Avaleht      Uudised      Artiklid      Partnerite pakkumised      Pood      Foorum       Chat

Tänane kuupäev 26.06.2019 23:34

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 1567 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 101, 102, 103, 104, 105
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 23.03.2019 16:36 

Liitunud: 20.12.2007 01:20
Postitusi: 469
Asukoht: Tartu
Jolinar kirjutas:
https://arvamus.postimees.ee/6544505/raimond-kaljulaid-voime-soovi-korral-blokeerida-ekre-joudmise-valitsusse ?

Tosin suuremal või vähemal määral vene kogukonda esindavat poliitikut võib soovi korral blokeerida EKRE jõudmise valitsusse, kirjutab Keskerakonna juhatusest taandunud Raimond Kaljulaid.

KUULA ARTIKLIT
Postimees palus – ja seda ma rõhutan, et nemad küsisid, mitte ma ei pakkunud – kirjutada 3000 tähemärki Eesti poliitilisest olukorrast. Ma väga vabandan, tuli pisut 4000 tähemärgi, aga ma loodan, et minu publik andestab mulle.

Usun, et Eesti ühiskonna enamuse jaoks oli esmaspäevane uudis selle kohta, et Keskerakond alustab läbirääkimisi (vabandust, konsultatsioone) EKRE-ga mõnevõrra verdtarretav.

Mis juhtus? Reformierakond võitis, Reformierakonna esinaine Kaja Kallas tegi ise võimsa tulemuse, aga läbirääkimisi peavad kolm meest, kellest mitte ükski ei ole valimisi võitnud erakonna esimees. Hüva, eks seda on ka varem ette tulnud, et valimiste võitja ei saa valitsust moodustada, ja kindlasti on ka see legitiimne meie parlamentaarses demokraatias.

Samas ma kujutan ette, milliseid raevukaid avaldusi teeksid praegu Keskerakonna poliitikud, kui hoopis Keskerakond oleks need valimised 34 mandaadiga võitnud, Jüri Ratas oleks saanud Kaja Kallasest üle kahe korra rohkem hääli, ent hoopis oravad paneksid hetkel kokku koalitsiooni EKRE-ga.

Ma kujutan ette, milliseid raevukaid avaldusi teeksid praegu Keskerakonna poliitikud, kui hoopis Keskerakond oleks need valimised 34 mandaadiga võitnud, Jüri Ratas oleks saanud Kaja Kallasest üle kahe korra rohkem hääli, ent hoopis oravad paneksid hetkel kokku koalitsiooni EKRE-ga.

Selle kohta kirjutas erakordselt tabavalt ka venekeelse Postimehe peatoimetaja Olesja Lagašina. Ma loodan, et ta ei pahanda, kui tõlgin teda ise ja oma oskuste piires:

«Kui kõvasti te [pidades silmas keskerakondlasi] karjusite siis, kui Eesti 200 riputas üles oma provokatiivsed plakatid. Nüüd olete valmis tegema koostööd nendega, kes oleksid valmis trammipeatuses plakatitel kujutatud hüpoteetilise olukorra päriselt ellu viima.»

Enam paremini ei oska ma seda väljendada, kuid muidugi ma ei ole kaugeltki kindel, et minu sõnad siin enam midagi muudavad.

Aga veel ühele Olesja Lagašina ning muide ka MK Estonia peatoimetaja Andrei Titovi poolt välja toodud puht-matemaatilisele tõsiasjale tuleb osutada. Uude riigikogu koosseisu on valitud mitmeid inimesi, kelle toetus rohkem või vähem tugineb Eesti vene kogukonna inimestele:

Tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart
Euroopa parlamendi saadik Yana Toom
Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats
Tuntud Narva ja Ida-Virumaa poliitik Mihhail Stalnuhhin
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb
Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva-Skuratovski
Kesklinna vanem Vladimir Svet
Jõhvi vallavanem Martin Repinski
Maardu linnapea Vladimir Arhipov
Siinkirjutaja – Põhja-Tallinna vanem Raimond Kaljulaid
Isamaa poliitik Viktoria Ladõnskaja-Kubits
Tosin nime, kaksteist tooli uues Riigikogus. Keskerakonna, EKRE ja Isamaa loodav koalitsioon arvestab Riigikogus 57 häälega.

Ajakirjanikudki oskavad arvutada ja osutavad sellele, et kui kasvõi seitse ülaltoodud nimekirjas olevat poliitikut oleks valmis oma erakonna juhtkonnale teada andma, et nad ei ole EKRE-ga koalitsiooni moodustamisega nõus ning kui muu ei aita, siis on valmis tulema riigikokku, et oma seisukohta kaitsta, siis on need praegused läbirääkimised lõppenud.

Kui kasvõi seitse ülaltoodud nimekirjas olevat poliitikut oleks valmis oma erakonna juhtkonnale teada andma, et nad ei ole EKRE-ga koalitsiooni moodustamisega nõus, on need praegused läbirääkimised lõppenud.

Rõhutan, see ei ole minu mõte või ettepanek või üleskutse – see on kahe sõltumatu ajakirjaniku tähelepanek kujunenud poliitilisest olukorrast, matemaatikast parlamendis. Mina kindlasti ei kutsu oma kolleege üles olema parteidistsipliini suhtes allumatud. Minagi seda ei ole. Lahkusin ju juhatusest, et mitte minna vastuollu selle otsustega.

Kuidas võiksid austatud vene kogukonna esindajad peatoimetajate Lagašina ja Titovi välja pakutud stsenaariumi elluviimist põhjendada? Vaadake, tuleb ette, et armastus Rooma vastu on suurem armastusest Caesari vastu, kuigi mõlemad on armsad.

Mitmed minu kolleegid Keskerakonnast on kinnitanud, et peavad koalitsiooni EKRE-ga vastuvõetamatuks. Need on ilusad sõnad ja rõõmustavad mind. Punane nupp, millele vajutades EKRE sööst täitevvõimu suunas koheselt peatub, asub ülalnimetatud vene kogukonna esindajate käes.

Mis me nüüd siis teeme?


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 29.03.2019 07:59 
Kasutaja avatar

Liitunud: 02.11.2007 20:11
Postitusi: 1781
Asukoht: vantaa
Kes postimeest näeb? :hail

https://leht.postimees.ee/6556553/mu-ru ... 1544028850

_________________
1 tekiila, 2 tekiila, 3 tekiila, 4 tekiila, 5 ketila, 6 kilate, ... , 10 telika


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 30.03.2019 21:57 

Liitunud: 27.09.2004 21:36
Postitusi: 873
analyzethis kirjutas:


Pakistani kodanik peksti läbi tema päritolu tõttu, homoseksuaalsete inimeste vastu toetust üles näidanud mehele tungiti mutrivõtmega kallale, mustanahalise mehe naaber vehkis noaga tema ukse taga ja pagulasele sülitati näkku. Kõigi nende tegude motiiv oli sama: viha teistsuguste inimeste vastu. Motiiv, mida enamik Euroopa Liidu riike karistab eraldi.

KUULA ARTIKLIT
«Mu rusikad ootavad neid,» kirjutas oma Facebooki seinale immigrantide suunas ähvarduse 26-aastane Revo Pehlak. Piisab heita vaid üks pilk Pehlaku sotsiaalmeediasse ja selgelt on näha tema vaenulik suhtumine immigrantidesse. Järgmisel päeval tungiski ta juhuslikule Pakistani kodanikule kallale.

Aastaid Eestis elanud Abdul ei ole pagulane, vaid usin ettevõtja – oma eriala spetsialist, kes on leidnud Eestist nii väljakutsed kui armastuse.

Nagu tavaliselt, läks Abdul tol täiesti tavalisel detsembrikuu õhtul elukaaslasega Tallinna Zelluloosi spordiklubisse jõusaali.

Pärast trenni garderoobis riideid vahetades märkas Abdul, kuidas suuremat kasvu mees teda veidralt jõllitas. See mees oli Pehlak.

«Miks see pagulane siin on?» küsis jõllitaja kaaslastelt.

«Vabandage, ma saan eesti keelest natuke aru. Kas on mingi probleem?» küsis Abdul.

«Jah, mul on probleem sinuga. Ma löön su näo puruks,» kostis Pehlak.

Abdul ei mõistnud. Nad olid spordiklubis varemgi kohtunud, kuid muud seost neil omavahel polnud. Eriti veel sellist, mis võiks kedagi nõnda marru ajada.

Pakistanlane väljus garderoobist ning jäi administraatori juures elukaaslasega vahejuhtumit arutama. Vihane mees tuli talle peagi järele ja tõukas teda sõnagi lausumata nii, et Abdul kukkus diivanile.

Ründaja haaras ohvril kõrist ja hakkas Abduli rusikatega näkku peksma. Pehlaku viha oli nii suur, et isegi kui Abduli elukaaslane üritas meeste vahele tulla, ei huvitanud see teda. Ründaja jätkas löömist ja juhuslikult sai ka naine mõne hoobi.

«Tundus, et ta tahtis mind surnuks taguda,» ütles Abdul politseile hiljem.

Ei tea, millega asi oleks lõppenud, kui lähedal palliplatsil trenni teinud mehed poleks sekkunud ning agressiivse mehe ohvrist eemale tirinud.

Vaen noa ja mutrivõtmega
See on üks näide Eestis aset leidnud vaenukuriteost – vägivallast, mille motiiviks on vaid inimese päritolu, rass, usk või orientatsioon.

Näiteks 2016. aastal mõistis kohus süüdi Yuri Nakonechny, kes tõukas tüli käigus meessoost kannatanut ning lõi teda mutrivõtmega. Tüli põhjus? Kannatanu oli öelnud, et suhtub homoseksuaalsetesse inimestesse sallivalt.

Mais 2018 mõistis kohus kolmeks kuuks tingimisi vangi Imre Meistri, kes vehkis purjuspäi oma kodumaja trepikojas noaga ning ähvardas mustanahalise naabri surnuks pussitada.

Vaenukuritegu võib olla ka selline, kus ohvrit peetakse ekslikult kellekski teiseks. «Mind ja minu gruusia sõpru rünnati Tallinnas Kristiines. Rääkisin sõpradega inglise keeles ja minu selja tagant lähenes vanem mees, kes tõmbas mind eemale ja kukkus sõimama, et kas me oleme mingid immigrandid,» toob justiitsministeerium näite ühe kannatanu tunnistustest.

«Ma hakkasin temaga eesti keeles rääkima ja ta küsis ähvardavalt, mida ma nende välismaalastega seal teen ja sõimas mind litsiks. Asi kulmineerus sellega, et ta tuli mulle kallale, lõi jalaga üht gruusia tüdrukut ja lükkas mu sõpra.»

Justiitsministeerium on viimase nelja aasta jooksul registreerinud 26 vaenukuritegu. See ei paista kuigi suure arvuna ja kõik eksperdid on veendunud, et neid pannakse toime enam, kui statistikasse jõuab.

«Meil ei ole tõepoolest täielikku ülevaadet kõigist vaenukuritegudest,» tunnistab justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Eesti politseinikud ei ole piisavalt koolitatud tundmaks ära vaenumotiiviga kuritegusid.
«Meie hinnangul ei kajasta registreeritud vaenukuritegude arv tegelikkust,» kinnitab ka Kari Käsper, Eesti Inimõiguste Keskuse juht ja Euroopa Liidu õiguse lektor Taltechis.

«Eesti politseinikud ei ole piisavalt koolitatud tundmaks ära vaenumotiiviga kuritegusid. Nende jaoks pole ka suurt vahet, sest isegi kui vaenumotiiv esineb, ei mõjuta see kuidagi menetlust,» selgitab ta.

Nimelt on Euroopa Liidu 28 liikme seas vaid viis riiki – Eesti, Poola, Ungari, Iirimaa ja Holland – kus karistusseadustik pole vaenumotiivi kuidagi sätestatud.

Enamikus liikmesriikides on kellegi tema usu, orientatsiooni või päritolu tõttu ründamine käsitletav raskendava asjaoluna ehk vaenukuritegusid karistatakse karmimalt kui näiteks mõnel muu motiiviil toime pandud vägivalda.

Pagulasele sülitati näkku

Nii justiitsministeerium kui Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper kinnitavad, et ilmselt paljud vaenukuriteo ohvrid politseisse ei pöördugi. Inimõiguste keskuse juht oskab tuua ka konkreetse näite rünnakust, mis jäi karistuseta.
Mullu ootas Tallinna kesklinna peatuses bussi pagulasest naine, kel peas tema usule kohane rätt. Ilma igasuguse mõistetava põhjuseta sülitas kaaskodanik talle lihtsalt näkku. Kohkunud naine taganes paar sammu ja sai näkku veel teise süljeläraka.
Käsper tõdeb, et kannatanu ei pöördunud juhtumi järel politseisse, sest ei uskunud, et sellest oleks abi, ega soovinud probleeme ega tähelepanu.
«Madal teadlikkus õigustest, hirm kättemaksu või taasohvristamise pärast, häbi- ja alandustunne, kultuurilised ja keelelised barjäärid,» loetleb Käsper põhjuseid, miks nii võib juhtuda.
Lisaks usub Käsper, et ilmselt poleks seda ka vaenukuriteona registreeritud, sest selleks pole Eestis otsest vajadust.

LGBT-kogukond mures
Seksuaalvähemuste õiguste eest seisev Eesti LGBT Ühing tõdeb samuti, et vaenukuritegudel pole tõsisemaid tagajärgi ning ilmselt on justiitsministeeriumi statistika tegelikkusest erinev.

Ühingu juristi Aili Kala poole pöördub aina enam LGBT-inimesi, kes on vaenu ohvriks langenud. Kalale tundub, et vaenumotiiviga kuriteod on sagenenud just viimaste aastatega.

«Enim paistavad välja perekonnasisese vaimse ja füüsilise vägivalla juhtumid ning võõraste inimeste rünnakud tänaval,» räägib Kala. «Ründed toimuvad inimeste vastu, kelle puhul võib välimusest välja paista, et ta kuulub LGBT-kogukonda. Sellise sõnumi on andnud neile Eesti puudulik seadusandlus ja eeskujuks võivad olla osade avaliku elu tegelaste sõnavõtud.»

Kala sõnutsi eirab Eesti jätkuvalt Euroopa Nõukogu soovitust, et riik karmistaks karistust selliste kuritegude puhul, mis on ajendatud eelarvamusest LGBT-inimeste suhtes.

Kalale tundub, et vaenumotiiviga kuriteod on sagenenud just viimaste aastatega.
Nii LGBT Ühing kui inimõiguste keskus on teinud korduvalt justiitsministeeriumile ettepaneku karistusseadustikku muuta, et karistuse raskendavaks asjaoluks lisataks vaenu motiiv.

Miks see ikkagi vajalik on? «Kui vaenukuriteo toimepanija ründab üht inimest, ründab ta sellega tervet gruppi, tundes seejuures moraalset õigustust. Kui ühiskond sellele eraldi ja järsult ei reageeri, saavad kurjategijad hoogu juurde,» põhjendab Käsper, lisades, et vaenukuritegude puhul on kannatajaks kogu ühiskond, sest etnilised või rassilised konfliktid viivad ühiskonna aina suurema radikaliseerumiseni.

Kuid viie aasta jooksul ei ole riik inimõiguslaste soovitustega kuidagi kaasa läinud.

Justiitsministeerium on küll seisukohal, et vaenukuritegude märkamine on eelmainitud põhjustel oluline, kuid ometi pole riigil plaani karistusseadustikku vaenumotiivi lülitada.

Ministeeriumis eelistatakse politseinike, prokuröride ja kohtunike koolitamist.

Tuulik selgitas sedagi, et karistusseadustikus on raskendava asjaoluna määratletud madal motiiv, mida võiks saada ka nendes olukordades rakendada.

Revo Pehlak mõisteti Abduli peksmises süüdi ning talle mõisteti aastane tingimisi vangistus. Hiljem läks vanglakaristus täitmisele, sest Pehlak jäi vahele ecstasy-tablettidega äritsemisega.

_________________
Wanker (auto) - see on mehaaniline olend, mis koosneb kahest lahutamatust osast: masinast ja juhist. Mõlemal neist on iseloom, tahe ja nõrkused.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 29.04.2019 16:38 

Liitunud: 22.04.2006 12:12
Postitusi: 54
Asukoht: Tallinn
Loeks hea meelega järgmiseid artikleid:
https://majandus24.postimees.ee/6578072/euroopa-autoramps-veereb-eestisse?_ga=2.106975618.1675287511.1556287427-1615402495.1467443658&fbclid=IwAR3uiwH0aWitgVwCuJPMlp1CgCp5180CdSg9jsjOQaRwL9APRr3mOBxR-vQ

https://www.aripaev.ee/uudised/2019/04/22/eesti-on-euroopa-autoturu-prugikast


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 21.05.2019 02:02 
Kasutaja avatar

Liitunud: 23.12.2005 00:20
Postitusi: 50
Asukoht: Tallinn
Vot seda on küll tarvis: https://kodustiil.postimees.ee/6687312/ ... emal-hoiab


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 23.05.2019 21:10 

Liitunud: 08.04.2007 22:22
Postitusi: 831
Jolinar kirjutas:


Praegu isiklikus arvutis ligipääsu ei ole, aga kui ma õigesti mäletan, siis selleks nipiks oli see, et eestlased kipuvad vihmavett koguma seega ole hea ja pane nõule kaas peale (vajadusel kata nõu sääsevõrguga).. kel ligipääs, see võib mu mälu kas kinnitada või õige artikli kopida.


Üles
 Profiil  
 
 Teema pealkiri: Re: Populaarsed jutud eestimaalt
PostitusPostitatud: 03.06.2019 14:51 

Liitunud: 10.01.2012 00:17
Postitusi: 111
Nimelt kipuvad eestlased ikka igasugu nõudesse ja anumatesse vihmavett koguma, et seda kastmiseks kasutada. Säärased veenõud on aga suurepärased paljunemiskeskkonnad sääskedele.

Mida teha? Vett ju kogumata jätta ka ei taha. Selleks, selgub, on olemas suurepärane nipp, mis laseb veeanumatel ikkagi täituda, aga sääsed neist eemal hoiab.

Selleks ei tule teha muud, kui veetünnide suud sääsevõrguga katta. Need on piisavalt tihedad, et sääsed veest eemal hoida, kuid samas piisavalt hõredad, et vesi sellest ikkagi läbi sajaks.

Kui taimede peletav toime on üsna küsitav ja need toimivad parimal juhul taime vahetus läheduses, siis selline võrgutrikk on kindla peale minek: kui sääsk vette ei saa, ei saa ta ka paljuneda ja tal pole su aias midagi teha.

Muidugi võid parema tulemuse nimel kasutada kombinatsiooni taimedest ja sääsevõrkudest.


Üles
 Profiil  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 1567 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 101, 102, 103, 104, 105

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis

Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
phpbb.ee 3.0.7