäetud maja Kihnu saarel.

2014. aasta lõpus kolib Ärimees Londonisse. Kuna tema aadressi pole teada, ei saa ka süüdistust esitada. Samal ajal peavad prokurör Miilvee ja Ärimehe kaitsja läbirääkimisi kokkuleppemenetluse üle. Kompromissini nad ei jõua. Ärimehe aadress selgub alles siis, kui ta esitab ühe järjekordse kaebuse tsiviilkohtule. See protsess omakorda pidurdab taas süüdistusakti kohtusse saatmist.

Õigusemõistmine Ärimehe üle algab tänavu aasta algul. Tunnistajapingis peab uuesti kõik läbi elama Ametnik Üks, kes, nagu selgub, lahkus ähvarduste pärast töölt.

16. jaanuaril teeb prokurör kannatanute huvides ettepaneku minna kokkuleppemenetlusele.

Ärimees on nõus. Ta saab rahalise karistuse, 1270 eurot. Lisaks peab maksma psühhiaatrilise ekspertiisi eest 1600 eurot, sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 100 eurot.

Lisaks määrab kohus, et Ärimees ei tohi minna 12 inimesele lähemale kui 100 meetrit. Nende hulgas on nii kannatanud kui tunnistajad – kuus TJA ametnikku ja kolme ametniku pereliikmed, samuti väikelinna ettevõtte kaks omanikku ja ühe omaniku abikaasa.

Ärimehel on keelatud ­suhelda nendega ametivälisel ajal posti, elektronkirjade, telefoni (SMS) ja suhtlusrakenduste vahendusel. Ärimees ei tohi pöörduda nende poole teiste inimeste kaudu, ei tohi postitada kommentaare meediasse ega sotsiaalmeediasse. Keeld kehtib kolm aastat.

Kas karistus pole liiga leebe? Prokurör Miilvee ütleb, et karistuse eesmärk on eelkõige uute kuritegude toimepanemise takistamine. „Ei maksa unustada, et süüdistatav oli varem karistamata ning suhteliselt pika menetluse ajal pole ta uusi kuritegusid toime pannud,“ ütleb Miilvee. Ta usub, et kanne karistusregistris on piisavalt tõhus vahend.

Prokurör Miilvee jäi kompromissiga rahule, sest üldmenetluses oleks tekkinud iga episoodi puhul õigusteoreetiline vaidlus, kas see on ikka ähvardus. Riigikohus on pannud ähvardusele kindlad kriteeriumid. Kui see on paigas, peab hindama ka reaalsust – kuivõrd tõenäoline on, et see ka ellu viiakse. „Jäin seisukohale, et need vastavad kuriteo tunnustele, ja seisin selle eest,“ on prokurör rahul.

Pigem teeb prokurörile muret, et lugu varem kohtusse ei jõudnud. Prokuratuuri ressurss on väga piiratud ning see sunnib paljude kriminaalmenetluste vahel valima. Prioriteet on raskete tagajärgedega kuriteod, avaliku huvi all olevad juhtumid ja kuriteod, mille toimepanijad on varem karistatud või menetluse ajal jätkanud kuritegude toimepanemist.

„Ootamist võimaldavad menetlused jäävadki muudkui ootele, see on tõsine probleem,“ tõdeb Miilvee. Ärimehe juhtumiga täpselt nii läkski – menetlust jätkati siis, kui teiste menetluste vahel oli nn ajaauk.

Üks neist, kellele Ärimees ei tohi järgmise kolme aasta jooksul läheneda, tunnistab Ekspressile, et TJA on esimene riigiamet, mis läks oma ametnike kaitsega lõpuni ehk kohtuotsuseni välja. Paljud, keda Ärimees on terroriseerinud, annavad alla.

„Ärimehe ohvreid üle Eesti on tegelikult sadu, nii kohalikes omavalitsustes kui ka ettevõtetes, kuid paljud ei taha sellega tegeleda. Meie ütlesime talle otse – kõik, mis sa meile halba teed, kõigest anname politseile teada. Olgu see väärtegu või kuritegu, aga see on fikseeritud. Ameti meilifilter on tema saasta täis – ta teeb muudkui uusi meiliaadresse. Ta on ka osav, sest balansseerib piiri peal, teab täpselt, kust algab väärtegu või kuritegu. Kahjuks on tegemist inimesega, kellel puudub empaatiavõime, kes perversselt naudib seda, kui inimesed kannatavad hirmu all,“ sõnab ta.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 24.04.2017 10:47 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 2964
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77808340

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 24.04.2017 19:33 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3674
MantaOwner kirjutas:

Briti töölised heitsid 19. sajandi alguses masinate vahele puukingi (sabbots). Legendi kohaselt olevat sellest eesti keelde jõudnud sõna „sabotaaž“. 2016. aastal korraldas Eesti Taksoettevõtjate Liit sadu kontrollsõite Uberi ja Taxify autodes ning edastas nende juhtide andmed politseile trahvide tegemiseks. Mõlemad aktsioonid olid kantud õilsast motiivist kaitsta varasemat majanduskorda ja seniseid toimetulekuviise. Mõlemas sisaldus ka ports kahjurõõmu uute tulijate suhtes. Mõlemad mõjusid sündmuste arengule kui sääsehammustus elevandile.

18.–19. sajandi tööstusrevolutsioon hävitas lugematu arvu töökohti. Kangrute ja seppade põlvest põlve edasiantud ametioskused osutusid korraga väärtusetuks, elatisallikad haihtunuks. Kadusid ka gildid ja tsunftid, mis olid sajandite jooksul taganud oma tootmisharu kvaliteedistandardid ja väljaõppe. Kas me täna tahaksime endisi aegu tagasi?

TÄNASES MAAILMAS ON UBER tegemas sama taksofirmadega. Erinevalt taksondusest ei vajata Uberis dispetšereid, personalitöötajaid ega raamatupidajaid. Ei vajata litsentseerijaid, sertifitseerijaid ega muid moodsa aja aparatšikuid (mäletate veel seda nõukaaegset sõna?). Vähe sellest, vaja pole ka tööandjaid ega töövõtjaid. Uber loob teenuse soovijale ja pakkujale platvormi omavahel kohtumiseks, edasine on inimeste enda teha. Teatud mõttes viib Uber meid ajas tagasi. Olemuselt meenutab see platvorm paljuski keskaegse Tallinna Raekoja esist turuplatsi. Selle vahega, et uus plats asub internetis ja on ilma füüsiliste piirideta.

Aga mis saab siis sõitjate ohutusest ja teenuse kvaliteedist? Mis saab vaevast, mida taksofirmad on näinud seaduse üha karmistuvate nõuete täitmiseks? Nii palju kui minu silmad näevad, on reedeõhtune Tallinna kesklinn täis turiste jahtivaid lõks-taksosid. Igaüks võib sisse istuda ja omal nahal järele proovida, kuidas ühistranspordiseadus teid seal kaitseb. Erinevalt sõidujagajatelt hüpoteetiliselt saamata jäävatest maksudest on nende tegelaste tekitatud kahju Eesti mainele ja turismimajandusele reaalne ja kohene. Ja kas nende maksud on tõesti korralikult makstud?

TÕESTI, ÜLDINE KORD TALLINNA taksonduses on praegu tunduvalt parem kui veel mõni aasta tagasi. Ent see saavutus on riigilt ja linnavalitsuselt nõudnud mahukat ressurssi, mille oleme kõik ühiselt kinni maksnud. Kas sedasama ressurssi ei läheks hoopis rohkem tarvis varaste ja narko­diilerite püüdmiseks?

Uber lahendab sama probleemi klientide ja juhtide vastastikuse hindamise kaudu. Lõks-taksondus on nende süsteemis sisuliselt välistatud. Tavataksodest oluliselt halvemat teenusekvaliteeti pole vähemalt mina seal kogenud. Vahe on vaid selles, et tulemus saavutatakse kuludeta, naabrivalve meetodil. Lisaks, erinevalt ühistranspordiseadusest on süsteem siin vastastikune, pakkudes ka juhtidele kaitset kiuslike klientide eest. Kokkuvõttes polegi Uberi tulekus midagi imestamisväärset ega emotsionaalset. Nende ärimudel on taksonduses samavõrd tõhusam kui masinatehas sepikojast.

Uberi ärimudel on taksonduses samavõrd tõhusam kui masinatehas sepikojast.
Pealegi pole Uber sugugi ainus. Ootan huviga, kas ja millal meie hotelliomanikud hakkavad tegema kontrollööbimisi siinsete Airbnb pakkujate juures. Unistus oma valdkonnas „Uberit teha“ on saanud maailma ärijuhtide kinnisideeks (nagu ka hirm, et keegi teine neist sellega ette jõuab).

Kujutlege end tulevikumaailma, kus tipptasemel kõrghariduse omandamiseks ei lähe tarvis kuue sambaga templihoonet ega haldusprorektorit. Maailma, kus te saate vajaliku arsti jutule otse, ilma vahemeeste ja suunamisteta. Maailma, kus vajalikku asja või teenust ongi võimalik saada alati otse tegija käest, üleilmselt. Nüüd lisage sellele pildile päris suur osa tänastest töökohtadest, mille on üle võtnud masinad. Lisage suurte tööandjate (selle sõna 19.–20. sajandi tähenduses) üldine taandumine. Lisage paras annus võõrandumist ja ebausku ning globaalse infosõja kõik-kõigi-vastu stiihiat. Ning lõpuks lisage veel selle kõige tulemusel murdumise piirini ülekoormatud sotsiaalsüsteem. Nii joonistuvad laias laastus välja selle kasvavalt vastuolulise maailma kontuurid, milles meie lastel käesoleva sajandi teisel poolel tõenäoliselt hakkama tuleb saada.

LOOMULIKULT EI ASENDA UBER taksosid. Taksod ja hotellid ei ole maailmast kuhugi kadumas. Ka 18.–19. sajandi tööstusrevolutsioon ei kaotanud ju käsitööd. Tulevik ei sünni nii, et uued asjad tulevad vanade asemele. Pigem kasvavad nad vanade peale ja ümber, umbes nagu aastarõngad puul. Tulevik võib tõrjuda varasema küll tagaplaanile ja sügavamale ühiskonna sisemusse. Kuid mitte kunagi ei kaota ta seda lõpuni.

Loomulikult ei tohi Uberisse jt uue majanduse tegijaisse suhtuda naiivselt. Oma platvormi raames on Uber monopol ja platvormi-monopolidega kaasnevad täpselt samad hädad mis kõigi varasemate monopolidega. Ent monopolide vastu ei aita meid seadusega piiramine ja reguleerimine (kes ei usu, vaadake võrgutasusid oma elektriarvel). Platvormi-monopoli vastu aitab vaid platvormide paljusus. Teisisõnu: Uberi vastu aitab meid palju enam Taxify kui ühistranspordiseadus.

Loomulikult pole Uberil jt ­uutel „jagamismajanduse“ sildi all tuleva­tel ettevõtmistel eriti pistmist alt­ruistliku jagamisega. Nende taga seis­vad „ingel-investorid“ osutuvad lähemal vaatlusel ikka tavalisteks saba ja sarvedega tegelasteks. Millekski „Rehepapi“ vanapagana sarnaseks, kes noortelt start-up’i tegijatelt öisel ristteel kolme tilka verd pommivad. Turuplats on oma loomult antagonistlik, võistlev keskkond. Seda osa ei saa inimloomusest välja lõigata.

LOOMULIKULT EI ALISTU KA VARASEM eliit selles uues maailmas võitluseta. Selles mõttes oli eespool viidatud Taksoettevõtjate Liidu aktsioon vaid piisk meres. Kui tänased tööstus- ja kaubanduskojad ning järelevalve­ametnikud märkavad, et neid võib ees oodata gildide ja tsunftide saatus, saadetakse võitlusse kõik jõud. Tööliste asemel on seekord eesliinil ilmselt juristid ja suhtekorraldajad. Puukingade asemel saavad relvadeks paragrahvid ja propaganda.

Loodetavasti on võitlus tsiviliseeritud ja hakkab käima kohtu- ja parlamendisaalides, mitte tänavatel ja barrikaadidel. Teisalt, Uberi-vastaste meeleavalduste käigus Pariisi tänavatel põletatud autosid vaadates pole ma selles ka väga kindel ega oska ennustada võitluse pikkust ja kulgu. Võib-olla kestab see mõne kümnendi. Ent võib-olla visiseb hoopis mõne sajandi jagu (inimkonna ajalugu tunneb ka pikemaid seisakuid). Lõpptulemus on siiski üheselt ennustatav: masinapurustajad kaotavad. Progressil jalus seista pole erilist mõtet.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 25.04.2017 11:58 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 2964
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ra ... d=77990626

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 25.04.2017 13:23 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3674
MantaOwner kirjutas:

Rail Balticu tasuvusuuring näitab, et iga riigieelarvest panustatud euro peaks tagasi tulema kuuekordselt.

Eile Riia Radisson Blue hotelli kogunenud inimesed olid heas tujus, sest värske Ernst & Youngi tasuvusuuring näitab, et kogumaksumuse ehk 5,8 miljardi euro puhul on projekti mõõdetav sotsiaalmajanduslik tulu 16,2 miljardit eurot. Peale selle on SKT-d suurendav mõju väärtus kaks miljardit eurot. Rail Balticu Eesti kordinaatorit Kristjan Kaunissaart see ei üllatanud.

„Juba AECOM-i uuring näitas positiivseid tulemusi ja selleks, et viie aasta pärast oleks tulemused olnud kardinaalselt erinevad, oleks pidanud juhtuma midagi peadpööritavat. Näiteks kui oleks keelustatud raudteetransport,” arvas ta.

Mida siis uuring näitab?
LOE VEEL
Uuringust tuleb välja, et aastas hakkab trassil liikuma 4–7 miljonit reisijat, peamiselt lühemate vahemaade vahel, näiteks Tallinnast Riiga, Läti pealinnast Kaunasesse või sealt omakorda Varssavisse. Pikemate vahemaade läbijaid ei hakka palju olema.

Konverentsil kõlas, et kui reisijatevedu on Rail Balticu seksikas osa, siis raha toob sisse ikkagi kaubavedu. Eeldatakse, et see kasvab algselt kahelt miljonilt tonnilt kiiresti enam kui 13 miljoni peale ja liigub edasi juba 25 miljoni poole. Suurt potentsiaali nähakse Soomel, aga arvestatakse ka Venemaa ja Valgevene kaubaga, mis Rail Balticu kaudu mujale suunduda võiks.

Kogu projekti netokasuks hinnatakse üle 16 miljardi euro. Kahju tekib neil, kes sõltuvad fossiilsetest kütustest nagu näiteks bussifirmad ja maanteetranspordiga tegelejad. Ernst & Young prognoosib, et mingit massilist pankrotilainet siiski ei tule. Otsest tulu raudtee ei genereeri ega peagi seda tegema, selle kasu on mujal, andes tunda majanduses, ühiskonnas üldiselt, aga ka keskkonnas, ütleb analüüs.

Millised on suurimad riskid?
Analüüs esitab kõige suurema riskina Euroopa Liidu võimalikku otsust oma osalust vähendada. Kas Balti riigid on valmis ise suure osa juurde panema? Risk on seegi, et raudtee võib minna plaanitust tunduvalt kallimaks. Kolmas suur mure seisneb selles, kas trassile suudetakse tuua loodetud kaubamahud. Kaks viimast on selgelt projekti vedajate teha.

Poolas kiirus väiksem
Poola on kogu Rail Balticu projekti nõrgim lüli, sest nad ei ole valmis enda osa täismahus kiireks ehitama. Poola moderniseerib ja ehitab oma osa viies jaos. Esimene neist valmib juba selle aasta maikuus. See kõik maksab neile kokku kuni 1,9 miljardit eurot. Kui mujal Rail Balticul sõidaksid reisijad 240 km/h, siis Poolas tuleb praeguste plaanide kohaselt kiirus langetada 160 km/h peale. Kaubarongid sõidaksid ühtlase 120-kilomeetrise tunnikiirusega nii Baltikumis kui ka Poolas.


Konverentsil kõlas, et kui reisijatevedu on Rail Balticu seksikas osa, siis raha toob sisse ikkagi kaubavedu.
Kaunissaar selles suurt muret ei näegi, eestlase vaatenurgast.

„Ega ole palju neid, kes sõidaks Tallinnast Berliini rongiga. Mina näiteks ei sõidaks. Küll aga võib see olla probleem näiteks leedukatele, kes sooviks Varssavisse reisida,” märkis ta. Kaubarongidele on aga isegi kasuks, kui neid ei „kiusa” kiiremad rongid. Siis mahub neid rohkem liikuma ja reisirongid ei sõida neile piltlikult öeldes selga.

Poolakas tekitas segaduse
Ettekande teinud Poola taristu- ja ehitusministeeriumi raudteeosakonna asedirektor Jakub Kapturzak tekitas konverentsisaalis kahina ja kohmetuse, kui seadis kahtluse alla selle, et Euroopa osaks kujuneb 15%.

„Poola kogemus näitab, et Euroopa projektide puhul kujuneb riigi (või riikide) reaalseks osaluseks 40%,” ütles ta. Just 15%-ga on aga opereerinud Rail Balticu inimesed. Avaldus tekitas segadust ja poolakas ei suutnud olukorda ka täpsemalt selgitada.

Ka Kaunissaarele jäi jutt arusaamatuks ja ta ütles, et sel saab olla kaks selgitust. „Esiteks on variant, et Poola on teinud väga tasuva raudtee ja teeninud tulu (mis tähendab, et selle võrra peab raha fondi tagasi maksma – toim) või on nad kirjutanud projekti abikõlbmatuid kulusid. See tähendab, et neil on olnud halb projektijuhtimine.”

Riias sai taas kinnitust, et Rail Baltic on tulemas ja vastaste jaoks on rong juba läinud. Kolm Balti riiki tunduvad olevat kindlalt ühes paadis. Leedu meedias heidetakse aga samal ajal projekti eestvedajatele ette vaid üht: miks Rail Baltic juba valmis ei saa.

Leedu minister: Leedus ei ole Rail Balticul vastaseid

Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rokas Masiulis ütles Ärilehele, et nii tema kui ka Leedu üldsuse arvamus Rail Balticust on positiivne. See on suurepärane võimalus liita end veel enam Euroopaga ja värske uuring näitab, et see on ka majanduslikult tasuv projekt.

Masiulise sõnul ei ole Leedus Rail Balticu vastaseid nagu Eestis. Teda üllatasid siiralt meie vastaste argumendid.

„See toob ju vaid kasu. Vaadake, peaaegu kogu raha tuleb ju mujalt. See avab uue tee. Paljud inimesed saavad tööd. Tekib uusi ettevõtteid. Meie inimesed saavad viia kaupu Euroopasse kiiremini kui varem. Meie riigid saavad rohelisemaks,” märkis ta. Isegi riigi maanteetranspordiga tegelevad inimesed ei muretse üleliia.

Minister väitis, et projektilt ei kao kindlasti 2021. aastal rahastus juhul, kui oleme sellega edukalt edasi liikunud. Võime raha isegi juurde saada, sest mitmed sarnased projektid on hädas.

Rail Baltic numbrites

Kogumaksumus: 5,8 miljardit eurot

Eesti osa: 1,346 miljonit (riigi osalus 15% ehk 268 miljonit eurot)

Euroopa Liidu eeldatav osalus: 85%

Taristu hoolduskulu (2030. aastal): 58,9 miljonit eurot

Siseriikliku finantsabi periood ja maksumus: viis aastat ja 28,5 miljonit eurot

Aastatel 2048–2052 tehtav põhjaliku remondi kulu riikidele: 534,1 miljonit eurot

Kaubaveo maht 2026: 2 miljonit tonni

Kaubaveo maht 2030: 13,7 miljonit tonni

Kaubaveo maht 2055: 20 miljonit tonni

Eraisikute reiside arv: 4–7 miljonit reisi


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 25.04.2017 22:04 

Liitunud: 17.03.2011 21:30
Postitusi: 75
See tundub hea lugemine,

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77995452

Ette tänades!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 25.04.2017 22:09 
Kasutaja avatar

Liitunud: 10.04.2017 19:44
Postitusi: 130
Tekkis sama mõte just ! :)


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 26.04.2017 08:15 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3674
kivine kirjutas:
See tundub hea lugemine,

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77995452

Ette tänades!

https://www.upload.ee/files/6948226/New ... .docx.html


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 26.04.2017 09:34 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 2964
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kaido- ... d=77998454

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1325 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 82, 83, 84, 85, 86, 87, 88, 89  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: jkddp ja 10 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7