genekas laeb 14.4 ja on võimsam, kui sel autol vaja oleks.
mul kondekas mis on mingi 10cm võimust ja seal näitab mingi 14.3 kui vaikselt kuulata 13.5 kui woofer üle hakkab peksma..
jutmed akust sinnani on ka suht korralikud(5m kopikatega ja 21mm2). et see ei muuda seda tulemust?
mai tea kuidas see testimise värk sul üldse toimib seega ei hakka siin vaidlema ka. aga huvipärast, kui see mingi pikem ettevõtmine pole, siis võiks millalgi proovida...

Saab edukalt ise mõõta oma võimendi reaalseid numbreid, reaalselt oma autos.
Selleks on vaja kõigest testrit ja clampmeter-t
Nii saab ka kõige õigemad tulemused, kuna kasti thuuning loeb väga palju ja Atsi poolt mõõdetud tulemus ei pruugi autos väljenduda ...

Mulle tundub, et sa oled sellest värskeltõpitud tarkusest, et kõlari takistus sõltub (vastavalt tjuuningule) mängitava heli sagedusest, natuke valesti aru saanud. See teadmine, et 2 oomise kõlari takistus võib mingil sagedusel tõusta näiteks 10-oomini, on kasulik vaid SPL masinatel, mis mängivad vaid ühte tooni. Nendes masinates ühendatakse võimendid näiteks justkui 0.5 oomi peale, kuid see ei tähenda seda, et võimendid peaks 0.5-oomi taluma, vaid seda, et mängitakse ainult ühte siinustooni, mille puhul igale võimendile langeb ntx 2-oomine koormus.

Tavakasutajate ja muusikakuulamise autodes on aga teised lood, sest muusikas ei ole kunagi vaid üks sagedus esindatud. Muusikas mängib korraga palju erinevaid sagedusi ning sellisel juhul taandub kõlari takistus ikkagi üsna elemendi nominaaltakistuse lähedale. Nominaaltakistus (Z) polegi ju midagi muud, kui kõlari takistus muusika kuulamise korral. Mähise enda takistus (Re) on alati sellest väiksem.

Seepärast peaks SPL ja Streetbass masinad erinema juba süsteemi planeerimise (elementide-võimendite takistuse järgi valiku) poolest. Kui võtta mõni SPL masin, mis on ehitatud mängima 79Hz ja sellega täisvõimsusel 30Hz lasta, siis see on ohtlik nii elementidele kui ka võimenditele.




Niimoodi mõõtes tekib paar probleemi: esiteks ei tea, mis takistus kõlaril parasjagu kasutataval sagedusel on ning teiseks on võimendi moonutuspiiri raske ilma mõne graafilise vms seadmeta tabada. Pmst võib öelda, et ise testri ja klämpmeteriga võimendi võimsust mõõta on sama, mis moblaga autos helirõhku mõõta.



Aga tule siis minu juurest koos oma autoga läbi ja saab kohe näha, mis pinge sul võimendini täiskoormusel jõuab. Võimendile pole mõõtmine ohtlikum, kui tavaline muusika kuulamine.

See kasti "impedance rise" käib kaasas iga kastiga ja olenemata sellest, kas su auto on streetbasser või SPL masin !

Kui see seletus on nüüd jama, siis sobran ma tõesti valest kohast ...

Kui ma selle clampermeteri 1 päev saan, siis mõõdan mõlemat pidi süsteemi ära, nii SPL variandis kui madalale häälestatud kastiga ... St et mis on nüüd termin "tavakasutaja" ? Vähe kallim equipment ja oled automaatselt sellest mõistest out ?
Sest nii palju kui aru olen saanud, siis teooria pole just kuigi tõsiselt võetav selles vallas ....
Oh ja taas jõuame siiski ka ossiskoobi mõtekuse juurde

Ja ei maksa seda "värskelt õpitut" koguaeg toonitada, usun et ka sina ei sündinud klapid peas ja nina mähises Ja õppida on ka sul veel palju ...

Kuule ViktorT, sa oled juba mustmiljon korda korrutanud siin teooria mõõtetusest SPL-i puhul. Kas sa ei arva et see natuke rumal jutt on? Tahad sa tõemeeli väita, et SPL on mingisugune paranähtus, mida teadus pole võimeline seletama?

See kui Sinu teoreetiline pool nõrk on ja sa tänu sellele tulemuse jaoks kõvasti praktiseerima pead ei tähenda seda, et teooriaga midagi peale poleks hakata.

Lihtsalt minu 2 kopikat....

Toon sulle lihtsad 2 näidet millele toetudes ja omadest kogemustest ütlen siis veel kord, et see ei ole rumal jutt !

1. BBP SUKS in SPL !
Häälestasin kasti 68 peale ja välja tuli 78, seega teoreetiliselt 1 täpsemaid programme pani puusse ! ?
Proge eksib 3-10hz tjuuninguga ! ! !
Kuidas nüüd see teoreetiliselt siis lahti seletada ?

2. Võimendid ei tööta praktikas autodes selliselt, kui nad teoorias on loodud ! Ehk siis on väga palju muid faktoreid, mis mõjutavad kümmet asja ja teooriaga pole lihtsalt veel nii kaugele jõutud ...

Kui teooria tundidest piisaks, siis ei näeks ma ka SPL võistlustel mõtet, sest siis oleks ju kogu ehitus paberil, mis vajaks ainult kokku panemist ja voilaa, 10 matsi saakski 185db ja jagaksid esimest 10-t kohta ?

Mis sulle veel aru saamatuks jääb ?

selle riistapuuga ei teagi mida üldse teha saab, ehk seletad. Ehk mingi ossisuse/rullnoksi taset mõõta/määrata. ?
Juba teises teemas mida mina tean mainid seda.

Ma julgeks arvate, et mitte ükski arvutiprogramm ei suuda päris täpselt simuleerida reaalsust. Teine asi on see, et ehk ei suuda sa programmile piisavalt täpselt algandmeid ette sööta?

Ehk siis misasi võimendeid tööle paneb? maagiline must suits? Lõpuks taandub ikkagi kõik elektronide liikumisele ja sellega on targad onud juba palju aastaid edukalt teoretiseerinud, muud imelised asjad nagu temperatuurid, kaablite pingelangused jms on lihtsalt täiendavad tundmatud võrrandis.

Ma julgeks arvata, et füüsikutele, kes tuumareaktorite jahutusvedelike dünaamika simulatsioone välja arvutavad ei tohiks olla ka väga ülejõukäiv bassikõlari kasti õhuliikumise arvutamine, aga ehk on neil sellest targemat teha . Võibolla rumal võrdlus, aga midagi ikka.

BTW, minule jääb arusaamatuks ainult see kust sa võtad sellise meeletu motivatsiooni oma "ristisõdade" pidamiseks, igatahes edu Sulle oma projektide teostamisel.

Riistapuu millega suurem osa audihuvilisi UKs oma võimendid kalibreerib, et siis puhas signaal jõuaks kõlariteni.
Aitab vältida moonutavat signaali ja on üldse 1 tore abimees

http://en.wikipedia.org/wiki/Oscilloscope

Andreasele veel kord siis link eraldi lingina, ehk sa ei pannud tähele ...
http://www.ddaudio.com/dd/caraudio/encl ... edance.asp

Seda ma ju rääkisingi - Z on alati kõrgem, kui Re.

Ei sõltu see mitte tehnika hinnast, vaid otstarbest. Tavakasutaja kuulab antud kontekstis oma süsteemiga muusikat. Mitte-tavakasutaja laseb vaid ühe sagedusega siinustoone.

Seda on sulle üritatud korduvalt selgeks teha, et antud vallas käib teooria ja praktika rangelt käsikäes. Nende kokkuviimine on iga inimese võimete küsimus.

Mõttekuse? Minu töölaual on ostsilloskoop kõige tähtsamal kohal, sest see on nii minu igapäevatöös kui ka hobi korras asendamatu tööriist. Enamus inimeste jaoks on ta tõepoolest kasutu.

Vaidlen jätkuvalt vastu, SPL maailmas ei kehti ükski teooria reegel, imelik, et sa jätkuvalt teist meelt oled ...
Impedance reegel on siis teoorias milline ?
Kuidas teoreetiliselt see välja arvutada ja vältida rohkeid ümberehitusi ?

Sa mõtled, millest sõltub kõlari takistus?

Kõlari takistus = kõlari aktiivtakistus (Re) + kõlari induktiivtakistus (2pi x f x L) + mehaaniline takistus. Viimase liidetava leidmine on muidugi paras teadus, milleni jõudmiseks vaba aja internetis laiaks löömisest võibolla ei piisagi, vaid tuleb kõrgkoolide poole vaadata. Samas kindlasti ei ole selles midagi sellist, mida juba korduvalt tehtud ei oleks.

Selle jutu kokkuvõtteks võiks ma ainult öelda, et pole veel maailmas sellist SPL venda, kes teoorias oma kombo kokku paneb arvutisse ja siis selle ka valmis ehitab, mis peaks ju üsna lihtne olema peale seda ?

SPLis loeb igati ka auto sise kuju, suurus, materjalide jäikus pehmus jne ?

Seega mis krdi teooriaga seda kokku arvutatakse ?

Ats sa oled tark poiss, ma tean seda, aga vahest tundub mulle, et sa pingutad veits üle ...

Ma ei küsi muud siin kui seda teoreetilist valemit nüüd, mille kohta sa ütlesid just "paras teadus", ehk siis ka sina pole nii tark selles vallas või mille taha nüüd siis asi peaks jääma ?

salupa äkki viitsid vastata kuidas näeks sama asi välja geneka taha ühendatuna, ehk siis voltmeeter töötaks siis kui genekas laadima hakkab a kui mootor seisab siis voltmeeter automaatselt lülitab ennast välja. Remote`i asemele tuleb siis midagi muud panna a mida?

Süütelukku võid vabalt remote juhtme vedada
Kui süüde väljas, remote voltmeetrile signaali ei anna ja seega ka ei tööta, täpselt nagu võimendiga tegu ....