Olin suvel laisk ja Kustom Kulture Forever ning Do-Dads Reunion'i lood on siiani kirjutamata.
No äkki jõuab needki millalgi valmis teha, aga lähme praegu siis vähemalt siitki edasi.
Mopona Car Show & Swap Meet 25.11.2018Ibaraido pargi parkla, Ibaraki prefektuur, Jaapan.
Pilet 1500 jeeni elik ca 12 eurot.
See üritus toimub aastas tegelikult kaks korda, mais ja novembris. Aeg-ajalt lükkub küll vihma tõttu nädala
võrra hilisemaks, kuid sel korral päike paistis ja ilm oli väga mõnus. Hommik ja õhtu on küll aastaajale kohaselt
veidikene kargemad, kuid päeval oli päike päris teravalt hammustav.
Ürituse nimes on küll "
car show", kuid peamiselt keskendub see pidu siiski
lowrider'itele ja kõikidele
selle stiili alaliikidele. Kõige rohkem on esindatud nö hilisem, '80-'90 paigus eelkõige läbi räpivideote populariseerunud
stiil, mida defineerivad 13" Dayton kodarveljed ning hüppamisvõime ja kus peamiseks toorikuks on '64 Impala.
Tõin 13" Dayton'id ja hüppamise eraldi välja just seetõttu, et lowrider ei võrdu automaatselt alati nende kahe asjaoluga
ja näiteks varajasemate klassikalisemate suundade puhul on veljemõõt pigem 14" ja 15" ning kodarvelgedest Dayton'it
väga ei tarbita, samuti pole hüdraulika alati hüppamisele orienteeritud.
Kui reguleeritava vedrustuse ajaloost veidi veel vahutada, siis huvitav asjaolu on, et näiteks viiekümnendate ja
kuuekümnendate kustomite puhul tehti reguleeritavaks tihtipeale just esisild. Kui kõiki nelja nurka reguleeritavaks ei
plaani teha, siis tänasel päeval üldjuhul tundub ju loogilisem
juice'da või õhutada just tagasild, toona aga oli teistmoodi.
Igatahes - nagu öeldud, siis põhiliselt domineerivad sel üritusel Impalad. Kuid muidugi on seal ka muid suundi -
70's style
lowriders,
minitruck'id ja nendega lähedases suguluses olevad
euro-lowrider'id,
bomb'id ja
donk'id.
Kuskil vist olen sellest kirjutanud, kuid korrata on tore - omapärane nüanss
euros puhul on see, et kuigi nimes oleks
justkui vihje toorikutele, siis tugevas enamuses on selle suuna esindajad tehtud pigem just Jaapani toorikutest. Näpuotsaga ka
USA
compact'eid ja euromasinaidki, kuid üldiselt siiski
nipponid.
Korra veel tagasi veljeteemasse põrgates, siis
minitruck'idel ja
euro-lowrider'itel on üldjuhul kasutusel samuti 13"
Dayton'id, kuid hilisema ja varasema stiili juures viljelevate kitsaste rehvide asemel (
low-low kõige legem rehv on 5.20 ja
radiaalide puhul üldiselt 155 kuni 185) pigem laiemad ja madalama profiiliga.
Kui oma maitsest rääkida, siis pean tunnistama, et see hilisem suund ei pane mul verd nii kõvasti vemmeldama, kui näiteks
varajane stiil, mis see-eest väga meeldib. Geneeriliselt ehitatud '64 Impala on seega küll tore vaadata, aga juba suhteliselt
igavaks muutunud enda silmade jaoks. Kõlab nagu eriline elitisti jutt, aga no mis sa teed, endale ei tahaks. Kuigi - kui seesama
auto on tehtud hoopis
sixties kustom'i või
varajase lowrider'i suunda (need kaks on omavahel väga õrna erinevusega),
siis on hoopis teine lugu ja see ajab adrenaliini üles küll. Minitruckid on mulle alati meeldinud ja viimasel ajal jälle järjest rohkem.
Omapärane suhe on aga
euros suunaga - varem nad mulle kuidagi üldse ei istunud, viimase paari aasta jooksul on aga väga
paeluma hakanud. Nad on nii omapärased veidrikud ja tundub, et vajasin lihtsalt aega, sest nüüd huvitavad nad mind väga.
Kaks päeva hiljem Ibaraki prefektuuris ka ca 5-magnituudine maavärvin, mida Tokyos hotelligi tunda.
Fotod: Berit-Helena Lamp ja Jarmo Nuutre.
Ürituseleminejaid nägi hommikul nii teel kui tanklapeatustes:


Nagu ikka, siis leidus külastajate parklaski erinevaid masinaid








