Väike update.
Saab käis remonditöökojas, kus meister 3 päeva ümber käis ja väikese haamrikesega koputas. Mida mina pidasin rattalaagriks, osutus treppi kulunud rehvipaariks. Soovitati ketsi põletada ja lihtsalt kulutada. Kolks, mida ei toitsu ega trionicu töökojad üles ei leidnud, on tõenäoliselt tingitud sellest, et ostes püsis summuti suka ja ühe kummipuksi otsas. Sukk olevat pehmeks nätsunud ning tõenäoliselt on kogu summuti veidi kõver, ning esiteks kakerdab kummipukside otsas ja teiseks, kolgib vastu põhja. Aga kuskilt katki ei ole ega läbi ei lase, nii et suurt remonti ei tule, vast vahetan oma jõuga mõne puksi ära.
Siiski vajab tegemist kaardilugeja lukk - kesklukk ja lukusti olevat kõik ühes tükkis ja katki. Kuskilt pressib ikka veel veidi õli välja, aga sellises koguses, et lihtsam on 1000km järel varda järgi 100g vms peale valada.
Kolme kodaraga velgede vale offset annab tunda ainult sellega, et kui manööverdamisel rool lõpuni keerata ja seal hoida, käib kuskil miskit vastu. Lõpuni ja vabaks lastes pole probleemi.
Võrr sai talvekodust ära toodud, aga sõita pole eriti saanud. Kõigepealt olin tüki aega tatine ja siis tuli Eesti suvi, mis on seekord erakordselt oktoobriline.
Tegin võrriga ka ühe pikema ringi, mille käigus sai natuke (telefoniga) fotopedetsetud.




Jaanipäevaks oli suur plaan, et hüppan võrri selga ja sõidan Rapla kaudu märjamaale, sest Pärnu maanteel ei tahtnud väga Poola rekkadega maid jagada. Tõstsin õlled ja muud rasked koormad sõbra pagasnikusse ja olin nii valmis kui olla saab. Jõudsin veidi kaugemale kui oma tänava otsa, kui avastasin, et kummipaelaga seljatoe külge kinnitatud pakk oli kaduma läinud. Lisaks oli mul ära sõites ilgelt palav, pärast kilomeetrit sõitu juba külm ja nõme. Pöörasin otsa ringi, leidsin kadunud koti sõna otseses mõttes keset teed, õnneks ei olnud keegi sellest üle sõitnud. Võrr hoovi tagasi, kola auto peale ja valge inimese kombel kohale.
EDIT: tegin postituse ära ja üle lugemisel avastasin ümmarguse numbri:
