Mõned seitsmekümnendate lowriderid















Soovitan ka pildialust teksti lugeda, saab jälle veidi infot ajastu olude kohta

Nädalavahetusel Soomes toimunud Fitted Festil oli väljas säärane Tšaika (foto: Kimmo Janhunen):

Ühes foorumis sain küsimuse sellise kustomtriki nagu "sectioning" kohta ja tegin kerge teemakohase postituse.


"Sectioning removes a horizontal section from the body of a car, lowering the top half onto the bottom half, and welding the result back together. The purpose is to reduce the overall height of the bodywork of the car. Like a roof chop, it also has the advantage of reducing a car's frontal area and reducing wind resistance."

"A very intricate custom operation in which a section of the body is cut out, between the beltline and the bottom, and the two halves are welded back together, making the car look thinner."



Lõigatakse põhimõtteliselt siis auto küljest horisontaalselt tükk vahelt ära, et kuju jääks õhem ja sleek'ima väljanägemisega.
Näitusekategooriate järgi on sectioned, chopped või channeled autod tavaliselt radical klassis.

Sectioning on äge teema, küll aga nõuab just see mu meelest lausa erakordselt head maitsemeelt, et asi õnnestuks ja tulemus ilus oleks, sest radikaalsetest kustomtrikkidest on eriti sectioning see, mille puhul saab suure töömahu juures välimuse küllaltki hõlpsalt päris kummaliseks teha.



"Polynesian"










Üks esimesi sectioned kustomeid oli väidetavalt Gene Winfield'i tehtud "Jade Idol". See on lisaks sectionimisele muidugi ka igalt poolt mujalt radikaalselt ümber lõigatud.





"El Matador"




Veidike rahulikuma stiiliga Ron Dunn'i 1950 Ford




Ka Jesse James'i küllaltki kuulus "The Old School Chevy" on 3" sectioned










Päris omapärane fiil on juhul kui "sectioned, but unchopped"













Modernsetest masinatest võib googeldada näiteks "sectioned volvo" vms ja tuleb mitmeid näiteid Volvo 142 või Duett jne kohta. Ei saa neid siia linkida, sest nende õiged lingid on ajas muutunud ja ei viitsinud ka käsitsi näiteks garaget.org-ist otsima hakata.

Kuigi vähemalt üks link andis end siiski lihtsasti kätte. See Volvo 850 oli 2004 kevadel ka Tallinnas Sinises Paviljonis toimunud custom show'l väljas.


Üsna omapärane olend on ka see VW T3 buss

Eesti oma asja ei maksa unustada.
Ja see millest ma mingi hetk siin korra poetasin hakkab ka juba ellu ärkama. Vast selle soojaga saab veel elule

Olen kirjutamisega vahepeal laisaks jäänud. Igasuguseid teemaarendusi olen seks puhuks küll kõrvale pannud, aga ikka on kirjutamise asemel miskit muud parajasti rohkem vaja teha olnud. Tihtilugu küll ka niisama laiselda, aga see selleks.

Igatahes, sattusin täna jälle Flueguari peale. Olin selle masina täitsa unustanud.

Jaguar MK X, 1965

Omanik on kanadalasest kingadisainer John Fluevog ja sealt ilmselgelt ka nimi.
Auto olla olnud suhteliselt mäda ja omanik oli olnud valiku ees, et kas teha auto vanarauaks või taastada ja kui juba ehitamiseks läks, siis tahtis teha midagi ägedamat kui lihtsalt stock.
"The frame was rebuilt; a V-8 engine was installed; the interior was transformed, the roof was lowered (think about that for a second: he chopped a classic Jaguar!)."

Paar linki lisaks ka:
https://www.fluevog.com/flueblog/johns-famous-flueguar/
http://fabwheelsdigest.blogspot.com.ee/2013/04/2013-flueguar.html

Hea teema, mulle meeldib! Kirjuta aga agaralt edasi

See viimane Jaguar on eriti püss. Ikka vägevaid autosid ehitatakse

Tänan, üritan ikka tegeleda jep.



See 1992 Nissan D21 "Almost" on mu meelest üks hea näide kuidas (kustomiseerimise valguses) suhteliselt uuest autost teha mõnusa kustomfiiliga sõiduk.
Iluvõre ja tuled, peeglid, tagatuled, stanged, bench seat, näidikupaneel, Cragar "Starwire" veljed ja diagonaalrehvid, suicide uksed.
Lisaks ka katusechop, sectioning ning näpuotsaga custom painti.

Omanik on Takuo Nakamura, Link Customs. Instagramis saab jälgida siit: https://www.instagram.com/link_sk109/

Dodge Deora.

Mike ja Larry Alexanderi (tuntud ka kui Alexander Brothers) ehitatud kustom. Kujustusse oli kaasatud ka GM-i disainer Harry Bradley.
Kustomimaailmas legendaarne pill ja sellest on tehtud palju erinevaid Hot Wheels'i mudeleid.

Mootoriks 170 cid (2. slant six, kast 3-käiguline manuaal.

Esiklaas on 1960 Fordi station wagonilt, autosse sissepääs käib läbi pöörleva esiluugi. Klaas liigub üles-alla hüdraulikaga, rooli tõmbad omale ette.
Väga huvitav on tagatulede lahendus, kus tuled näitavad ülevalt alla roostevabast terasest ribale (videost näha) ja selle pealt siis valgus peegeldab/kumab õiges suunas.

Müüdi 2009 oksjonil 342 500 dollari eest.


Lisainfot:
http://www.kustomrama.com/index.php?title=Dodge_Deora

Rik Hoving'u (Custom Car Chronicles) mahukas galerii Deorast, sealhulgas ka palju pilte ehitusest:
http://public.fotki.com/Rikster/11_car_photos/beautiful_custom_cars/alexander_brothers/deora/




Video (siit näeb näiteks ukse ja rooli liikumist ning tagatulelahendust):
https://www.youtube.com/watch?v=LEDEDDqRNyQ



Kavand:

Hiljuti sain kõne tundmatult numbrit ja helistajaks oli keegi mu nende kustomiteemade lugeja. Vihjas, et Rahva Raamatus on müügil raamat Jaapani kustomiskenest - "Kustom Japan".
Nabisin ühe endale ja teise sõbralegi ning kuna äkki on kellelgi veel huvi, siis info ka siia. Aitäh vihje eest ja ehk tulevikus kohtume!

Palju neid Eestis vist poes enam alles pole, aga netipood igatahes mingit varu veel näitab.
https://www.rahvaraamat.ee/p/kustom-japan/867060/et?isbn=9780945367352



Väga põnev lugemine ja pilguheit sealsesse autokultuuriajalukku.
Materjal (ja raamat) on pärit eelmisest kümnendist ja mitmed seal kajastatud autod on praeguseks juba läbinud järjekordse modifitseerimisetapi ning näevad tänaseks hoopis teistsugused välja.

Näiteks Nash'i "The Pussy Wagon" nägi toona välja selline:


Praegu aga säänne:








Endale printisin lisaks aga välja veel 130 lehekülge õhtust lugemist.
Siiani kogu aeg seda tegevust edasi lükanud, aga tänavalegaalse customi ehitamiseks on vaja end nende nõuetega kurssi viia nagunii.








Ahjaa, mai lõpus toimub Saksamaal Hertenis järjekordne "Kustom Kulture Forever".
Kes tahab seda külasada, siis soovitan piletid suhteliselt kärmelt ära osta, sest telkimis-/campimisala pileteid kevadel enam ei ole saada. Ja hotellimajutus tuleks ka varakult broneerida, sest kevadel seda tehes õnnestub ainult ca 30-40km raadiuses midagi leida.
Piletite eelmüük toimub kodulehe kaudu:
http://www.kustom-kulture-forever.com/

Ed Roth'i "Druid Princess"

Päris täpset infot ma ei ole leidnud, kuid ilmselt valmis see auto 1966. Igatahes 1967 "Rod & Custom" jaanuarinumbri esikaanel oli see väljas.

Roth tegelikult polnud juba mõnda aega viitsinud autosid teha ning oli keskendunud hoopis trike'de valmistamisele ja oma t-särgi ärile.
Jutu järgi olla filmitööstused talle pidevalt teinud pakkumisi erinevate filmiautode valmistamiseks, kuid teda see ei huvitanud ja nii suunas ta tööstureid pidevalt Barrise poole ja too vorpis neid hea meelega. Nagu Roth on öelnud, siis Barris suutis viiesajadollarilise väärtusega asjade eest küsida viis tuhat (tuletan siinkohal ka meelde, et jutt käib kuuekümnendatest ja tolleaegsed vääringud olid veidi teised kui praegu).

Kui aga tuli pakkumine teha auto "The Addams Family" sarja tarbeks, siis võttis Roth töö vastu. Auto ehituse ajal küll katkestati seriaali tootmine, kuid masin läks siis kasutusele lihtsalt showautona.

Ca 325-hobujõuga 383cid Dodge mootor, Torque-Flite kolmekäiguline kast. Ainsad pidurid olid tagasillal trumlid.
Mootorile on paigaldatud küll ka blower ja Hillborni pritsesüsteem, kuid nagu paljud showrodid, siis ka siin oli see kõik vaid näitemänguks. Blower oli seest tühi ja kattis lihtsalt tavalist Carteri karburaatorit, kõik rihmad-rattad jne aga olid liikuvad.
"Roth went to great lengths to include a 6-71 Jimmy blower with Hilborn injection system. It was a fake, hollowed out and covering up a Carter AFB four-barrel. Holes were drilled in the blower case to reach the carb adjustments but everything on the blower appeared to work, from the injector butterflies to the drive belts and pulleys. It just didn’t pump any air."

Kere ja surfilaualaadsed poritiivad vormiti puidust (plywood) ning kaeti klaasplastiga.
"Its design owed nothing to aerodynamics. It was all about style and faux elegance."


Tagaotsas on lastekirst, mille hankimisega oli raskusi, sest ükski matusebüroo ei soostunud kirstu niisama valmistama ega müüma. Küll aga ühe matja poeg lõpuks tegi selle siiski ära ja tehing tehti ühel õhtul kuskil pimedal kõrvaltänaval.Kirstus on aku ja kütusepaak.

Järgmise neljarattalise valmistas Roth alles kaks aastakümmet hiljem.



Pikemat lugemist siit:
http://www.kustomrama.com/index.php?title=Ed_Roth%27s_Druid_Princess
ja siit:
https://www.hemmings.com/magazine/hmn/2009/12/Druid-Princess/2490941.html#













Siin ka üks vahepealne väljanägemine:

Midagi pole parata, olen Jaapani autokultuuri fanboy. "Ameerika unelm" puudub, küll on mul aga "Jaapani unelm" ja ma ei pea siinkohal silmas lihtsalt Jaapani autosid, vaid Jaapani autokultuuri üleüldist vaimsust.
Olgu projektiks traditional hotrod või seventies lowrider või kaido racer või custom van või JDM Civic või kõik need asjad kokku - ehitajaid enamjaolt iseloomustab stiilide-žanrite põhjalik tundmine ja arusaam eri suundi defineerivatest detailidest jne. Kui ehitatakse period correct masinat, siis minnakse süvitsi ja tehakse põhjalikult, teisest küljest kui aga segatakse stiile kokku, siis ei lööda ka risti ette ning puritaanidel jääb üle vaid vaadata ja nutta.

Ja siis veel sealne kogukonna suurus ning ürituste tihedus. Laias laastus toimub mingeid kokkutulekuid-kruiise-näitusi igal nädalavahetusel ja vähemalt näiteks Tokyos või Greater Tokyo Areas üleüldse võid laias laastus igal õhtul sõita mööda Wanganit alustuseks näiteks Daikoku PA-sse (parking area), sest keegi ikka koguneb ning tiksuda seal ja vahtida autosid kuniks isu täis saab või politsei laiali ajab. Või käid hoopis Tatsumi PA-s, kus enamjaolt tullakse kohale ning otsitakse vastaseid, et siis C1-kiirteele ("inner loop") võistlema minna. Tatsumis käivad tihtipeale just ärimehed oma Porschesid, Ferrarisid ja muid kalleimaid aparaate pärast väsitavaid tööpäevi tuliseks ajamas.


Selle postituse ajendiks oli see video - "Nihon Nights", mis on mõnus ja kiire ülevaade mitmetest erinevatest skenedest seal:
https://www.redbull.com/nz-en/videos/NI ... ocumentary



Meeldib ka laialt levinud suhtumine, et "cruise what you have" elik ka tavalistele igapäevasõidukitele antakse mõne lihtsa liigutusega kerge nüanss juurde. Polegi otseselt custom, kuigi saab loomulikult minna ka radikaalseks ja minnaksegi, kuid sellist lihtsamat lähenemist võiks nimetada näiteks custom-meeleoluks. Niiviisi on ka igapäevasem auto huvitavama karakteriga.

Näiteks see Maxima - Cragar SS veljed, narrow whitewall rehvid, madaldus, peeglid, rabbit ears antenn, seraped istmetel jne.







Whitewall, Moon Discid, custom iluvõre stanges, bra ja oranžid pinstriped



See Kei on saanud veidi kangema custom van lähenemise - porthole aken, peeglid, sidepiped, octagon rool, pinstriped ja panel paint, turbiinveljed.

Briti tüüp Paul Bacon, kes ehitas Dualatroni,




..... seejärel Cosmotroni




..... ja siis Automatroni,





..... on nüüd valmis treinud järjekordse sõiduki, seekord Londoni taksost. Aega võttis 7 päeva ja raha kulus ca 1300 USD ringis.
Iludusvõistlusi ilmselt sellega ei võidaks, aga polegi oluline, sest kindlasti täidab see oma edukalt eesmärki hallist massist eristuva ja igapäevasõiduks mõeldud kaubikuna.







"Reason it was done in seven days - I had seven days free, I needed a van, that was all the time I had so it had to be done."
Autol on stock vedrustus, madala välimuse jaoks on lihtsalt rattakoopaid madalamaks moditud.
Tagaosa, esimesed rattakoobaste madaldused (vedrustus on stock) ja kapoti kühm tehtud klaasplastist.



Rohkem pilte ja juttu:
http://www.carbuzz.com/news/2017/11/5/It-Took-Only-7-Days-To-Transform-This-London-Taxi-Into-A-Rat-Rod-Van-7741857/


Sõitvast masinast video kah:
https://www.youtube.com/watch?v=iCqJEhT4ezk&index=7&list=PLo9Nfd6YBxUjwcmIL53k3A1PW7J-_dE3V

"Minu auto" alajaotuses olev Camaro teema inspireeris veidi kirjutama muskli- ja bussiskenest mille kuldaeg oli seitsmekümnendatel ja vahepeal pea täitsa ära kadus, kuid viimaste aastatega on jälle tugeval tõusuteel.
On tekkinud ka mitmeid uusi bussiklubisid nagu näiteks Vandoleros, Rolling Death Van Club, Vandits ja muud. Praeguseks hetkeks on ka streetmachine'i ja custom van'i žanrid osa kustomkultuurist ning paljudel teemakohastel kogunemistel-näitustelgi on selle suuna esindajaid järjest rohkem näha.

Mõndadeks levinumateks (kuid muidugi mitte ainsateks) suunda defineerivateks detailideks on näiteks California rake (ka forward rake) elik tagaots-kõrgemal-esiots-madalamal stance; Cragar S/S,slotmags või Centerline'i veljed, sidepiped või zoomied, psühhedeelne või muinasjutuline (see viimane eriti pigem bussiskenes) custom paint värvkate jne. Bussidel kindlasti ka seene-südame- ja mis iganes muu -kujulised porthole aknad, pehme plüüšsisu vooditega jne.
Soomes kutsutakse säärast stiili ka "hotentotti autot".

Ühel korralikul projektil on muidugi ka korralik nimi, tihtipeale sõnamänguline - Vanhalla, Vanpire, Shaggin' Wagon, Magic Powder, Stabbin' Cabin, Vantasy jne.
Hea nimi on üleüldse oluline osa kogu projekti terviklikkusest, olgu tegu siis vänni, muskli, hotrodi, kustomi, lowrideri või muuga. Üks mu lemmikuid nimesid on näiteks Steve Scotti legendaarsel Ford Model T-st tehtud hotrodil - Uncertain-T.




















Jaapan on ka neis teemades eesrindlik.
"Magic Powder" varasemas kuues:


Ja eelmise aasta Yokohama näitusel laiemalt esitletud uus välimus:





"God Runner"







Vännid















Jaapanist mõned näited - "California Boogie"


"Orange Bird"







Soovitan vaadata ka filmi "The Van" (1977), mis oma süžeelt on küll päris juustune, kuid näeb nii mitmeidki custom van'e ja annab veidike ka aimu toonasest nö autohuvilise elust - kogunemised dinerites ja mujal, plikade sebimine, joonele panemine jne. Kuigi eks kõik see toimub ka tänapäeval, lihtsalt ümbruskond on teistsugune.
Film on ka YouTube's tervenisti olemas:
https://www.youtube.com/watch?v=zXWzDBZv70g

Asjakohane karikatuur (ja ühtlasi mu lemmik):



___________________


Täna aga - Cragar S/S.
Cragar tegi ja teeb muidugi mitmeid erinevaid mudeleid, kuid S/S on kogu customvelgede seltskonnas legendaarne mudel, sobides peaaegu kõigile stiilidele.

Vanasti tootis Cragar lisaks velgedele ja -aksessuaaridele ka muud kraami nagu näiteks blowerid, pedaalikatted, zoomies ja muu rodindusekama.
Zoomies summutiotsad:






1964 esitleti uut mudelit S/S. Mingi info põhjal olla need veljed olnud hoopis "viga", sest olid disainitud ja tootmisse lastud enne kui Roy Richter (Cragari toonane omanik) üle vaadanud ja loa andnud oli, kuid kuna need talle siiski meeldisid ja juba tuli ka tohutult tellimusi, siis toimis kõik ilusti. Veljed said ülipopulaarseks pea koheselt ja on siiani väga nõutud kaup.

S/S tähendab Super Sport, kuigi mingi info põhjal oli see alguses tähendanud hoopis Super Stock.

Tänasel päeval on peale Cragari muidugi ka mitmeid muid ettevõtteid, kes S/S koopiaid toodavad.



Sobivad ühtviisi hästi gasseritele,






.....musklitele,








.....alteredidele,






.....showrodidele,




..... euro- ja muudele non-usa autodele,


[/url]













.....hotrodidele,




.....vännidele,










.....ja ka kustomitele, sixties kustomitele ja lowrideritele.



















S/S on üljuhul viie kodaraga, kuid on olemas ka äge nelja kodaraga versioon. 2016 ABCS-näitusel oli üks kollane Chevy Corvair näiteks sellistega.










Lõpetuseks - veel üks sarnaselt küllaltki laialdase sobivusampluaaga velg on veel Keystone Klassic.
Tootmise algus samuti kuuekümnendatel ning vist olid mõeldud nö vastuseks Super Sportidele ja kuigi olid ka üsna populaarsed, kuid siiski ei küündinud samale maale kus S/S. Varasem nimetus oli neil ka Kustomag, hiljem uuesti tootmisse minnes tulid nimevariatsioonid.

Täna väike pildike ühest enda hetkel töös olevast customkiivrist.
Flakei lasin peale paar nädalat tagasi, täna läksid otsa kandyd ja lakk. Uuel aastal vahelihv, siis pinstraibid ja sinna otsa jälle mitu kihti lakki.