Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 19.09.2017 20:12

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1386 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 12:08 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 3853
Asukoht: Kilulinn
MantaOwner kirjutas:



Allilmajuhi Vjatšeslav Gulevitši (57) peidetud varandust otsiv keskkriminaalpolitsei sattus üllatavatele inimsuhetele.

Loo keskmes on Harjumaal elav perekond, kes kaupleb edukalt toiduainetega. Ettevõtet juhib mees (53) ja selle nõukogusse kuulub tema abikaasa (50).

Eelmisel aastal ulatus pereisa juhitava ja osalt talle kuuluva firma käive ligi 10 miljoni euroni. Aga politseid ei huvita toiduainete äri, vaid hoopis pereema osalusel liikunud suured sularahalaenud.

Armukolmnurga peategelane Gulevitš on tuntud kui allilmas väga mõjuka Kemerovo grupeeringu liider. Mees vahistati augusti alguses Hispaanias Málagas ja anti läinud nädalal Eesti politseile üle. Talle on esitatud kahtlustus narkoäris.

Uurimise andmetel on ärinaine kulutanud viimastel aastatel üle 200 000 euro oma tuludest rohkem. Politsei peab seda Gulevitšilt pärinevaks rahaks, mis on teenitud kuritegelikul teel.

Augustis arestis Harju maakohus äriperekonnale Hispaanias kuuluva korteri ja sõiduki BMW. Nii elamispind kui auto olid Gulevitši käsutuses.

Riigiprokuratuur lootis panna käpa peale ka äriperekonna Nordea panga arvele, kus oli üle 90 000 euro. Arestimine jäi napilt hiljaks, külmutamise hetkel lebas kontol kõigest kolm tuhat eurot.

Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas tõi kohtus esile, et Gulevitš ja ärinaine pole mitte lihtsalt tuttavad, vaid saavad omavahel väga hästi läbi.



Video Vjatšeslav Gulevitši vahistamisest Málaga provintsis Mijases.

„Jälitustoimingutega on kogutud piisavalt andmeid,“ rääkis Aas, „et nad on kasutanud hellitusnimesid ja ühiselt ostetud lennupileteid.“

Prokurör ei välista, et ärinaine oli teadlik raha kahtlasest päritolust. Politseil on teada, et Gulevitš hoiatas naist, et too ei lobiseks liiga palju. Naine ongi ülekuulamisel seni suu kinni hoidnud.

Äriperekonda esindav advokaat Arman Reinmaa peab prokuratuuri versiooni absurdseks.

„Prokuratuur räägib ainult inimsuhetest,“ juhib Reinmaa tähelepanu. „Kes kellega rääkis, kes kellega käis, ei oma tähtsust. Et naine on käinud Hispaanias rohkem kui koos oma abikaasaga, ei tähenda seda, et nad ei ela koos. Et ta märkis dokumendis mehest eraldi elukoha, ei tähenda samuti mitte midagi. Me ei saa sellest teha järeldusi, kes on kelle elukaaslane.“

Reinmaa sõnul on tema klient piisavalt jõukas, et suuta ise Hispaanias kinnisvara osta.

„Ta on 25 aastat tegelenud Eestis ettevõtlusega,“ rõhutab Reinmaa, „prokuratuuri paljasõnalised väited on tõeliselt kummastavad.“

Ka prokurör Aas nõustub, et pereisa on ajanud tõepoolest seaduslikku äri ja teeninud märkimisväärset tulu.

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 19:48 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 414
Asukoht: Tallinn
SilverASH kirjutas:



Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde tegi surmava vea
611
Tallinnas algas kohtuprotsess haiglaõe üle, kes vereülekande käigus andis patsiendile vale verd. Hullem veel – haige ei vajanud ülekannet üldse. Kohtus käib võitlus suure raha pärast.

kell näitab 15.35, kui Nadežda S. (55) alustab laupäeval, 4. veebruaril Tallinnas Mustamäe serval asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) vereülekannet.

Põletusravi intensiivravi osakonnas töötav Nadežda on kõrgharidusega õde, väga kogenud töötaja, hinnatud kolleeg. „Teda teatakse professionaalina, kes teeb oma tööd hoolikalt ja pühendunult,“ iseloomustab haigla administratiivdirektor Aivi Karu.

Aga seekord läheb teisiti. Süüdistusmaterjalide kohaselt voolab Eha H. soontesse 115 milliliitrit ehk umbes poole teeklaasi jagu verd. Siis peab Nadežda ülekande katkestama, sest patsiendil tekib õhupuudus.

Õde arvab, et äkki on see tingitud sidumisega tekkinud reaktsioonist. Põletushaigete sidumine kestab kaua ja aeg-ajalt raputavad neid pärast sidumist valuhood.

64aastane Eha on haiglas viibinud veidi üle kuu aja. Aastakümneid muusikat õpetanud naine oli küünlaid põletanud, kui kuidagi võttis seelik tuld ning 30 protsenti naise kehapinnast sai kannatada. Ta toodi päev pärast õnnetust, vana aasta viimasel päeval riigi teisest otsast PERHi. Haiglas opereeriti teda mitu korda.

Aga nüüd on Eha paranemas ja lapsed loodavad tema peatset kojutulekut.

Vapustav tõde
Kui Ehal hakkab parem, paneb Nadežda vereülekande uuesti käima. (Seda väidavad kaks allikat.)

Patsiendil hakkab uuesti halb. Õde kutsub appi kolleegid.

Õde teeb oma vahetuse lõpuni ja murdub siis. Ta võtab haiguslehe ja on tükk aega töölt eemal. Kolleegid mõistavad teda.
Eha seisund läheb üha halvemaks. Meedikute brigaad ei saa aru, mis viga.

Kuni ühtäkki kahvatab õde Nadežda õudusest. Talle jõuab kohale, millise koletu vea ta on teinud. Mitme patsiendi eest hoolitsedes ta eksis ja tegi vereülekande naisele, kes seda ei vajanudki!

Veri oli ette nähtud hoopis ühele mehele. Pakendil oli selgelt kirjas Ants K. nimi, kuid meditsiiniõde ajas midagi totaalselt sassi.

Antsule mõeldud veri ei sobi Ehale.

Õde Nadežda ei hakka oma viga varjama, vaid räägib juhtunust kolleegidele.

Kuid vale veri on patsiendi kehas laiali voolanud ja ükski ravi enam ei aita. Eha sureb meedikute silme all.

Õde murdub
Vereülekanded on rangelt reglementeeritud protseduurid. Alati peab kirja panema, kuidas see kulges. Nadež­da ei püüa midagi salata – ta kirjutab ausalt, et patsient sai vale verd.

Õde teeb oma vahetuse lõpuni ja murdub siis. Ta võtab haiguslehe ja on tükk aega töölt eemal. Kolleegid mõistavad teda.

„Ta on nii habras, senini täiesti endast väljas,“ iseloomustab Nadeždat üks tema kolleegidest. „Ma olen tema pärast väga mures.“

„Ta on seniajani nagu puuga pähe saanud. See oli tohutu inimlik eksitus. Hull aps,“ vangutab Nadeždat kaitsev vandeadvokaat Aivar Ennok pead. „Ta on lihtne vene inimene, kardab ajakirjandust.“

Seetõttu ei võta Nadežda ka selles loos sõna.

Ekspressi poole ei pöördunud ka Eha lähedased. Neid esindav advokaat avaldab imestust, et ajakirjanikul on toimunu kohta niivõrd palju infot.

Nädal pärast traagilist vereülekannet teatab haigla direktor Karu õde Nadeždale, et ta peaks pöörduma politseisse. Seda asja ei saa jätta niisama – vea tõttu suri inimene.

Nadežda ütleb, et ta ei suuda. Ta on vaimselt täiesti murtud.

Kuriteoteate esitab haigla.

Makske 60 000 eurot!
Põhja Prokuratuur alustab märtsi alguses uurimist. Uurija külastab ühe korra haiglat ehk sündmuskohta, seejärel käivad asjaga seotud töötajad prefektuuris tunnistusi andmas.

Nadežda saab süüdistuse – surma põhjustamine ettevaatamatusest.

Kolmapäeva, 30. augusti hommikul toimub Harju Maakohtu Liivalaia tänava majas kohtunik Merle Partsi juhtimisel eelistung. Nadežda kohale ei tule, küll aga on platsis rasketele kuritegudele pühendunud ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Põhja Prokuratuurist ja koguni kolm advokaati.

Proua Eha surm on muutunud advokaatide lahinguväljaks. Võitlus käib raha pärast.

Kohtuprotsess jätkub oktoobris, kuigi Nadeždat kaitsva advokaat Ennoki sõnul on tema klient süü omaks võtnud.

Sellisel puhul saab kurjategija tavaliselt prokuröriga karistuse osas kokku leppida. Seekord aga mitte, sest lisaks kriminaalasjale nõuavad Eha omaksed tsiviilhagi kaudu hüvitust mittevaralise kahju eest. Jutt käib 60 000 eurost.


TÜLIÕUN: Eha omaksed nõuavad PERHilt tsiviilhagi korras 60 000 eurot kahjutasu, kuid haigla pole nõus maksma.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Pärast esimesest šokist üle saamist palkasid nad juristi. Nende huve hakkab esindama vandeadvokaat Indrek Lillo, advokaadibüroo Lillo & Partnerid eestvedaja. Lillo on varemgi meditsiiniõiguse juhtumitega tegelenud ja kinnitab, et see juhtum on kõige erilisem. Tavaliselt vaieldakse, kas arsti valitud ravivõte oli kõige õigem või kas arst tegi kõik võimaliku. Eha juhtumil aga tehti juba sisuliselt paranenud patsiendile meditsiiniline protseduur, mida ta ei vajanud ning mis oli mõeldud kellelegi teisele. Selle tagajärjel patsient suri.

Nõue läheb solidaarselt õde Nadežda ja regionaalhaigla vastu. Hukkunu lähedastel pole vahet, kumb neile raha maksab – üks tegi vea ja teine osutas teenust. Meditsiiniõelt raha saamine võib osutuda keerulisemaks (Nadežda pelgab tõsiselt, et kohtuprotsessi tõttu võib haam­ri alla minna tema tilluke korter Lasnamäe paneelmajas), haiglal aga maksevõimega probleeme ei ole – PERH on viimase kahe aastaga teeninud 15 miljonit eurot kasumit.

Haigla põtkib vastu
Suurhaigla keeldub maksmisest ja palkab end esindama Jaanus ­Tehveri (büroo Tehver & Partnerid), kes on advokatuuri aseesimees.

Aivi Karu haiglast räägib, et asi oleks teistsugune, kui tegemist oleks varalise kahjuga – näiteks juhul, kui meedikute vea tõttu oleks surnud laste ülalpidaja. Siis võtaks haigla pikema jututa vastutuse.

Advokaat Lillo räägib, et haiglad maksavad kahjutasu küll, kuid nad lasevad panna lepetesse konfidentsiaalsusklausli, mistõttu sellised juhtumid ja hüvitiste suurused jäävad salajasteks.
Mõnel puhul on PERHil tulnud küll ette ka vaidlusi varalise kahju osas, kuid direktor Karu sõnul pole kohus regionaalhaiglalt hüvitist välja mõistnud.

Ta ütleb, et varalise kahju on haigla seekord juba hüvitanud. Näiteks tasus haigla Eha matusega seotud kulud.

Naise omaksed soovivad aga lisaks saada hüvitust mittevaralise kahju eest.

Haiglajuhid pelgavad, et ­sellisele kokkuleppele võib tulevikus järgneda nõuete laviin, sest vigu juhtub ikka. See ei tekitaks probleeme mitte ainult PERHile, vaid kogu meditsiinisüsteemile. Nõutavad summad hakkavad kasvama, niigi ­rahahädas meditsiin kallineb ja kahjutasu maksmise hirm võib haiglatöötajaid panna juhtunut kinni mätsima. Seda ühiskond ei vaja. „Me teame, et meditsiinis tehakse vigu ja me peame neist rääkima,“ toonitab Aivi Karu. „Vigadest rääkimine võimaldab neist õppida ja järgmist viga ära hoida.“

Lillo: haiglad maksavad salaja
Sotsiaalministeeriumis on idanenud idee kehtestada meditsiiniasutustele kohustuslik vastutuskindlustus (iga haigla ja kliinik eraldaks teatava osa tuludest ühisesse kindlustusfondi, mille abil korvataks vigadega tekkinud kahju), kuid kindlustused ei kata kahjusid, mis on tekkinud kuriteo tagajärjel.

Proua Eha on aga just kuritegeliku vea ohver.

„Talle pandi vale veri,“ ütleb Eha kolme last esindav Indrek Lillo. „Veel hullem, ta ei vajanudki vereülekannet!“

Eha lapsed selgitavad Lillo vahendusel Ekspressile, et teade ema surmast vapustas neid hingepõhjani. Vahetult enne õnnetut laupäeva kinnitati neile haiglast, et ema seisund on stabiilne ja mingit ohtu tema elule ei ole. „Seetõttu oli uudis ema surmast meile äärmiselt ootamatu, põhjustas sügava emotsionaalse šoki ja hingelise trauma kogu eluks. Jah, eksimine on inimlik, kuid me ei saa ega tohi unustada, et selle vea tõttu kaotas oma elu meie ema. Tegemist on uskumatult ränga veaga, mida meil on võimatu aktsepteerida. On mõistetamatu, kuidas on võimalik segi ajada naiste- ja meesterahvas. Eksinud meditsiiniõde ei ole tänaseni meiega ühendust võtnud ega meie ees juhtunu pärast vabandanud.“

Advokaat Lillo lükkab ümber jutu, et Eesti meditsiinis pole kombeks moraalse kahju puhul maksta kahjutasusid. Haiglad maksavad küll, kuid nad lasevad panna lepetesse konfidentsiaalsusklausli, mistõttu sellised juhtumid ja hüvitiste suurused jäävad salajasteks.

Lillo lisab, et „eriti on sellise moraalse kahju hüvitamine oluline, kui raviveaga on põhjustatud tervisekahjustus või patsiendi surm“.

Haigla muudab töökorraldust
Kolleegid loodavad, et Nadežda ei saa väga rasket karistust – ta ei tahtnud kedagi tappa, teatas kohe oma veast ja püüdis päästa, mis päästa annab.

Nadežda on regionaalhaiglas ametis edasi, ta on aastakümneid meedikuna töötanud, see on tema kutsumus. Aga mitte intensiivravi osakonnas, sest sinna tagasi minna on talle hingeliselt raske.

Aivi Karu sõnul moodustas haigla pärast juhtunut majasisese komisjoni. Selle eesmärk polnud süüdlast välja selgitada, vaid leida, mida saaks teha paremini, et selliseid traagilisi vigu tulevikus enam poleks.

Loomisel on transfusiooniõe ametikoht.

Tehnoloogilist lahendust ootab idee, et õde peab enne vereülekannet kontrollima, kas patsiendi randme ümber oleval paelal ja verekotil olevad triipkoodid langevad kokku.

Advokaat Lillo avaldab selle peale imestust: „Esiteks tuleneb see mitmetest haigla sisestest kordadest ja niisamagi on ilmselge, et enne igasugust meditsiinilist sekkumist, olgu see siis operatsioon, vereülekanne või amputatsioon, tuleb veenduda, et tegemist on ikka õige patsiendiga. Mõelge, kui see patsient on laps või vanem inimene, kes võib-olla ise ei suuda täiel määral kontrollida, mida temaga tegema hakatakse!“

Otsused haigla töökorraldust muuta võivad aidata teisi patsiente. Proua Eha kahjuks enam mitte.

KOHUS: MORAALSET KAHJU HÜVITATAKSE ERANDLIKE ASJAOLUDE PUHUL

Augusti keskel mõistis Viru Maakohus kümneks aastaks vangi Jaan Piima, kes liiga uljalt kihutades sõitis surnuks temaga koos autos viibinud kolm noort inimest.

Ühe hukkunu vend soovis õe surmaga põhjustatud kannatuste tõttu saada Piimalt 50 000 eurot.

Vend selgitas kohtule, et käis pärast avariid kaks korda haiglas, aga teda ei lubatud õe juurde. Arsti jutust sai ta aru, et õde sureb peagi. Pärast õe surma ei suutnud ta neli päeva süüa ega väljas käia. Praegugi ei saa ta Aserist läbi sõita, vaid möödub sealt ringiga Kiviõli kaudu. Tunneb tihti õest puudust. Kogu pere oli juhtunust murtud. Vanemad olid endast väljas, venna eksnaine võttis paar kuud rahusteid.

Kohus tema nõuet ei rahuldanud, sest mittevaralise kahju hüvitist makstakse siis, kui esinevad erandlikud asjaolud. Siin neid polnud. „Kehtiva kohtupraktika kohaselt lähedase inimese surm kui selline ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks,“ selgitas kohus. „Lisaks peab esinema nt afekt, posttraumaatilise stresshäire vms raske psüühilise seisundi tekkimine lähedasel isikul (tsiviilhagejal), aga ka nt lähedase isiku surma pealt nägemine. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole aga erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga.“


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 14.09.2017 15:04 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 813
Asukoht: Tallinn
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/juri-mois-haabersti-viadukti-ehitus-jai-vahemalt-10-aastat-hiljaks-kas-tallinnast-ehitatakse-hiigeltupikut?id=79503740#cxrecs_s

Tundub huvitav.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 14.09.2017 15:11 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 3853
Asukoht: Kilulinn
Niki kirjutas:


Majandusteadlased ennustavad Eestile pikaajalist edulugu. Peamistes majandusharudes, kus Eestil on maailmaturul konkurentsieelis, on parasjagu vaat et globaalne kõrghooaeg. Samas on just neisse valdkondadese tehtud õigeaegsed investeeringut nii, et Eesti tööstust võib meie võtmealadel lugeda Euroopa moodasmateks.

Puidu-ja metsatööstuses on suurnõudlus, IKT sektoris järtub buum, isegi meie loomakasvatus elab tõusutsüklis, toorpiima hinnad on paari aastaga ca kolmekordistunud. On ka alasid, kus asjad nii hästi ei lähe- põlevkivitööstus, vene transiitkaupade vahendamine, aga need ongi suurte konjunkuuririskidega harud ja parem ongi kui need meile liiga tähtsad ei ole. Hea konjunktuuri kõrval lisab hoogu meie mereriigi staatus, sest kaupu on lihtne globaalselt transportida.

“Pudelikael” on Eesti 3 viimase aasta ärielus kaupade tootmine, mitte turustamine, mis on turumajanduses haruldane ja väga soodne periood. Kui erasektoril läheb hästi siis peaksid ka avaliku sektori eelarved kuhjaga täituma ja sealgi edasiminek märgatav olema. Eelarved täituvad hästi, aga edasiminek märgatav ei ole. Sellepärast ongi ettevõtjad rahulolematud. Edasiminek on liiga aeglane, hakkab takistama heaolu tõusu. Kett on nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli.

Kohalike valimiste eel räägime kohalikest asjadest. Üldiselt on omavalitsuse, sealhulgas ka Tallinna linna kõige tähtsam ülesanne inimeste abistamine sotsiaalsete riskide vältimisel. Ja kui sellised riskid on ikkagi realiseerunud, siis tuleb omavalitsusel neid inimesi abistada, isegi tugisikuteenuste pakkumiseni ja ka eluruumi andmiseni välja, neile kes ise pole seda suuteline leidma. Sellepärast peab linna otseseks huviks olema hädasolijate abistamise kõrval ka tulevikuinvesteeringud ja uute võimaluste loomine, et inimestel oleksid paremad võimalused riskirühmadesse langemist vältida, et hädasolijaid oleks vähem ja raha saaks rohkem kulutada arenguperspektiivide parandamisele.

Linna valikud tulevikuinvesteeringute osas ongi see teema, mis ettevõtjaid kõige enam pahandab.

Paar näidet. Lasteaedade kättesaadavus ja kvaliteedi tõus parandaksid naiste positsiooni tööturul, tooksid rohkem naisi tööhõivesse, annaksid potentsiaali juurde SKT kasvule ja vähendaksid palgalõhet. Kuigi praegune seadus, et alates poolteistaastastele tuleb anda vanemate soovil lasteasutuse koht, kehtib juba 2009. aastast, pole Tallinas enne 2,5 aastat üldse võimalik last lastesõime saada. Et vanematoetus lõpeb lapse pooleteiseaastaseks saamisest, siis ongi majanduslikus mõttes laps Tallina linnas jäänud hoopis pere vaesusriski teguriks.

Kui töömees peab oma (veo)autoga tööpäeva lõpus sõitma kesklinnast objektilt tagasi firma asukohta, võib see kesta isegi terve tunni meie vaid 430 000 elanikuga linnas. Missugune kadu tootlikkusele, palgale ja kogu riigi SKT-le-. Ummmikud ja liikluses istutud ajad mitte ei vähene, vaid suurenevad. Praegune suurobjekt - Haabersti viadukt - jäi vähemalt 10 aastat hiljaks. Sellepärast võib kohe üles lugeda vähemalt 10 ristmikku, kus tekivad tänase Haaberstiga võrreldavad ummikud. Heaolu kasv eeldab häid ühendusteid. Neid justkui Tallinnal plaanis polegi.

Sadama piirkonda Ahtri tänava ümbrusse on viimase viie aasta jooksul välja antud 1500 korteri ehitusluba (millest vast kolmandik on valmis). Aga lasteaedu, koole, jm taristuobjekte sinnakanti juurde planeeritud ei olegi. Kas ehitame sinna justkui hiigeltupikut? Samas, kui Tallinna Sadama tähtsus Põhja-Euroopa ühendusteede sõlmpunktina peaks suurenema ja sealt liikumisvõimalused avarduma.

Tallina Linnavolikogu koalitsioon on pikkade aaste jooksul teinud otsuseid ja opositsioon vaikides pealt vaadanud, kuidas tänu Euroopa Liitu astumisele avanenud kümneid miljoneid eurosid linna arengusummasid on kulunud makromajanduslikus mõttes tühja-tähja peale nagu iga linnaosa uue administratiivhoone ehitamine või suurinveteeringute tegemine niigi toimivatesse majandusharudesse nagu pangandus, televisiooon jne. Niisugune kergekäelisus kisub meie igapäevaelu kvaliteeti alla, vähendab konkurentsivõimet. Teiselt poolt linnavolikogu töö on ühiskondlik töö. Kus näed viga laita, seal tule ja aita. Sellepärast meie, tegusad tallinased, kel on erinevates eluvaldkondades erasfääris pikaajaline kogemus asju ladusalt korraldada, leidsime et meie panus on Tallinna volikogu töös oluline. Tahaksime linnakodanikena pakkuda valimistel konkurentsi professionaalsetele poliitikutele ja pakkuda üheskoos lahendusi et viia ka Tallinna linnamajanduse tase samasuguseks moodsaks ja kõrgeks nagu tänane Eesti majandus seda üldiselt on.

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 14.09.2017 16:40 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.07.2004 13:43
Postitusi: 813
Asukoht: Tallinn
http://www.ohtuleht.ee/827923/sarmikas-kamerunlane-pettis-lihtsameelsetelt-eestlannadelt-raha-valja

Sooviks väärt välistudengi elukohta rohkem infot, tundub huvitav.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 16.09.2017 15:04 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 414
Asukoht: Tallinn
Niki kirjutas:
http://www.ohtuleht.ee/827923/sarmikas-kamerunlane-pettis-lihtsameelsetelt-eestlannadelt-raha-valja

Sooviks väärt välistudengi elukohta rohkem infot, tundub huvitav.



„Minu hinnangul on tegemist kõige tavalisema sündinud kelmiga,“ ütleb veel hiljuti Tallinna kesklinnas tegutsenud Mama Afrique’i kaupluse omanikuga kohtueelses menetluses kokku puutunud jurist, leides, et talent tuleks kiiresti koju saata.

Kolmapäeval arutati Harju maakohtus eeluurimisvanglas oma saatust ootava kamerunlase Edmond Otang Eboti (25) vabastamist kautsjoni vastu. Neli aastat tagasi Tallinna tehnikaülikooli välistudengina õppima asunud Edmondi taotlust kohus ei rahuldanud. Aafrika troopilisest keskosast Eestisse õnne otsima tulnud noormehel tuleb esialgu veel siinse vangla kasinate mugavustega leppida. Kui kaua, ei oska ilmselt keegi täpselt öelda. Praegu on teada vaid see, et ühele Kameruni kodanikule on esitatud kahtlustus kelmuste toimepanemises.

TTÜs, kus Edmond ehk Eddie alustas neli aastat tagasi oma tutvust Eestiga, õpib ligi 1400 välistudengit. See arv kasvavat iga aastaga.

„Eestis õpib tuhandeid välistudengeid ja meie soov on, et suur osa neist seoks ka pärast ülikooli lõpetamist vähemalt mõneks ajaks oma tööelu Eestiga ja rakendaks siinses ülikoolis omandatud oskusi Eesti ettevõtluskeskkonna heaks,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar läinud kevadel Äripäeva personaliuudistele.

Sarmika kamerunlase Eddie kõrvad ei jäänud kohalike tööandjate soovidele mõistagi kurdiks. Eesti suurimas ülikoolis omandatud teadmised ja oskused tuli kiiresti ning tulemuslikult ellu rakendada. Eesti ettevõtluskeskkond ootas avatud ja sõnaosavat Eddiet avasüli.

Jahubanaani lummus

Temperamentsest noormehest saab kiiresti kohaliku meedia lemmik, et mitte öelda staar. Delfi TV pühendab positiivse kamerunlase tegemistele ja väljaütlemistele väärtuslikke minuteid, milles jagub kiitvaid tähelepanekuid nii uue kodumaa kultuurile kui ka siinsele eluolule laiemalt. Eddie soovib vaid, et eestlased oleks teiste kultuuride suhtes avatumad.

Kui kellegi pea kohal särab Eesti sombuses kevadilmas pidevalt päike, siis on see kahtlemata Eddie. Tänavu mai alguses panustabki piiritu ärivaistuga noormees siinsesse ettevõtluskeskkonda, avades aadressil Pärnu mnt 21 Aafrika toiduaineid, jooke ja kosmeetikat pakkuva kaupluse Mama Afrique. Eddie sõnul on Mama Afrique’i poodlema oodatud eelkõige siinsed kogukonnakaaslased, kes tunnevad puudust mustal mandril armastatud ninaesisest. Eddie sõnul ei tähenda see muidugi, et jahedad eestlased poes teretulnud poleks. Mama Afrique’i reklaamklipis tutvustab Eddie siinsetele võhikutele tõelist lõunamaist maiuspala – jahubanaani.

Juuli alguses külastab Delfi TV erisaate raames tänavust laulu- ja tantsupidu, kuhu muljetajateks on kaasa kustutud värske poepidaja Eddie ja tema kongolasest sõber. Sõbrad on rahvarohkest ettevõtmisest vaimustatud ja leiavad, et sellist pidu tuleks kindlasti tihemini korraldada.

Teine Aafrika

Eddie üdini positiivse imago varju on paraku jäänud aga sootuks teistsugune elu ja ettevõtluskeskkond, millest avalikkus siiani suurt midagi ei tea. Noort kamerunlast lahkelt võõrustada võtnud riigil on endise tudengi tegemistest siiski lõpuks veidi selgem pilt kujunemas. Ega muidu kauget külalist juba pikemat aega trellide taga võõrustataks. Mama Afrique’i uksel aga ripub nüüd eksootilise toidu sõpru kurvastav teade „Pankrot“.


JAHUBANAANE POLE: Mama Afrique pankrotis ja peremees türmis. (Juhan Haravee)
Mis Eddiega juhtus ja miks tarmukat ettevõtjat enam kautsjonigi vastu vabadusse lasta ei taheta, selgub tõenäoliselt alles kohtus. Millal kohtuistung toimub ja kas üldse, avalikust kohtuinfost praegu veel ei leia.

Eddie ettevõtmistest täpsemat teavet omavate inimeste sõnul oli noormehel kombeks oma võlusid ära kasutades ning teatavaid füüsilisi vastuteeneid osutades petta lihtsameelsetelt eestlannadelt välja märkimisväärseid rahasummasid. Selge see, poepidamine pole odav lõbu ja eksootiliste jahubanaanide müügiga äri püsti ei hoia. Noore ettevõtja haare väljus seega pehmelt öeldes jaekaubanduse seaduslikest raamidest. Võlausaldajatele raha tagasimaksmist polevat Eddie heaks tooniks pidanud või siis polnud laia joonega noormehel lihtsalt enam midagi tagastada.

Oma esimese hoiatava kogemuse kokkupuutes Eesti kohtuvõimuga sai aga Eddie juba tänavu märtsis, kui ta tunnistati Harju maakohtus süüdi rahvusvahelise juhiloa võltsimises ja kasutamises, mille eest teda karistati 450 euroga.

„Minu hinnangul on tegemist kõige tavalisema sündinud kelmiga,“ ütleb Eddiega kohtueelses menetluses kokku puutunud jurist. „Tema elamisluba peaks vist oktoobris läbi saama, nii et muud ilmselt üle ei jää, kui talent koju Kameruni!“


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1386 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: dezine, Täps. ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7