Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 24.05.2018 03:11

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1535 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95 ... 103  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 05.09.2017 21:39 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3766
Ma pakun et seal on kunagi padi lahti käinud, uus asemele pandud ja vana rool kokkulapitud, kasutades põhjana/turvapadjakattena seda metallist ketast.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 05.09.2017 21:57 

Liitunud: 19.09.2014 19:55
Postitusi: 454
Asukoht: Keila/Tallinn
milline see rool välja peaks nägema, kuhu selline ketas sisse mahub? kohvipaksu pealt ütlen et ketta läbimõõt oma 20cm. Kui turvapadi ikka katki on kunagi sõidetud, siis lappimise puhul pigem ikka õmmeldakse vana padi kinni, aga ei toopita mingit ketast kohta, kus niigi kitsas. paistab ju ketas päris paks ka olema. Ja kui turvapadi välja vahetad, siis milleks ketast üldse vaja :D?
Ise pakuks, et äkki piduri vaakumvõimendi sisu... samas miks peaks vaakumis asi plahvatama.
rohkem ei löö ühtegi suurt ja ümmargust asja autos ette, mis võiks olla seejuures alumiiniumist.

_________________
Ükski auto pole omanikust parem.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 06.09.2017 13:34 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79401260

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 06.09.2017 20:02 
Kasutaja avatar

Liitunud: 12.04.2008 00:43
Postitusi: 3766
WhoIsTheMaster kirjutas:
milline see rool välja peaks nägema, kuhu selline ketas sisse mahub? kohvipaksu pealt ütlen et ketta läbimõõt oma 20cm. Kui turvapadi ikka katki on kunagi sõidetud, siis lappimise puhul pigem ikka õmmeldakse vana padi kinni, aga ei toopita mingit ketast kohta, kus niigi kitsas. paistab ju ketas päris paks ka olema. Ja kui turvapadi välja vahetad, siis milleks ketast üldse vaja :D?
Ise pakuks, et äkki piduri vaakumvõimendi sisu... samas miks peaks vaakumis asi plahvatama.
rohkem ei löö ühtegi suurt ja ümmargust asja autos ette, mis võiks olla seejuures alumiiniumist.

Või on ise mingi jama seal korraldatud, ehk oli istme peal midagi mis paugu ära tegi. Oleks see piduri vaakumvõimendist, siis teekond läbi katuse peaks ikka eriti pikka olema.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 07.09.2017 10:03 

Liitunud: 20.04.2010 13:38
Postitusi: 37
Asukoht: Tallinn
Loeks seda kui saaks, aitäh.
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/k ... d=79375720


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 07.09.2017 16:05 

Liitunud: 26.09.2016 19:40
Postitusi: 52
Seda loeks: http://ekspress.delfi.ee/kuum/vale-pats ... d=79401630

Aitäh!


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 08.09.2017 13:54 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 416
Asukoht: Tallinn
zaddam kirjutas:



Ettevõte Live Nature avastas taipliku ja raudkindla, tõsi, päris pika vinnaga teenimisvõimaluse, mille jaoks pole vaja teha muud, kui maaomanik nõusse saada ja notari juurde lepingut vormistama viia.

Mõningal määral ka põllumaainvesteeringutega tegeleva Live Nature äriidee seisneb mobiilimastide aluste maatükkide kokkuostmises, kusjuures valdavalt talupidajatest maaomanikele pakutakse ahvatlevat, kuni tosin korda suuremat tasu, kui mobiilioperaator maaomanikule igal aastal hoonestusõiguse eest maksab.

Idee on iseenesest lihtne ja lollikindel. Nagu kinnitab OÜ Live Nature juht ja omanik Reio Vare, on mobiilioperaatorite maaomanikega sõlmitud lepingud jäigad – maaomanik ei saa öelda, et kolige oma mastiga minema ja mobiilifirmal omakorda puudub võimaluski seda teha, sest masti rajamisse tehtud investeering küünib kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Sidefirmad maad ei taha
Sideoperaatorid pole huvitatud mastialuste maatükkide endale ostmisest. Mõnele maaomanikule olevat seda võimalust pakutud, aga pakutav hind jäänud sedavõrd väikeseks, et tehingutest pole asja saanud. Loogiline, sest operaatorite prioriteet on mobiilside vahendamine, nende ootus omakapitali tootlusele on suur ega näe ette jändamist kümnete ja sadade üle maa pillutatud kinnistutega.

SEOTUD LOOD:
Mida teha, kui uus maaomanik sulges tee minu koduni? (1) 31.08.2017
Ants Erik: keskkonnamaks aitaks tasuda maaomanikele võla (2) 29.06.2017
Reio Vare märgib, et tegemist on sisuliselt kõige riskivabama investeeringuga, sest mobiilioperaatoritelt tasu laekumata jäämise tõenäosus on väga väike. Hoonestusõiguse, harva ka isikliku kasutusvalduse lepingud on seatud 20–50 aasta pikkuse tähtajaga. Ja sisuliselt ostabki Live Nature just seda lepingut.

“See on küll väga väikese riskiga, aga ka väikese tootlusega pikaajaline äri,” kirjeldab Vare. “Eestis selline äri kedagi suuremat ei huvita, sest kõik tahavad ju rikkaks saada kiiresti ja kohe.”

Raudkindlalt tagasi tulev raha
Ta räägib, et mastialused maatükid on 4000–5000 m2 suurused ning summad, mida mobiilifirmad maksavad, jäävad vahemikku 700–10 000 eurot aastas. Vare on valmis maatükki ostes omanikule maksma kuni 12kordse aastatasu. Lihtne rehkendus näitab, et iga sellise tehingu tasuvusaeg saabubki kuni tosinkonna aasta pärast.

Praeguseks on Live Nature omandanud 60 sellist mastialust kinnistut. Müüjateks põhiliselt need maainimesed, kel seda raha millegi konkreetse ja põletava jaoks vaja. Sest niisama lihtsalt pole ju mõtet stabiilsest sissetulekust loobuda.


See on küll väga väikese riskiga, aga ka väikese tootlusega pikaajaline äri. Eestis selline äri kedagi suuremat ei huvita, sest kõik tahavad ju rikkaks saada kiiresti ja kohe.
Mastialuste kinnistute väärtus ei järgi klassikalise kinnisvaraväärtuse põhimõtet. Hind sõltub sellest, kui suur nälg on sidefirmal just selles kohas masti püstitamise järele ning kui palju jätkub maaomanikus enesekindlust ja teadlikkust hinna üle tingida. Seega võib Võrumaa metsade keskel asuv ruuduke kujuneda kordades kallimaks kusagil Tallinna külje all asuvast.

“Ma ei kujuta ette, mis peaks juhtuma, et mobiilside praegusel kujul kaoks. Ehk ainult siis, kui operaator läheb pankrotti. Või mõeldakse välja mingi hoopis teisel tehnoloogial põhinev sidesüsteem, levitatakse signaali õhupallide abil, satelliitside odavneb järsult, mida iganes, aga see kõik on vähetõenäoline,” arutleb Reio Vare. “Praegu näitab praktika, et andmemahud üha suurenevad, võrgult nõutakse järjest suuremat läbilaskevõimet, suurem läbilaskevõime aga tähendab omakorda väiksemat leviala.”

Seega võib eeldada, et maste ei jää mitte vähemaks, vaid neid tehakse ajapikku pigem juurde. Praegu võib Eestimaal olla hinnanguliselt tuhatkond mobiilimasti ja umbes neli-viis korda rohkem tugijaamu. Viimased asuvad peamiselt asulates ja nende paigaldamiseks kasutatakse sobilikke kõrgemaid punkte – veetorne, korstnaid.

Maste pannakse veelgi üles
Elisa ja Starmani juhatuse esimees Sami Seppänen märgib, et neid maatükke, kus omanik on Elisa masti aluse maa müünud hiljem firmale Live Nature, on ainult mõned üksikud, mistõttu ettevõtte äritegevust see märkimisväärselt ei mõjuta.

“Ka need üksikud mastialused maatükid, mille omanikuks on Live Nature, on hõlmatud notariaalsete pikaajaliste lepingutega, kus tingimused on aastakümneteks paigas ja lähevad omanikuvahetusega automaatselt üle,” kirjeldab Seppänen olukorda. “Selle tõttu ei ole Elisa seisukohast sisulist vahet, kes on parasjagu kinnistu omanik.”

Tele2 raadiovõrgu juht Tanel Sarri on seda meelt, et Live Nature ostab maatükke inimestelt, kes pigem soovivad kiiresti raha kätte saada. Tema sõnul Tele2 jaoks sellel lähiajal olulist riski pole, sest maatükkide hoonestusõiguse lepingud kehtivad edasi ja on pikaajalised.

“4G-võrgu korral ei saa väita, et mahtude suurendamine vähendab leviala. Pigem on see seotud kasutaja seadmetega ning nende maksimaalse väljundvõimsusega, mis on uute telefonimudelite korral varasemast nõrgemaks muutunud,” selgitab Sarri. “Sisuliselt tähendab see, et telefoni korpusesse surutakse järjest rohkem tehnoloogiat ja korralikule vastuvõtjale jääb vähem ruumi. Seetõttu võib uute mastide järele vajadus tekkida küll.”

Telia Eesti raadiovõrgu juhtivinseneri Ermo Polma sõnul on Telia eesmärk tegutseda kuluefektiivselt ja selleks on maakasutus kaetud pikaajalise rendi- või hoonestusõiguse lepingutega. Omaniku vahetus selliste lepingute tingimusi ei muuda.

Mis puudutab andmemahtude ja levi seotust, siis andmemahtude paisumine leviala vähenemist Polma sõnul ei põhjusta.

“Monitoorime pidevalt tugijaamade ressursi kasutust ja lisame nendesse mahtusid vastavalt vajadustele,” kirjeldab ta. “Samas lisame oma mobiilivõrku siselevi parandamiseks täiendavaid maste ja iga lisamast annab ka võrku täiendava andmesidemahu.”


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 12.09.2017 11:52 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/aastaid- ... d=79471768

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 12.09.2017 14:54 

Liitunud: 04.12.2006 11:04
Postitusi: 140
Asukoht: Tartu - Jõhvi
.

_________________
Kas sa tõesti arvad, et mind kotib su arvamus?


Viimati muutis Jarlis, 24.01.2018 23:27, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 08:12 

Liitunud: 23.10.2009 20:42
Postitusi: 2425
Asukoht: Tallinn
Tundub huvitav

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79464034


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 09:00 
Kasutaja avatar

Liitunud: 24.01.2009 20:41
Postitusi: 2766
Asukoht: Tallinn
Xen0n kirjutas:



Plussüks.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 09:52 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 4029
Asukoht: Kalsarikännit
MARTA TUUL
Väsimatu sariahistaja Leo jälitab ühe ja sama ettevõtte naistöötajaid
Mitmeid naisi ahistanud Leo ütleb, et ta ei tee midagi halba, kui iga päev naise kannul sõidab ja temaga ühel ajal poodi satub.


Mitmeid naisi ahistanud Leo ütleb, et ta ei tee midagi halba, kui iga päev naise kannul sõidab ja temaga ühel ajal poodi satub.


Hommik, kell on 7.45, Heidi hakkab Tallinna lähistelt autoga tööle sõitma. Ei lähe kaua, kui ta märkab teda jälitavat autot, mis sõidab tema järel töökohani.

Auto on naisele juba tuttav, sest see saadab teda iga päev. Roolis istub mees nimega Leo. Kui Heidi on tööle jõudnud, pargib Leo oma auto ­Alexela bensiinijaama parklasse, kust on hästi näha, kuidas Heidi majja siseneb.

Mees ootab paar minutit ja lahkub, et õhtul enne tööpäeva lõppu tagasi tulla.

Kell 15.45 sõidab sama auto Heidi töökohast teisel pool teed asuvasse tanklasse, juhtumisi kuulub ka see Alexela ketile. Leo peseb auto akna­klaase, ostab kohvi ja sõidab ringiga hommikusse ootamise kohta. Pargib auto, joob kohvi ära, viskab kohvi­topsi prügikasti ja istub autosse tagasi, pilku maja ukselt pööramata, vaid korraks kiikab oma valget värvi telefoni.

Kell on 16.30, Heidi tööpäev on läbi, ta väljub majast, istub oma autosse. Ta teab, et jälitaja on platsis – mees passib seal ju iga päev, korrates rutiine sedavõrd täpselt, et selle järgi võiks kella õigeks sättida.

Heidi lahkub parklast ja Leo haagib end kohe sappa. Ta hoiab väikest distantsi, vahel laseb isegi mõne auto vahele. Kui Heidi keerab kaubanduskeskusse, teeb seda ka Leo. On juhtunud, et Leo kaotab Heidi liikluses silmist. Kuna tüüp teab, mis teed Heidi koju sõidab, siis võib ta naisele teepervelt lehvitada.

Jälitajat ei takista isegi mitte liiklusreeglid – kui vaja, kütab ta ka 150 kilomeetrit tunnis, et oma kiindumuse objektile järele jõuda.


NAGU KELLAVÄRK: Terve nädala jooksul järgnes mees Heidile hommikul ja õhtul ning sisenes ka kaubanduskeskusse, kui seda tegi Heidi.

Heidi kardab jälitajat
Ühel päeval magas Leo Heidi lahkumise töölt maha. Mees vihastas sedavõrd, et signaalitas talle ette sõitnud kaubikule.

Heidi pole Leoga kunagi ühtegi sõna vahetanud. Ta ei tea, kes see mees on. Heidi kardab teda.

Leo on 46aastane, pikemat kasvu, tumedate juuste ja prillidega mees. Augustis oli tal sünnipäev. Facebookis laigib ilusaid tüdrukuid, abielusõrmuste pilte ja romantikapakettide reklaame. Sõpru tal sotsiaalmeedias kuigi palju pole.

Kui ta parasjagu Heidil sabas ei sõida, pakub ta Taxify vahendusel taksoteenust. Tema kliendid räägivad, et Leo on jutukas, jätab viisaka mulje.

Leol on kaela ja käe ümber kristallidest talismanid, mida võib leida esoteerikapoodidest. Teise käe ümber on tal neoonkäevõru, mida kantakse ööklubides.

Nädala jooksul, kui Ekspress Heidi palvel tema järel sõitis, kandis mees iga päev üht ja sama riietust: sinine särk ja tumedad püksid.

Terve nädal kordus iga päev üks ja sama, nagu kellavärk.

Heidi tegi avalduse politseisse koos ettevõtte turvameeskonnaga juba ligemale kuu aega tagasi. Eelmisel nädalal polnud politsei aga veel sekkunud.


IGA PÄEV KOHAL: Heidi töökoha turvameeskond on korduvalt Leoga rääkinud, kuid Leo ütleb, et tal on õigus bensiinijaamas olla ja keegi teda sealt ära ajada ei tohi.Foto: Erakogu
Viimasel päeval otsustasime vaadata, kui kaugele Leo läheb. Heidi on sageli märganud, et kaubanduskeskusse sisseoste tegema minnes juhtub Leo samuti poes olema. Lepime kokku, et Heidi läheb pärast tööd Ülemiste keskusse ja vaatame, kas Leo tuleb talle sinna järele. Heidi lõpetab tööpäeva tavapärasel ajal.

Terve tee püsib hõbedane Seat Heidi Kial sabas, lastes mõne auto vahele või ka Heidi kõrvalrajal sõites. Heidi jõuab parklasse ja läheb toidupoodi. Leo pargib ja võtab Heidile sappa. Hoiab väikest distantsi, ent on sabas mis sabas. Heidi jääb peaukse lähedal seisma. Leo sammub tast mööda, viskab korraks pilgu taha, kontrollides, kas Heidi jäi tõesti seisma. Heidi keerab otsa ringi ja väljub kauplusest. Ei möödu minutitki, kui Leo nurga tagant välja ilmub ning taas Heidi kannul keskusest välja longib.

Heidi jalutab oma Kia poole, Leo mõningase vahemaaga tema järel. Kui korrakski pilgu naiselt ära pööraks, võiks ta märgata omakorda enda kannul fotograafi kaameraga ja ajakirjanikku mikrofoniga. Kõnetame nüüd jälitajat. Ta ei soovi ajakirjandusega rääkida, mainib naeratades, et tegemist on väga isikliku teemaga, mida ta kommenteerida ei taha. Ja leiab, et hoopis ajakirjanik ahistab teda isiklike küsimustega.

Pilt

Küsime Leolt, kas ta ei arva, et ta Heidit hirmutab. Mees muutub kurvaks ja ütleb, et seda ta küll ei taha. Et teda pole tarvis karta, ta ei tee naisele liiga. Leo sõnul on ta Heidit juba terve aasta jälginud, ta tahaks temaga tutvuda. Mees tunnistab, et tal on ka varem sedasorti kiindumuse tõttu politseiga tegemist olnud.

Järgmisel hommikul on Leo taas platsis. Sel hommikul passib ta naise töökoha aknaid pikemalt kui tavaliselt, ligikaudu pool tundi.

Ka turvatöötajad on jõuetud
Hõbedane Seat, millega Leo sõidab, on rendiauto, mille omanik on ­Lilja Arusaar. Tema abikaasa ­Aigar ­Arusaar, kes firmas autode rentimisega tegeleb, ei teadnud, et Leo autot ahistamiseks kasutab. „Ma ei saa rentija eest vastutust võtta, oleme hetkel kolmandad isikud. Aga ma annan endast parima ja võtan temaga kohe ühendust, et see olukord laheneks,“ lubas Arusaar.

Pärast vestlust ajakirjanikuga võttis Arusaar Leoga ühendust. Leo väitis, et ei tea jälitamisest midagi ning tegemist on laimuga. Leo lubas Arusaarele, et kaebab ajakirjaniku kohtusse. Ühtlasi palus ta Arusaarelt ajakirjaniku telefoninumbrit. Järgmisel päeval Leo helistabki (vt kõrvallugu).

Tunnike pärast intervjuud suundus Leo taas oma positsioonile. Heidi ettevõtte turvajuht pildistas Leo saabumise ja kohaloleku ja palus viimasel tungivalt lahkuda ja töötaja rahule jätta. Leo ütles turvajuhile, et ei saa lahkuda, kuna süda sunnib jääma ja seal käima.

2017. aasta juulis jõustus seadus, mis ütleb, et ahistava jälitamisega on tegemist siis, kui keegi kannatanu tahte vastaselt, korduvalt või pikka aega kannatanut jälitab, jälgib või muul viisil temaga kontakti otsib, mille tulemusel viimane tunneb hirmu, alandust või on muul moel oluliselt häiritud. Selle seaduse alusel saab politsei nüüd niisuguste juhtumitega tegeleda.

Heidi kardab üksi jääda ja isegi toitu ostma minna. Ta on hirmu tundes pöördunud politseisse, aga abi pole ta leidnud.

Politsei soovitas Heidil ahistajaga suhtlust vältida, tema poole mitte pöörduda, et ahistajal poleks võimalust kannatanuga suhtlusse asuda ja kontakti luua. Eesti Eks­pressile teadaolevalt on politsei alustanud kriminaalmenetlust ning kogub hetkel juhtunu kohta tõendeid ja teeb menetlustoiminguid. Politsei viitas, et menetluse algusest pole kuigi palju aega möödas, sellisel puhul tuleb lihtsalt kannatust varuda.

Möödunud on kuu aega, muutusteta. Hoolimata sellest, et Heidi ettevõtte turvatöötajad on Leod pidevalt teavitanud, et Heidi ei soovi sellist tähelepanu, jätkab Leo Heidiga sama „trajektoori“ sõitmist. Politsei nendib, et ahistava jälitamise juhtumid on ka nende jaoks midagi uut, milles kohtupraktika pole veel välja kujunenud, ning igal juhul tuleb koguda piisavalt tõendeid enne, kui on võimalik kellelegi kahtlustus esitada.

Pilt

SÕIDAB KA TAKSOT: Leo sõidab selle hõbedase rendiautoga igal hommikul ja õhtul Heidi järel ja ütleb, et see on lihtsalt tema "trajektoor". Ahistamisest üle jääva ajal osutab ta Taxify taksoteenust.Foto: Erakogu
AHISTAJA HELISTAB AJAKIRJANIKULE

Leo: Ma kuulsin, et te teete minust artiklit, ma kaeban teid politseisse, ahistamise pärast!

Te sõidate ühe ja sama auto järel igal hommikul ja igal õhtul, miks te seda teete?

Ma sõidan sama trajektoori. Ma olen selle trajektoori endale valinud.

Miks teie trajektoor viib selle tütarlapse koduni välja?

Ma ei sõida talle päris koduni järele. Ma ei lähe ta kodu lähedalegi. Aga kui tema kodu jääb trajektoorile, siis on see paratamatu.

Kas teie eilne kaubanduskeskuses järele kõndimine jäi samuti trajektoorile?

Mis mõttes? Ma käisin WCs.

Läksite kaubanduskeskusesse täpselt samal ajal kui tema?

Kas on keelatud inimesega koos minna kaubanduskeskusesse?

Eile ütlesime teile, et tütarlaps kardab teid, miks te täna teda uuesti jälitasite?

Ja mina ütlesin, et tal pole põhjust karta. Ja mis, see artikkel võtab tal hirmu vähemaks või?

Kas politsei on teiega ühendust võtnud?

Ei ole.

Olete te politseiga sel teemal rääkinud?

Jah.

Mis siis sai?

Ei midagi. Me leidsime, et mul ikkagi on õigus seal olla ja ma ei ahista kedagi.

Politsei leidis, et te ei ahista? Te ütlesite politseile, et te elate oma autos, selles tanklas.

Ma ei jaksa teie absurdsust kuulata. Parem ärge tegelege ajakirjandusega. Te kirjutate seal mingisugust jama kokku.

Elate te selles autos?

Mis vahet seal on, kus ma elan.

Miks te tungite tütarlapse privaatsfääri, kui ta ei soovi seda? Miks te teda ei austa?

Austan küll. Ma igal juhul teavitan, et kui te artikli avaldate, siis see läheb kohtusse ja teie käitumine oli ebatsensuurne. Ma ei jälita mitte kedagi.

Meie sõitsime tütarlapse järel tema palvel, miks teie sõitsite?

Ma ei sõitnud järel. Ma sõitsin kõrval ja igal pool.

Me teame, et te olite tema järel.

Ma käin iga päev seda trajektoori.

Miks?

Sest see on minu trajektoor ma ei pea selleks mingit selgitust andma.

Eile ütlesite te meile kaamerasse, et te tahate selle naisega tutvuda. Kas teile ei tundu jutt trajektoorist vastuoluline? Kas te olite täna hommikul seal sellepärast, et te soovite ikka selle tütarlapsega tutvuda?

Ma isegi ei hakka teie küsimustele vastama.


Jurist Maarika PähklemäeFoto: Tiit Blaat
JURIST MAARIKA PÄHKLEMÄE: POLE USUTAV, ET TA SATUB REGULAARSELT OHVRIGA SAMASSE KOHTA

Maarika Pähklemäe
„Kui see häirib kannatanu privaatsust, eraelu ja ta tunneb end ebamugavalt või hirmunult, siis saab kohtu kaudu taotleda isikule lähenemiskeelu kohaldamist.

Lähenemiskeeldu saab taotleda politsei väärteomenetlusest hoolimata. Kohtule peab esitama juriidilise taotluse, mille esitamisel saavad kannatanut abistada advokaadibürood ja ka Naisjuristide Liit. Põhjendatud avalduse kaudu hakkab kohus seda menetlema.

Väärteomenetlus võib tõesti pikka aega kesta. Võib juhtuda, et pole piisavalt tõendeid ja isik võib öelda, et ta mingil muul põhjusel satub ohvriga samasse kohta.

On aga eluliselt ebausutav, et jälitajast ahistaja juhuslikult sattus ohvriga kokku. Esitatud kirjeldusest nähtub, et tegemist on süstemaatilise ja kavandatud tegevusega, sõltumata sellest, mis eesmärgil jälitaja seda teeb.“

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 11:56 
Kasutaja avatar

Liitunud: 06.04.2003 09:41
Postitusi: 3052
Asukoht: Tallinn
Seda loeks:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=79480726

Tõnu

_________________
Driven by goa ::: Caraudio.ee
Alla V8 mootoriga võite muru niita


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 12:08 
C4V6
Kasutaja avatar

Liitunud: 11.02.2008 13:40
Postitusi: 4029
Asukoht: Kalsarikännit
MantaOwner kirjutas:



Allilmajuhi Vjatšeslav Gulevitši (57) peidetud varandust otsiv keskkriminaalpolitsei sattus üllatavatele inimsuhetele.

Loo keskmes on Harjumaal elav perekond, kes kaupleb edukalt toiduainetega. Ettevõtet juhib mees (53) ja selle nõukogusse kuulub tema abikaasa (50).

Eelmisel aastal ulatus pereisa juhitava ja osalt talle kuuluva firma käive ligi 10 miljoni euroni. Aga politseid ei huvita toiduainete äri, vaid hoopis pereema osalusel liikunud suured sularahalaenud.

Armukolmnurga peategelane Gulevitš on tuntud kui allilmas väga mõjuka Kemerovo grupeeringu liider. Mees vahistati augusti alguses Hispaanias Málagas ja anti läinud nädalal Eesti politseile üle. Talle on esitatud kahtlustus narkoäris.

Uurimise andmetel on ärinaine kulutanud viimastel aastatel üle 200 000 euro oma tuludest rohkem. Politsei peab seda Gulevitšilt pärinevaks rahaks, mis on teenitud kuritegelikul teel.

Augustis arestis Harju maakohus äriperekonnale Hispaanias kuuluva korteri ja sõiduki BMW. Nii elamispind kui auto olid Gulevitši käsutuses.

Riigiprokuratuur lootis panna käpa peale ka äriperekonna Nordea panga arvele, kus oli üle 90 000 euro. Arestimine jäi napilt hiljaks, külmutamise hetkel lebas kontol kõigest kolm tuhat eurot.

Riigiprokuratuuri abiprokurör Raigo Aas tõi kohtus esile, et Gulevitš ja ärinaine pole mitte lihtsalt tuttavad, vaid saavad omavahel väga hästi läbi.



Video Vjatšeslav Gulevitši vahistamisest Málaga provintsis Mijases.

„Jälitustoimingutega on kogutud piisavalt andmeid,“ rääkis Aas, „et nad on kasutanud hellitusnimesid ja ühiselt ostetud lennupileteid.“

Prokurör ei välista, et ärinaine oli teadlik raha kahtlasest päritolust. Politseil on teada, et Gulevitš hoiatas naist, et too ei lobiseks liiga palju. Naine ongi ülekuulamisel seni suu kinni hoidnud.

Äriperekonda esindav advokaat Arman Reinmaa peab prokuratuuri versiooni absurdseks.

„Prokuratuur räägib ainult inimsuhetest,“ juhib Reinmaa tähelepanu. „Kes kellega rääkis, kes kellega käis, ei oma tähtsust. Et naine on käinud Hispaanias rohkem kui koos oma abikaasaga, ei tähenda seda, et nad ei ela koos. Et ta märkis dokumendis mehest eraldi elukoha, ei tähenda samuti mitte midagi. Me ei saa sellest teha järeldusi, kes on kelle elukaaslane.“

Reinmaa sõnul on tema klient piisavalt jõukas, et suuta ise Hispaanias kinnisvara osta.

„Ta on 25 aastat tegelenud Eestis ettevõtlusega,“ rõhutab Reinmaa, „prokuratuuri paljasõnalised väited on tõeliselt kummastavad.“

Ka prokurör Aas nõustub, et pereisa on ajanud tõepoolest seaduslikku äri ja teeninud märkimisväärset tulu.

_________________
Jerry lee Lewis was the devil
www.HLautoosad.ee HL'i Facebooki leht tanel@Hlautoosad.ee 53 039 002 E-R 09:00-17:30


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 13.09.2017 19:48 

Liitunud: 14.05.2003 11:48
Postitusi: 416
Asukoht: Tallinn
SilverASH kirjutas:



Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde tegi surmava vea
611
Tallinnas algas kohtuprotsess haiglaõe üle, kes vereülekande käigus andis patsiendile vale verd. Hullem veel – haige ei vajanud ülekannet üldse. Kohtus käib võitlus suure raha pärast.

kell näitab 15.35, kui Nadežda S. (55) alustab laupäeval, 4. veebruaril Tallinnas Mustamäe serval asuvas Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) vereülekannet.

Põletusravi intensiivravi osakonnas töötav Nadežda on kõrgharidusega õde, väga kogenud töötaja, hinnatud kolleeg. „Teda teatakse professionaalina, kes teeb oma tööd hoolikalt ja pühendunult,“ iseloomustab haigla administratiivdirektor Aivi Karu.

Aga seekord läheb teisiti. Süüdistusmaterjalide kohaselt voolab Eha H. soontesse 115 milliliitrit ehk umbes poole teeklaasi jagu verd. Siis peab Nadežda ülekande katkestama, sest patsiendil tekib õhupuudus.

Õde arvab, et äkki on see tingitud sidumisega tekkinud reaktsioonist. Põletushaigete sidumine kestab kaua ja aeg-ajalt raputavad neid pärast sidumist valuhood.

64aastane Eha on haiglas viibinud veidi üle kuu aja. Aastakümneid muusikat õpetanud naine oli küünlaid põletanud, kui kuidagi võttis seelik tuld ning 30 protsenti naise kehapinnast sai kannatada. Ta toodi päev pärast õnnetust, vana aasta viimasel päeval riigi teisest otsast PERHi. Haiglas opereeriti teda mitu korda.

Aga nüüd on Eha paranemas ja lapsed loodavad tema peatset kojutulekut.

Vapustav tõde
Kui Ehal hakkab parem, paneb Nadežda vereülekande uuesti käima. (Seda väidavad kaks allikat.)

Patsiendil hakkab uuesti halb. Õde kutsub appi kolleegid.

Õde teeb oma vahetuse lõpuni ja murdub siis. Ta võtab haiguslehe ja on tükk aega töölt eemal. Kolleegid mõistavad teda.
Eha seisund läheb üha halvemaks. Meedikute brigaad ei saa aru, mis viga.

Kuni ühtäkki kahvatab õde Nadežda õudusest. Talle jõuab kohale, millise koletu vea ta on teinud. Mitme patsiendi eest hoolitsedes ta eksis ja tegi vereülekande naisele, kes seda ei vajanudki!

Veri oli ette nähtud hoopis ühele mehele. Pakendil oli selgelt kirjas Ants K. nimi, kuid meditsiiniõde ajas midagi totaalselt sassi.

Antsule mõeldud veri ei sobi Ehale.

Õde Nadežda ei hakka oma viga varjama, vaid räägib juhtunust kolleegidele.

Kuid vale veri on patsiendi kehas laiali voolanud ja ükski ravi enam ei aita. Eha sureb meedikute silme all.

Õde murdub
Vereülekanded on rangelt reglementeeritud protseduurid. Alati peab kirja panema, kuidas see kulges. Nadež­da ei püüa midagi salata – ta kirjutab ausalt, et patsient sai vale verd.

Õde teeb oma vahetuse lõpuni ja murdub siis. Ta võtab haiguslehe ja on tükk aega töölt eemal. Kolleegid mõistavad teda.

„Ta on nii habras, senini täiesti endast väljas,“ iseloomustab Nadeždat üks tema kolleegidest. „Ma olen tema pärast väga mures.“

„Ta on seniajani nagu puuga pähe saanud. See oli tohutu inimlik eksitus. Hull aps,“ vangutab Nadeždat kaitsev vandeadvokaat Aivar Ennok pead. „Ta on lihtne vene inimene, kardab ajakirjandust.“

Seetõttu ei võta Nadežda ka selles loos sõna.

Ekspressi poole ei pöördunud ka Eha lähedased. Neid esindav advokaat avaldab imestust, et ajakirjanikul on toimunu kohta niivõrd palju infot.

Nädal pärast traagilist vereülekannet teatab haigla direktor Karu õde Nadeždale, et ta peaks pöörduma politseisse. Seda asja ei saa jätta niisama – vea tõttu suri inimene.

Nadežda ütleb, et ta ei suuda. Ta on vaimselt täiesti murtud.

Kuriteoteate esitab haigla.

Makske 60 000 eurot!
Põhja Prokuratuur alustab märtsi alguses uurimist. Uurija külastab ühe korra haiglat ehk sündmuskohta, seejärel käivad asjaga seotud töötajad prefektuuris tunnistusi andmas.

Nadežda saab süüdistuse – surma põhjustamine ettevaatamatusest.

Kolmapäeva, 30. augusti hommikul toimub Harju Maakohtu Liivalaia tänava majas kohtunik Merle Partsi juhtimisel eelistung. Nadežda kohale ei tule, küll aga on platsis rasketele kuritegudele pühendunud ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Põhja Prokuratuurist ja koguni kolm advokaati.

Proua Eha surm on muutunud advokaatide lahinguväljaks. Võitlus käib raha pärast.

Kohtuprotsess jätkub oktoobris, kuigi Nadeždat kaitsva advokaat Ennoki sõnul on tema klient süü omaks võtnud.

Sellisel puhul saab kurjategija tavaliselt prokuröriga karistuse osas kokku leppida. Seekord aga mitte, sest lisaks kriminaalasjale nõuavad Eha omaksed tsiviilhagi kaudu hüvitust mittevaralise kahju eest. Jutt käib 60 000 eurost.


TÜLIÕUN: Eha omaksed nõuavad PERHilt tsiviilhagi korras 60 000 eurot kahjutasu, kuid haigla pole nõus maksma.Foto: STANISLAV MOSHKOV
Pärast esimesest šokist üle saamist palkasid nad juristi. Nende huve hakkab esindama vandeadvokaat Indrek Lillo, advokaadibüroo Lillo & Partnerid eestvedaja. Lillo on varemgi meditsiiniõiguse juhtumitega tegelenud ja kinnitab, et see juhtum on kõige erilisem. Tavaliselt vaieldakse, kas arsti valitud ravivõte oli kõige õigem või kas arst tegi kõik võimaliku. Eha juhtumil aga tehti juba sisuliselt paranenud patsiendile meditsiiniline protseduur, mida ta ei vajanud ning mis oli mõeldud kellelegi teisele. Selle tagajärjel patsient suri.

Nõue läheb solidaarselt õde Nadežda ja regionaalhaigla vastu. Hukkunu lähedastel pole vahet, kumb neile raha maksab – üks tegi vea ja teine osutas teenust. Meditsiiniõelt raha saamine võib osutuda keerulisemaks (Nadežda pelgab tõsiselt, et kohtuprotsessi tõttu võib haam­ri alla minna tema tilluke korter Lasnamäe paneelmajas), haiglal aga maksevõimega probleeme ei ole – PERH on viimase kahe aastaga teeninud 15 miljonit eurot kasumit.

Haigla põtkib vastu
Suurhaigla keeldub maksmisest ja palkab end esindama Jaanus ­Tehveri (büroo Tehver & Partnerid), kes on advokatuuri aseesimees.

Aivi Karu haiglast räägib, et asi oleks teistsugune, kui tegemist oleks varalise kahjuga – näiteks juhul, kui meedikute vea tõttu oleks surnud laste ülalpidaja. Siis võtaks haigla pikema jututa vastutuse.

Advokaat Lillo räägib, et haiglad maksavad kahjutasu küll, kuid nad lasevad panna lepetesse konfidentsiaalsusklausli, mistõttu sellised juhtumid ja hüvitiste suurused jäävad salajasteks.
Mõnel puhul on PERHil tulnud küll ette ka vaidlusi varalise kahju osas, kuid direktor Karu sõnul pole kohus regionaalhaiglalt hüvitist välja mõistnud.

Ta ütleb, et varalise kahju on haigla seekord juba hüvitanud. Näiteks tasus haigla Eha matusega seotud kulud.

Naise omaksed soovivad aga lisaks saada hüvitust mittevaralise kahju eest.

Haiglajuhid pelgavad, et ­sellisele kokkuleppele võib tulevikus järgneda nõuete laviin, sest vigu juhtub ikka. See ei tekitaks probleeme mitte ainult PERHile, vaid kogu meditsiinisüsteemile. Nõutavad summad hakkavad kasvama, niigi ­rahahädas meditsiin kallineb ja kahjutasu maksmise hirm võib haiglatöötajaid panna juhtunut kinni mätsima. Seda ühiskond ei vaja. „Me teame, et meditsiinis tehakse vigu ja me peame neist rääkima,“ toonitab Aivi Karu. „Vigadest rääkimine võimaldab neist õppida ja järgmist viga ära hoida.“

Lillo: haiglad maksavad salaja
Sotsiaalministeeriumis on idanenud idee kehtestada meditsiiniasutustele kohustuslik vastutuskindlustus (iga haigla ja kliinik eraldaks teatava osa tuludest ühisesse kindlustusfondi, mille abil korvataks vigadega tekkinud kahju), kuid kindlustused ei kata kahjusid, mis on tekkinud kuriteo tagajärjel.

Proua Eha on aga just kuritegeliku vea ohver.

„Talle pandi vale veri,“ ütleb Eha kolme last esindav Indrek Lillo. „Veel hullem, ta ei vajanudki vereülekannet!“

Eha lapsed selgitavad Lillo vahendusel Ekspressile, et teade ema surmast vapustas neid hingepõhjani. Vahetult enne õnnetut laupäeva kinnitati neile haiglast, et ema seisund on stabiilne ja mingit ohtu tema elule ei ole. „Seetõttu oli uudis ema surmast meile äärmiselt ootamatu, põhjustas sügava emotsionaalse šoki ja hingelise trauma kogu eluks. Jah, eksimine on inimlik, kuid me ei saa ega tohi unustada, et selle vea tõttu kaotas oma elu meie ema. Tegemist on uskumatult ränga veaga, mida meil on võimatu aktsepteerida. On mõistetamatu, kuidas on võimalik segi ajada naiste- ja meesterahvas. Eksinud meditsiiniõde ei ole tänaseni meiega ühendust võtnud ega meie ees juhtunu pärast vabandanud.“

Advokaat Lillo lükkab ümber jutu, et Eesti meditsiinis pole kombeks moraalse kahju puhul maksta kahjutasusid. Haiglad maksavad küll, kuid nad lasevad panna lepetesse konfidentsiaalsusklausli, mistõttu sellised juhtumid ja hüvitiste suurused jäävad salajasteks.

Lillo lisab, et „eriti on sellise moraalse kahju hüvitamine oluline, kui raviveaga on põhjustatud tervisekahjustus või patsiendi surm“.

Haigla muudab töökorraldust
Kolleegid loodavad, et Nadežda ei saa väga rasket karistust – ta ei tahtnud kedagi tappa, teatas kohe oma veast ja püüdis päästa, mis päästa annab.

Nadežda on regionaalhaiglas ametis edasi, ta on aastakümneid meedikuna töötanud, see on tema kutsumus. Aga mitte intensiivravi osakonnas, sest sinna tagasi minna on talle hingeliselt raske.

Aivi Karu sõnul moodustas haigla pärast juhtunut majasisese komisjoni. Selle eesmärk polnud süüdlast välja selgitada, vaid leida, mida saaks teha paremini, et selliseid traagilisi vigu tulevikus enam poleks.

Loomisel on transfusiooniõe ametikoht.

Tehnoloogilist lahendust ootab idee, et õde peab enne vereülekannet kontrollima, kas patsiendi randme ümber oleval paelal ja verekotil olevad triipkoodid langevad kokku.

Advokaat Lillo avaldab selle peale imestust: „Esiteks tuleneb see mitmetest haigla sisestest kordadest ja niisamagi on ilmselge, et enne igasugust meditsiinilist sekkumist, olgu see siis operatsioon, vereülekanne või amputatsioon, tuleb veenduda, et tegemist on ikka õige patsiendiga. Mõelge, kui see patsient on laps või vanem inimene, kes võib-olla ise ei suuda täiel määral kontrollida, mida temaga tegema hakatakse!“

Otsused haigla töökorraldust muuta võivad aidata teisi patsiente. Proua Eha kahjuks enam mitte.

KOHUS: MORAALSET KAHJU HÜVITATAKSE ERANDLIKE ASJAOLUDE PUHUL

Augusti keskel mõistis Viru Maakohus kümneks aastaks vangi Jaan Piima, kes liiga uljalt kihutades sõitis surnuks temaga koos autos viibinud kolm noort inimest.

Ühe hukkunu vend soovis õe surmaga põhjustatud kannatuste tõttu saada Piimalt 50 000 eurot.

Vend selgitas kohtule, et käis pärast avariid kaks korda haiglas, aga teda ei lubatud õe juurde. Arsti jutust sai ta aru, et õde sureb peagi. Pärast õe surma ei suutnud ta neli päeva süüa ega väljas käia. Praegugi ei saa ta Aserist läbi sõita, vaid möödub sealt ringiga Kiviõli kaudu. Tunneb tihti õest puudust. Kogu pere oli juhtunust murtud. Vanemad olid endast väljas, venna eksnaine võttis paar kuud rahusteid.

Kohus tema nõuet ei rahuldanud, sest mittevaralise kahju hüvitist makstakse siis, kui esinevad erandlikud asjaolud. Siin neid polnud. „Kehtiva kohtupraktika kohaselt lähedase inimese surm kui selline ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks,“ selgitas kohus. „Lisaks peab esinema nt afekt, posttraumaatilise stresshäire vms raske psüühilise seisundi tekkimine lähedasel isikul (tsiviilhagejal), aga ka nt lähedase isiku surma pealt nägemine. Lähedase inimese kaotus ja sellega kaasnev lein ning kaotusvalu kui selline ei ole aga erandlikuks asjaoluks, sest need kaasnevad paratamatult iga inimese surmaga.“


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1535 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 89, 90, 91, 92, 93, 94, 95 ... 103  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7