Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 19.11.2017 13:24

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1430 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 12:08 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 3911
Asukoht: Kalsarikännit
MantaOwner kirjutas:



Allilmajuhi Vjatšeslav Gulevitši (57) peidetud varandust otsiv keskkriminaalpolitsei sattus üllatavatele inimsuhetele.

Loo keskmes on Harjumaal elav perekond, kes kaupleb edukalt toiduainetega. Ettevõtet juhib mees (53) ja selle nõukogusse kuulub tema abikaasa (50).

Eelmisel aastal ulatus pereisa juhitava ja osalt talle kuuluva firma käive ligi 10 miljoni euroni. Aga politseid ei huvita toiduainete äri, vaid hoopis pereema osalusel liikunud suured sularahalaenud.

Armukolmnurga peategelane Gulevitš on tuntud kui allilmas väga mõjuka Kemerovo grupeeringu liider. Mees vahistati augusti alguses Hispaanias Málagas ja anti läinud nädalal Eesti politseile üle. Talle on esitatud kahtlustus narkoäris.

Uurimise andmetel on ärinaine kulutanud viimastel aastatel üle 200 000 euro oma tuludest rohkem. Politsei peab seda Gulevitšilt pärinevaks rahaks, mis on teenitud kuritegelikul teel.

Augustis arestis Harju maakohus äriperekonnale Hispaanias kuuluva korteri ja sõiduki BMW. Nii elamispind kui auto olid Gulevitši käsutuses.

Riigiprokuratuur lootis panna käpa peale ka äriperekonna Nordea panga arvele, kus oli üle 90 000 euro. Arestimine jäi napilt hiljaks, külmutamise hetkel lebas kontol kõigest kolm tuhat eurot.

Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas tõi kohtus esile, et Gulevitš ja ärinaine pole mitte lihtsalt tuttavad, vaid saavad omavahel väga hästi läbi.



Video Vjatšeslav Gulevitši vahistamisest Málaga provintsis Mijases.

„Jälitustoimingutega on kogutud piisavalt andmeid,“ rääkis Aas, „et nad on kasutanud hellitusnimesid ja ühiselt ostetud lennupileteid.“

Prokurör ei välista, et ärinaine oli teadlik raha kahtlasest päritolust. Politseil on teada, et Gulevitš hoiatas naist, et too ei lobiseks liiga palju. Naine ongi ülekuulamisel seni suu kinni hoidnud.

Äriperekonda esindav advokaat Arman Reinmaa peab prokuratuuri versiooni absurdseks.

„Prokuratuur räägib ainult inimsuhetest,“ juhib Reinmaa tähelepanu. „Kes kellega rääkis, kes kellega käis, ei oma tähtsust. Et naine on käinud Hispaanias rohkem kui koos oma abikaasaga, ei tähenda seda, et nad ei ela koos. Et ta märkis dokumendis mehest eraldi elukoha, ei tähenda samuti mitte midagi. Me ei saa sellest teha järeldusi, kes on kelle elukaaslane.“

Reinmaa sõnul on tema klient piisavalt jõukas, et suuta ise Hispaanias kinnisvara osta.

„Ta on 25 aastat tegelenud Eestis ettevõtlusega,“ rõhutab Reinmaa, „prokuratuuri paljasõnalised väited on tõeliselt kummastavad.“

Ka prokurör Aas nõustub, et pereisa on ajanud tõepoolest seaduslikku äri ja teeninud märkimisväärset tulu.

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 19:48 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 415
Asukoht: Tallinn
SilverASH kirjutas:



Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde tegi surmava vea
611
Tallinnas algas kohtuprotsess haiglaõe üle, kes vereülekande käigus andis patsiendile vale verd. Hullem veel – haige ei vajanud ülekannet üldse. Kohtus käib võitlus suure raha pärast.

kell näitab 15.35, kui Nadežda S. (55) alustab laupäeval, 4. veebruaril Tallinnas Mustamäe serval asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) vereülekannet.

Põletusravi intensiivravi osakonnas töötav Nadežda on kõrgharidusega õde, väga kogenud töötaja, hinnatud kolleeg. „Teda teatakse professionaalina, kes teeb oma tööd hoolikalt ja pühendunult,“ iseloomustab haigla administratiivdirektor Aivi Karu.

Aga seekord läheb teisiti. Süüdistusmaterjalide kohaselt voolab Eha H. soontesse 115 milliliitrit ehk umbes poole teeklaasi jagu verd. Siis peab Nadežda ülekande katkestama, sest patsiendil tekib õhupuudus.

Õde arvab, et äkki on see tingitud sidumisega tekkinud reaktsioonist. Põletushaigete sidumine kestab kaua ja aeg-ajalt raputavad neid pärast sidumist valuhood.

64aastane Eha on haiglas viibinud veidi üle kuu aja. Aastakümneid muusikat õpetanud naine oli küünlaid põletanud, kui kuidagi võttis seelik tuld ning 30 protsenti naise kehapinnast sai kannatada. Ta toodi päev pärast õnnetust, vana aasta viimasel päeval riigi teisest otsast PERHi. Haiglas opereeriti teda mitu korda.

Aga nüüd on Eha paranemas ja lapsed loodavad tema peatset kojutulekut.

Vapustav tõde
Kui Ehal hakkab parem, paneb Nadežda vereülekande uuesti käima. (Seda väidavad kaks allikat.)

Patsiendil hakkab uuesti halb. Õde kutsub appi kolleegid.

Õde teeb oma vahetuse lõpuni ja murdub siis. Ta võtab haiguslehe ja on tükk aega töölt eemal. Kolleegid mõistavad teda.
Eha seisund läheb üha halvemaks. Meedikute brigaad ei saa aru, mis viga.

Kuni ühtäkki kahvatab õde Nadežda õudusest. Talle jõuab kohale, millise koletu vea ta on teinud. Mitme patsiendi eest hoolitsedes ta eksis ja tegi vereülekande naisele, kes seda ei vajanudki!

Veri oli ette nähtud hoopis ühele mehele. Pakendil oli selgelt kirjas Ants K. nimi, kuid meditsiiniõde ajas midagi totaalselt sassi.

Antsule mõeldud veri ei sobi Ehale.

Õde Nadežda ei hakka oma viga varjama, vaid räägib juhtunust kolleegidele.

Kuid vale veri on patsiendi kehas laiali voolanud ja ükski ravi enam ei aita. Eha sureb meedikute silme all.

Õde murdub
Vereülekanded on rangelt reglementeeritud protseduurid. Alati peab kirja panema, kuidas see kulges. Nadež­da ei püüa midagi salata – ta kirjutab ausalt, et patsient sai vale verd.

Õde teeb oma vahetuse lõpuni ja murdub siis. Ta võtab haiguslehe ja on tükk aega töölt eemal. Kolleegid mõistavad teda.

„Ta on nii habras, senini täiesti endast väljas,“ iseloomustab Nadeždat üks tema kolleegidest. „Ma olen tema pärast väga mures.“

„Ta on seniajani nagu puuga pähe saanud. See oli tohutu inimlik eksitus. Hull aps,“ vangutab Nadeždat kaitsev vandeadvokaat Aivar Ennok pead. „Ta on lihtne vene inimene, kardab ajakirjandust.“

Seetõttu ei võta Nadežda ka selles loos sõna.

Ekspressi poole ei pöördunud ka Eha lähedased. Neid esindav advokaat avaldab imestust, et ajakirjanikul on toimunu kohta niivõrd palju infot.

Nädal pärast traagilist vereülekannet teatab haigla direktor Karu õde Nadeždale, et ta peaks pöörduma politseisse. Seda asja ei saa jätta niisama – vea tõttu suri inimene.

Nadežda ütleb, et ta ei suuda. Ta on vaimselt täiesti murtud.

Kuriteoteate esitab haigla.

Makske 60 000 eurot!
Põhja Prokuratuur alustab märtsi alguses uurimist. Uurija külastab ühe korra haiglat ehk sündmuskohta, seejärel käivad asjaga seotud töötajad prefektuuris tunnistusi andmas.

Nadežda saab süüdistuse – surma põhjustamine ettevaatamatusest.

Kolmapäeva, 30. augusti hommikul toimub Harju Maakohtu Liivalaia tänava majas kohtunik Merle Partsi juhtimisel eelistung. Nadežda kohale ei tule, küll aga on platsis rasketele kuritegudele pühendunud ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Põhja Prokuratuurist ja koguni kolm advokaati.

Proua Eha surm on muutunud advokaatide lahinguväljaks. Võitlus käib raha pärast.

Kohtuprotsess jätkub oktoobris, kuigi Nadeždat kaitsva advokaat Ennoki sõnul on tema klient süü omaks võtnud.

Sellisel puhul saab kurjategija tavaliselt prokuröriga karistuse osas kokku leppida. Seekord aga mitte, sest lisaks kriminaalasjale nõuavad Eha omaksed tsiviilhagi kaudu hüvitust mittevaralise kahju eest. Jutt käib 60 000 eurost.


TÜLIÕUN: Eha omaksed nõuavad PERHilt tsiviilhagi korras 60 000 eurot kahjutasu, kuid haigla pole nõus maksma.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Pärast esimesest šokist üle saamist palkasid nad juristi. Nende huve hakkab esindama vandeadvokaat Indrek Lillo, advokaadibüroo Lillo & Partnerid eestvedaja. Lillo on varemgi meditsiiniõiguse juhtumitega tegelenud ja kinnitab, et see juhtum on kõige erilisem. Tavaliselt vaieldakse, kas arsti valitud ravivõte oli kõige õigem või kas arst tegi kõik võimaliku. Eha juhtumil aga tehti juba sisuliselt paranenud patsiendile meditsiiniline protseduur, mida ta ei vajanud ning mis oli mõeldud kellelegi teisele. Selle tagajärjel patsient suri.

Nõue läheb solidaarselt õde Nadežda ja regionaalhaigla vastu. Hukkunu lähedastel pole vahet, kumb neile raha maksab – üks tegi vea ja teine osutas teenust. Meditsiiniõelt raha saamine võib osutuda keerulisemaks (Nadežda pelgab tõsiselt, et kohtuprotsessi tõttu võib haam­ri alla minna tema tilluke korter Lasnamäe paneelmajas), haiglal aga maksevõimega probleeme ei ole – PERH on viimase kahe aastaga teeninud 15 miljonit eurot kasumit.

Haigla põtkib vastu
Suurhaigla keeldub maksmisest ja palkab end esindama Jaanus ­Tehveri (büroo Tehver & Partnerid), kes on advokatuuri aseesimees.

Aivi Karu haiglast räägib, et asi oleks teistsugune, kui tegemist oleks varalise kahjuga – näiteks juhul, kui meedikute vea tõttu oleks surnud laste ülalpidaja. Siis võtaks haigla pikema jututa vastutuse.

Advokaat Lillo räägib, et haiglad maksavad kahjutasu küll, kuid nad lasevad panna lepetesse konfidentsiaalsusklausli, mistõttu sellised juhtumid ja hüvitiste suurused jäävad salajasteks.
Mõnel puhul on PERHil tulnud küll ette ka vaidlusi varalise kahju osas, kuid direktor Karu sõnul pole kohus regionaalhaiglalt hüvitist välja mõistnud.

Ta ütleb, et varalise kahju on haigla seekord juba hüvitanud. Näiteks tasus haigla Eha matusega seotud kulud.

Naise omaksed soovivad aga lisaks saada hüvitust mittevaralise kahju eest.

Haiglajuhid pelgavad, et ­sellisele kokkuleppele võib tulevikus järgneda nõuete laviin, sest vigu juhtub ikka. See ei tekitaks probleeme mitte ainult PERHile, vaid kogu meditsiinisüsteemile. Nõutavad summad hakkavad kasvama, niigi ­rahahädas meditsiin kallineb ja kahjutasu maksmise hirm võib haiglatöötajaid panna juhtunut kinni mätsima. Seda ühiskond ei vaja. „Me teame, et meditsiinis tehakse vigu ja me peame neist rääkima,“ toonitab Aivi Karu. „Vigadest rääkimine võimaldab neist õppida ja järgmist viga ära hoida.“

Lillo: haiglad maksavad salaja
Sotsiaalministeeriumis on idanenud idee kehtestada meditsiiniasutustele kohustuslik vastutuskindlustus (iga haigla ja kliinik eraldaks teatava osa tuludest ühisesse kindlustusfondi, mille abil korvataks vigadega tekkinud kahju), kuid kindlustused ei kata kahjusid, mis on tekkinud kuriteo tagajärjel.

Proua Eha on aga just kuritegeliku vea ohver.

„Talle pandi vale veri,“ ütleb Eha kolme last esindav Indrek Lillo. „Veel hullem, ta ei vajanudki vereülekannet!“

Eha lapsed selgitavad Lillo vahendusel Ekspressile, et teade ema surmast vapustas neid hingepõhjani. Vahetult enne õnnetut laupäeva kinnitati neile haiglast, et ema seisund on stabiilne ja mingit ohtu tema elule ei ole. „Seetõttu oli uudis ema surmast meile äärmiselt ootamatu, põhjustas sügava emotsionaalse šoki ja hingelise trauma kogu eluks. Jah, eksimine on inimlik, kuid me ei saa ega tohi unustada, et selle vea tõttu kaotas oma elu meie ema. Tegemist on uskumatult ränga veaga, mida meil on võimatu aktsepteerida. On mõistetamatu, kuidas on võimalik segi ajada naiste- ja meesterahvas. Eksinud meditsiiniõde ei ole tänaseni meiega ühendust võtnud ega meie ees juhtunu pärast vabandanud.“

Advokaat Lillo lükkab ümber jutu, et Eesti meditsiinis pole kombeks moraalse kahju puhul maksta kahjutasusid. Haiglad maksavad küll, kuid nad lasevad panna lepetesse konfidentsiaalsusklausli, mistõttu sellised juhtumid ja hüvitiste suurused jäävad salajasteks.

Lillo lisab, et „eriti on sellise moraalse kahju hüvitamine oluline, kui raviveaga on põhjustatud tervisekahjustus või patsiendi surm“.

Haigla muudab töökorraldust
Kolleegid loodavad, et Nadežda ei saa väga rasket karistust – ta ei tahtnud kedagi tappa, teatas kohe oma veast ja püüdis päästa, mis päästa annab.

Nadežda on regionaalhaiglas ametis edasi, ta on aastakümneid meedikuna töötanud, see on tema kutsumus. Aga mitte intensiivravi osakonnas, sest sinna tagasi minna on talle hingeliselt raske.

Aivi Karu sõnul moodustas haigla pärast juhtunut majasisese komisjoni. Selle eesmärk polnud süüdlast välja selgitada, vaid leida, mida saaks teha paremini, et selliseid traagilisi vigu tulevikus enam poleks.

Loomisel on transfusiooniõe ametikoht.

Tehnoloogilist lahendust ootab idee, et õde peab enne vereülekannet kontrollima, kas patsiendi randme ümber oleval paelal ja verekotil olevad triipkoodid langevad kokku.

Advokaat Lillo avaldab selle peale imestust: „Esiteks tuleneb see mitmetest haigla sisestest kordadest ja niisamagi on ilmselge, et enne igasugust meditsiinilist sekkumist, olgu see siis operatsioon, vereülekanne või amputatsioon, tuleb veenduda, et tegemist on ikka õige patsiendiga. Mõelge, kui see patsient on laps või vanem inimene, kes võib-olla ise ei suuda täiel määral kontrollida, mida temaga tegema hakatakse!“

Otsused haigla töökorraldust muuta võivad aidata teisi patsiente. Proua Eha kahjuks enam mitte.

KOHUS: MORAALSET KAHJU HÜVITATAKSE ERANDLIKE ASJAOLUDE PUHUL

Augusti keskel mõistis Viru Maakohus kümneks aastaks vangi Jaan Piima, kes liiga uljalt kihutades sõitis surnuks temaga koos autos viibinud kolm noort inimest.

Ühe hukkunu vend soovis õe surmaga põhjustatud kannatuste tõttu saada Piimalt 50 000 eurot.

Vend selgitas kohtule, et käis pärast avariid kaks korda haiglas, aga teda ei lubatud õe juurde. Arsti jutust sai ta aru, et õde sureb peagi. Pärast õe surma ei suutnud ta neli päeva süüa ega väljas käia. Praegugi ei saa ta Aserist läbi sõita, vaid möödub sealt ringiga Kiviõli kaudu. Tunneb tihti õest puudust. Kogu pere oli juhtunust murtud. Vanemad olid endast väljas, venna eksnaine võttis paar kuud rahusteid.

Kohus tema nõuet ei rahuldanud, sest mittevaralise kahju hüvitist makstakse siis, kui esinevad erandlikud asjaolud. Siin neid polnud. „Kehtiva kohtupraktika kohaselt lähedase inimese surm kui selline ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks,“ selgitas kohus. „Lisaks peab esinema nt afekt, posttraumaatilise stresshäire vms raske psüühilise seisundi tekkimine lähedasel isikul (tsiviilhagejal), aga ka nt lähedase isiku surma pealt nägemine. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole aga erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga.“


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 14.09.2017 15:04 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 825
Asukoht: Tallinn
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-mois-haabersti-viadukti-ehitus-jai-vahemalt-10-aastat-hiljaks-kas-tallinnast-ehitatakse-hiigeltupikut?id=79503740#cxrecs_s

Tundub huvitav.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 14.09.2017 15:11 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 3911
Asukoht: Kalsarikännit
Niki kirjutas:


Majandusteadlased ennustavad Eestile pikaajalist edulugu. Peamistes majandusharudes, kus Eestil on maailmaturul konkurentsieelis, on parasjagu vaat et globaalne kõrghooaeg. Samas on just neisse valdkondadese tehtud õigeaegsed investeeringut nii, et Eesti tööstust võib meie võtmealadel lugeda Euroopa moodasmateks.

Puidu-ja metsatööstuses on suurnõudlus, IKT sektoris järtub buum, isegi meie loomakasvatus elab tõusutsüklis, toorpiima hinnad on paari aastaga ca kolmekordistunud. On ka alasid, kus asjad nii hästi ei lähe- põlevkivitööstus, vene transiitkaupade vahendamine, aga need ongi suurte konjunkuuririskidega harud ja parem ongi kui need meile liiga tähtsad ei ole. Hea konjunktuuri kõrval lisab hoogu meie mereriigi staatus, sest kaupu on lihtne globaalselt transportida.

“Pudelikael” on Eesti 3 viimase aasta ärielus kaupade tootmine, mitte turustamine, mis on turumajanduses haruldane ja väga soodne periood. Kui erasektoril läheb hästi siis peaksid ka avaliku sektori eelarved kuhjaga täituma ja sealgi edasiminek märgatav olema. Eelarved täituvad hästi, aga edasiminek märgatav ei ole. Sellepärast ongi ettevõtjad rahulolematud. Edasiminek on liiga aeglane, hakkab takistama heaolu tõusu. Kett on nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli.

Kohalike valimiste eel räägime kohalikest asjadest. Üldiselt on omavalitsuse, sealhulgas ka Tallinna linna kõige tähtsam ülesanne inimeste abistamine sotsiaalsete riskide vältimisel. Ja kui sellised riskid on ikkagi realiseerunud, siis tuleb omavalitsusel neid inimesi abistada, isegi tugisikuteenuste pakkumiseni ja ka eluruumi andmiseni välja, neile kes ise pole seda suuteline leidma. Sellepärast peab linna otseseks huviks olema hädasolijate abistamise kõrval ka tulevikuinvesteeringud ja uute võimaluste loomine, et inimestel oleksid paremad võimalused riskirühmadesse langemist vältida, et hädasolijaid oleks vähem ja raha saaks rohkem kulutada arenguperspektiivide parandamisele.

Linna valikud tulevikuinvesteeringute osas ongi see teema, mis ettevõtjaid kõige enam pahandab.

Paar näidet. Lasteaedade kättesaadavus ja kvaliteedi tõus parandaksid naiste positsiooni tööturul, tooksid rohkem naisi tööhõivesse, annaksid potentsiaali juurde SKT kasvule ja vähendaksid palgalõhet. Kuigi praegune seadus, et alates poolteistaastastele tuleb anda vanemate soovil lasteasutuse koht, kehtib juba 2009. aastast, pole Tallinas enne 2,5 aastat üldse võimalik last lastesõime saada. Et vanematoetus lõpeb lapse pooleteiseaastaseks saamisest, siis ongi majanduslikus mõttes laps Tallina linnas jäänud hoopis pere vaesusriski teguriks.

Kui töömees peab oma (veo)autoga tööpäeva lõpus sõitma kesklinnast objektilt tagasi firma asukohta, võib see kesta isegi terve tunni meie vaid 430 000 elanikuga linnas. Missugune kadu tootlikkusele, palgale ja kogu riigi SKT-le-. Ummmikud ja liikluses istutud ajad mitte ei vähene, vaid suurenevad. Praegune suurobjekt - Haabersti viadukt - jäi vähemalt 10 aastat hiljaks. Sellepärast võib kohe üles lugeda vähemalt 10 ristmikku, kus tekivad tänase Haaberstiga võrreldavad ummikud. Heaolu kasv eeldab häid ühendusteid. Neid justkui Tallinnal plaanis polegi.

Sadama piirkonda Ahtri tänava ümbrusse on viimase viie aasta jooksul välja antud 1500 korteri ehitusluba (millest vast kolmandik on valmis). Aga lasteaedu, koole, jm taristuobjekte sinnakanti juurde planeeritud ei olegi. Kas ehitame sinna justkui hiigeltupikut? Samas, kui Tallinna Sadama tähtsus Põhja-Euroopa ühendusteede sõlmpunktina peaks suurenema ja sealt liikumisvõimalused avarduma.

Tallina Linnavolikogu koalitsioon on pikkade aaste jooksul teinud otsuseid ja opositsioon vaikides pealt vaadanud, kuidas tänu Euroopa Liitu astumisele avanenud kümneid miljoneid eurosid linna arengusummasid on kulunud makromajanduslikus mõttes tühja-tähja peale nagu iga linnaosa uue administratiivhoone ehitamine või suurinveteeringute tegemine niigi toimivatesse majandusharudesse nagu pangandus, televisiooon jne. Niisugune kergekäelisus kisub meie igapäevaelu kvaliteeti alla, vähendab konkurentsivõimet. Teiselt poolt linnavolikogu töö on ühiskondlik töö. Kus näed viga laita, seal tule ja aita. Sellepärast meie, tegusad tallinased, kel on erinevates eluvaldkondades erasfääris pikaajaline kogemus asju ladusalt korraldada, leidsime et meie panus on Tallinna volikogu töös oluline. Tahaksime linnakodanikena pakkuda valimistel konkurentsi professionaalsetele poliitikutele ja pakkuda üheskoos lahendusi et viia ka Tallinna linnamajanduse tase samasuguseks moodsaks ja kõrgeks nagu tänane Eesti majandus seda üldiselt on.

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 14.09.2017 16:40 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 825
Asukoht: Tallinn
http://www.ohtuleht.ee/827923/sarmikas-kamerunlane-pettis-lihtsameelsetelt-eestlannadelt-raha-valja

Sooviks väärt välistudengi elukohta rohkem infot, tundub huvitav.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 16.09.2017 15:04 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 415
Asukoht: Tallinn
Niki kirjutas:
http://www.ohtuleht.ee/827923/sarmikas-kamerunlane-pettis-lihtsameelsetelt-eestlannadelt-raha-valja

Sooviks väärt välistudengi elukohta rohkem infot, tundub huvitav.



„Minu hinnangul on tegemist kõige tavalisema sündinud kelmiga,“ ütleb veel hiljuti Tallinna kesklinnas tegutsenud Mama Afrique’i kaupluse omanikuga kohtueelses menetluses kokku puutunud jurist, leides, et talent tuleks kiiresti koju saata.

Kolmapäeval arutati Harju maakohtus eeluurimisvanglas oma saatust ootava kamerunlase Edmond Otang Eboti (25) vabastamist kautsjoni vastu. Neli aastat tagasi Tallinna tehnikaülikooli välistudengina õppima asunud Edmondi taotlust kohus ei rahuldanud. Aafrika troopilisest keskosast Eestisse õnne otsima tulnud noormehel tuleb esialgu veel siinse vangla kasinate mugavustega leppida. Kui kaua, ei oska ilmselt keegi täpselt öelda. Praegu on teada vaid see, et ühele Kameruni kodanikule on esitatud kahtlustus kelmuste toimepanemises.

TTÜs, kus Edmond ehk Eddie alustas neli aastat tagasi oma tutvust Eestiga, õpib ligi 1400 välistudengit. See arv kasvavat iga aastaga.

„Eestis õpib tuhandeid välistudengeid ja meie soov on, et suur osa neist seoks ka pärast ülikooli lõpetamist vähemalt mõneks ajaks oma tööelu Eestiga ja rakendaks siinses ülikoolis omandatud oskusi Eesti ettevõtluskeskkonna heaks,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar läinud kevadel Äripäeva personaliuudistele.

Sarmika kamerunlase Eddie kõrvad ei jäänud kohalike tööandjate soovidele mõistagi kurdiks. Eesti suurimas ülikoolis omandatud teadmised ja oskused tuli kiiresti ning tulemuslikult ellu rakendada. Eesti ettevõtluskeskkond ootas avatud ja sõnaosavat Eddiet avasüli.

Jahubanaani lummus

Temperamentsest noormehest saab kiiresti kohaliku meedia lemmik, et mitte öelda staar. Delfi TV pühendab positiivse kamerunlase tegemistele ja väljaütlemistele väärtuslikke minuteid, milles jagub kiitvaid tähelepanekuid nii uue kodumaa kultuurile kui ka siinsele eluolule laiemalt. Eddie soovib vaid, et eestlased oleks teiste kultuuride suhtes avatumad.

Kui kellegi pea kohal särab Eesti sombuses kevadilmas pidevalt päike, siis on see kahtlemata Eddie. Tänavu mai alguses panustabki piiritu ärivaistuga noormees siinsesse ettevõtluskeskkonda, avades aadressil Pärnu mnt 21 Aafrika toiduaineid, jooke ja kosmeetikat pakkuva kaupluse Mama Afrique. Eddie sõnul on Mama Afrique’i poodlema oodatud eelkõige siinsed kogukonnakaaslased, kes tunnevad puudust mustal mandril armastatud ninaesisest. Eddie sõnul ei tähenda see muidugi, et jahedad eestlased poes teretulnud poleks. Mama Afrique’i reklaamklipis tutvustab Eddie siinsetele võhikutele tõelist lõunamaist maiuspala – jahubanaani.

Juuli alguses külastab Delfi TV erisaate raames tänavust laulu- ja tantsupidu, kuhu muljetajateks on kaasa kustutud värske poepidaja Eddie ja tema kongolasest sõber. Sõbrad on rahvarohkest ettevõtmisest vaimustatud ja leiavad, et sellist pidu tuleks kindlasti tihemini korraldada.

Teine Aafrika

Eddie üdini positiivse imago varju on paraku jäänud aga sootuks teistsugune elu ja ettevõtluskeskkond, millest avalikkus siiani suurt midagi ei tea. Noort kamerunlast lahkelt võõrustada võtnud riigil on endise tudengi tegemistest siiski lõpuks veidi selgem pilt kujunemas. Ega muidu kauget külalist juba pikemat aega trellide taga võõrustataks. Mama Afrique’i uksel aga ripub nüüd eksootilise toidu sõpru kurvastav teade „Pankrot“.


JAHUBANAANE POLE: Mama Afrique pankrotis ja peremees türmis. (Juhan Haravee)
Mis Eddiega juhtus ja miks tarmukat ettevõtjat enam kautsjonigi vastu vabadusse lasta ei taheta, selgub tõenäoliselt alles kohtus. Millal kohtuistung toimub ja kas üldse, avalikust kohtuinfost praegu veel ei leia.

Eddie ettevõtmistest täpsemat teavet omavate inimeste sõnul oli noormehel kombeks oma võlusid ära kasutades ning teatavaid füüsilisi vastuteeneid osutades petta lihtsameelsetelt eestlannadelt välja märkimisväärseid rahasummasid. Selge see, poepidamine pole odav lõbu ja eksootiliste jahubanaanide müügiga äri püsti ei hoia. Noore ettevõtja haare väljus seega pehmelt öeldes jaekaubanduse seaduslikest raamidest. Võlausaldajatele raha tagasimaksmist polevat Eddie heaks tooniks pidanud või siis polnud laia joonega noormehel lihtsalt enam midagi tagastada.

Oma esimese hoiatava kogemuse kokkupuutes Eesti kohtuvõimuga sai aga Eddie juba tänavu märtsis, kui ta tunnistati Harju maakohtus süüdi rahvusvahelise juhiloa võltsimises ja kasutamises, mille eest teda karistati 450 euroga.

„Minu hinnangul on tegemist kõige tavalisema sündinud kelmiga,“ ütleb Eddiega kohtueelses menetluses kokku puutunud jurist. „Tema elamisluba peaks vist oktoobris läbi saama, nii et muud ilmselt üle ei jää, kui talent koju Kameruni!“


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.09.2017 21:38 

Liitunud: 26.09.2016 19:40
Postitusi: 46
Kas keegi tore inimene jagaks seda artiklit? http://kasulik.delfi.ee/news/kasuliksel ... d=79553498

Aitäh!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 20.09.2017 22:04 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 415
Asukoht: Tallinn
SilverASH kirjutas:
Kas keegi tore inimene jagaks seda artiklit? http://kasulik.delfi.ee/news/kasuliksel ... d=79553498

Aitäh!



Liikluskorralduse lahendusi väljatöötava ettevõtte AS Signaal TM juht Andri Tõnstein avas Kasulikule Tallinna liikluse põhiprobleeme ja pakkus mõnda lahendust.

Mis on pealinna liikluse suuremad probleemid?
Kõige suurem probleem on autode rohkus. On palju ristmikke, mille läbilaskevõime tipptundidel ammendub, ja olukorra parandamiseks on võimalik väga vähe ette võtta. Ristmikke sõidetakse kinni ja tekitatakse veel ulatuslikumaid probleeme. Sellises olukorras ei saa autod ristmikku oma fooritsükli ajal ületatudki. Ilmekas näide on Tammsaare tee – Sõpruse puiestee ristmik ning Ehitajate tee ja Kadaka tee ristmik.

Kui palju aitab olukorda lahendada mõne suurema tee-ehitusprojekti lõpp? Näiteks Haabersti ristmiku valmimine?
Kindlasti parandab see olukorda ringil ja selle läbiümbruses, aga osa probleeme kandub järgmistesse kohtadesse üle. Tallinna pudelikael on kesklinn ja see jääb ju alles. Hästi palju on läbi kesklinna minevat transiitliiklust. Tundub, nagu inimesed käiksid tööl Piritalt Kakumäele ja vastupidi.

Kesklinna lisanduv Reidi tee võiks seda pudelikaela laiendada?
Rahvusvahelist liiklust küll. Sadamasse ja sadamast liikumine muutub paremaks. Vaevalt see Viimsi poolt linna liikuvate autode olukorda parandab, aga sadama seisukohast on see väga oluline projekt.


Reidi tee vaevalt Viimsi poolt linna liikuvate autode olukorda parandab, aga sadama seisukohast on see väga oluline projekt.
Liikluskorralduse nähtavad elemendid on foorid, liiklusmärgid, teekattetähistus. Mis peale nende veel liiklust reguleerib?
Fooriristmikel on peale selle, mida me visuaalselt fooritulede näol näeme, ka kontroller, andurid, kaamerad – olenevalt ristmikust kasutatakse nende kombinatsioone. Kontroller on n-ö ristmiku aju, milles on programmeeritud fooritsüklite pikkus ja ohutusaeg. Andurid tuvastavad sõidukeid või jalakäijaid. On väga erinevat liiki lahendusi – traditsioonilisemad on induktsiooniandurid, mis paiknevad teekatte sees, aga kasutusel on ka n-ö moodsamaid lahendusi nagu radarid ja kaamerad. Viimased pole Tallinnas veel kuigi levinud.

Robotlikud foorisüsteemid ei pruugi alati olla vastavuses tegelike liiklusoludega. On meil lahendusi, mis end ise reguleeriksid?
Ristmikke, kus pole induktsiooniandureid, vaid on kasutusel kaamerad, on juba paaris kohas – Randvere tee ja Merivälja tee ristmikul ning Erika ja Kopli tänava ristmikul. Esmakordselt valmib Tallinna lennujaama trammi lõpp-peatuses selline süsteem, kus jalakäijaid tuvastatakse infrapunakaameraga. Kaamera tuvastab jalakäijate olemasolu, mispeale fooritsükkel lülitub neid eelistavale programmile. Traditsioonilisem lahendus on see, et inimene jõuab ristmikule ja vajutab nuppu, andes foorile teada, et soovib ristmikku ületada.

Tulevik on seega tarkade fooride päralt, mis reguleerivad liiklust olukorra järgi?
Jah. Täpsemini on need täisadaptiivsed foorid. Esimesed sellised foorid tulevad Tallinnas Reidi teele, kus fooriristmike kontrollerid analüüsivad reaalajas seda, kui palju on sõidukeid, ja vastavalt sellele kohandavad fooritulede tsükleid.


Tallinnas on 333 fooriristmikku ja Eestis kokku hinnanguliselt üle 400.
Päevad ei ole vennad. Mõne foori taga võib seista, ilma et lubava tulega rajal kulgeks ainsatki autot.
Just. Aga, kui võtta olemasolev taristu ja hakata seda üle linna ümber ehitama, siis see ei ole kuigi odav. Tallinnas on 333 fooriristmikku ja Eestis kokku hinnanguliselt üle 400. Kogu seda süsteemi üliintelligentseks muuta ei ole isegi mõistlik. Ehitusmaksumuses võib nimetatud adaptiivne fooritaristu maksta kuni poolteist korda rohkem, sest andurid paiknevad sellise lahenduse puhul nii enne ristmikku, ristmiku kohal kui ka pärast ristmikku.

Nimetage mõni ristmik, mis on tipptunnil täiesti lootusetu ka kõige intelligentsemate fooridega.
Kristiine keskuse ees asuv Endla tänava nn Taksopargi ristmik ning Järvevana tee – Tammsaare tee. Need on ka kõige suurema liiklussagedusega tänavalõigud. Järvevanal on ööpäevas umbes 100 000, Endlas 80 000 autot. Rohkem neisse kohtadesse ei mahu. Taksopargi ristmikku ei päästaks ka ehituslahendus – näiteks viadukti lisamine. See tõstaks probleemi ühest kohast teise. Võib öelda, et kaks nimetatud kohta on ristmikud, kus liikluskorralduse lahendustega ei annagi olukorda kuigi palju paremaks muuta.


Sõidukeid lisandub jõudsalt. Iga ristmiku planeerimist tuleb vaadata eraldi, aga ühtlasi terviku osana.
Mõelda tuleks siis suuremalt. Kas linnaplaneerimise seisukohast saaks midagi teha?
Üheks lahenduseks on pakutud Tallinna väikese ringtee väljaehitamist, mis võimaldaks linnaosade vahel liikuda kesklinna läbimata. See hajutaks liiklust kindlasti mingil määral senisest paremini. Aga teisest küljest: iga uus tee toob juurde rohkem autosid ja varsti oleme jälle uute probleemide ees. Sõidukeid lisandub jõudsalt. Iga ristmiku planeerimist tuleb vaadata eraldi, aga ühtlasi terviku osana. Peamagistraale ei saa linnaplaneerimise seisukohast kontekstist välja rebida. Tulebki teha otsus: kas eelistada autosid, ühissõidukeid või jalakäijaid?

Mis saab siis, kui muuta autoga südalinna läbimine väga ebamugavaks?
Võiks loota, et kesklinnas liikudes eelistatakse ühissõidukeid ja jala käimist. Teisest küljest tundub, et tallinlane on oma harjumuste ohver ja kui südalinnas autodelt ruumi ära võtta, siis vähemalt esimestel aastatel kasvavad tõenäoliselt ummikud, mitte inimeste arv, kes autost ühissõidukitesse liiguksid. Kui pead tund aega tööle ja sama kaua koju sõitma, siis võiks juba hakata mõtlema, kas on mõtet nii kaugel elada.

Kas Tallinnas võiks sõidukiirust muuta LED-liiklusmärkidega, mida saab distantsilt reguleerida?
Absoluutselt, aga need märgid on tavamärkidest kümneid kordi kallimad. Linnas võiks selliseid märke kasutada näiteks õhtusel tipptunnil Järvevana teel, kus tekib tohutu ummik, sest liiklusvoog tuleb korraga kahelt magistraalilt – Peterburi teelt ja Tartu maanteelt. Kui sõidukiirust, mis tavahetkel on 70 km/h, hakata Peterburi teel juba kilomeeter varem langetama, ei kuhjuks korraga nii palju sõidukeid Järvevana teele. Sama võiks kasutada ka Laagna teelt Gonsiori tänavale suunduva autovoo rahustamiseks.

Adaptiivseid foorisüsteeme tuleks rohkem kasutada

Dago Antov, TTÜ logistika ja transpordi teaduskeskuse juht
Kiiruse muutumisest tulenev läbilaskevõime suurendamine võib olla tõesti üks võimalus ummikute probleemi leevendada. See ei ole siiski tingimata kõige olulisem asi. Ohutuse teema on suurem: kui mingil linnasisesel lõigul on suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h, siis sõidetakse ummikusse sisse ja sageli ei jõuta õigel hetkel kiirust alla võtta ning tipptunnil sellisel lõigul tekkiv avarii annab ummikutele ainult hoogu juurde. Seega oleks paindlik juhtimine ehk sõidukiiruse reguleeritavate liiklusmärkidega muutmine ummikueelsetel lõikudel tõesti mõttekas.

Mis puudutab Taksopargi ristmiku olukorda, siis olen nõus, et autode rohkus tipptunnil seab piirid liikluskorralduse vahenditega midagi paremaks muuta. Kui kõik rajad on täis, siis ongi kõik rajad täis ja kedagi eelistades ei muutu kokkuvõttes kellegi olukord ummikus paremaks. Adaptiivsed lahendused, mis reguleerivad end liiklusolude järgi, ei tule siin samuti appi, kuid on abiks kohtades, kus saab teha valiku suurema ja väiksema koormuse vahel.

Adaptiivseid süsteeme on vaja ristmikel, kus jääd autojuhina punase fooritule taha seisma, vaatad vasakule ja paremale: ühtki jalakäijat ega autot ei tule. Tekib küsimus: miks ma seisan? Ülekoormatud ristmikele adaptiivne süsteem eriti ei sobi. See sobibki kõige paremini sinna, kus koormus pidevalt muutub ja oleneb kellaajast, päevast ja määramatutest asjaoludest.

Võib nõustuda, et Tallinna liiklusprobleemid ei ole liikluskorralduslikud, vaid vajaksid linnaplaneerimise seisukohast lähenemist. Samas ei saa öelda, et pole kohti, kus saaks liikluskorralduse vahenditega üht-teist paremaks muuta.

Kui südalinn autojuhile ebamugavamaks muuta, siis võib ennustada, et ummikud esimestel aastatel suurenevad. Kuid liikluskasvatus ongi pikk töö. Selleks et me saaksime inimesed kasutama ühissõidukeid ja liikuma rohkem jala seal, kus see on meeldiv, võib kuluda põlvkond.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.09.2017 11:08 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3013
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/tallinna ... d=79567334

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.09.2017 16:18 

Liitunud: 20.04.2010 13:38
Postitusi: 36
Asukoht: Tallinn
See tundub ka huvitav, aitäh jagajale
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79577170


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 27.09.2017 14:31 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3013
Asukoht: Tallinn
Neid loeks:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79625990
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/m ... d=79635104
http://www.ohtuleht.ee/822488/rahulik-v ... a-koomasse
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79619278

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 03.10.2017 21:23 
Kasutaja avatar

Liitunud: 02.11.2007 20:11
Postitusi: 1791
Asukoht: vantaa
Tahaks seda lugeda :hail

http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=79716644

_________________
1 tekiila, 2 tekiila, 3 tekiila, 4 tekiila, 5 ketila, 6 kilate, ... , 10 telika


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.10.2017 12:02 
Kasutaja avatar

Liitunud: 17.04.2005 00:41
Postitusi: 248
Asukoht: läänemaa
Seda jagaks keegi? Aitäh : http://ekspress.delfi.ee/kuum/tallinna- ... d=79691116


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 04.10.2017 12:31 
Kasutaja avatar

Liitunud: 30.05.2013 20:56
Postitusi: 717
DigitalCold kirjutas:


https://www.dropbox.com/s/0egtphg8fnirk ... t.pdf?dl=0

_________________
Pakun foorumlastele kvaliteetset puukütet. Saag on olemas ja võin kõigile ning kõigele puid alla panna.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 11.10.2017 09:23 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 825
Asukoht: Tallinn
http://ekspress.delfi.ee/kuum/perh-loogi-all-surmava-vereulekande-teinud-haiglaoe-lugu-paisub?id=79769954

Aitäh


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1430 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 90, 91, 92, 93, 94, 95, 96  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: qobika ja 21 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7