Sellesse pole mõtet süübida kuna pirn mis põleb nii kaua kui aku alla 10 V langeb 14Vlt ei ole hetkeline tarbimine, MUUSIKAT (eeldusel et puhas siinus pole muusika ) EI TARBI võimendi ühtlaselt voolu nagu hõõguv pirn

Kuidagi keeruline seletus sul ja kui sa komasi ei kasuta, siis on raske üldse aru saada mida sa öelda tahad, sry
Kui pirn põleb ja akult võetakse selleks voolu, siis on see homne või eilne tarbimine või siiski hetkeline ?
Või mis su point oli, selle lauset immiteerivate ridadega ?

Mis selles keerulist on võrreldes selle sinu lingitud 2 lehega? Loogiline on kui räägitakse bassilöökidest ja nende jagu elektri kondes hoidmisest, siis pole hetk 3 päeva ega 3 minutitki vaid pigem (mikro)sekundid.

loe siis hoolikamalt.

"lesson 8" on uuritud, kas "muusika jaoks" on kondekast abi.

Ühesõnaga, probleem on suure vooluga tekkivas pingelangus. juhul kui kui võimendi tarbib hetkelist suurt voolu, muutub pinge võimendi klemmidel, kondeka klemmidel, aku klemmidel.
võimendi klemmipinget sa võid kuulda. aku klemmipinget sa võid näha tuledes.

see kuidas pinged suure voolu korral jaotuvad sõltub aku sisetakistusest, kondeka sisetakistusest, aku-võimendi vaheliste juhtmete (sh miinuskaabel või kereühendus). siinkohal juba oletame et kondekas on ühendatud võimendi lähedale, seega juhtmetakistus on väike.

kondekast saab abi AINULT juhul kui kondeka sisetakistus on väiksem kui aku sisetakustuse ja võimendi toitejuhtmete takistuse summa.

kuna kondekal ON olemas sisetakistus, jämedatel toitejuhtmetel on väike takistus, siis jääb küsimuseks - mis on aku sisetakistus. ehk siis selle seisukord.

Deep Cycle akude eeliseks on see, et neid võib rahumeeli "nullini" tühjaks lasta. Muus osas pole need tavalisest happeakust sugugi paremad. Kui rääkida maksimaalsest voolust, siis isegi kehvemad.

Aga jätkame aku vs. kondeka teemat. Räägime tavalisest autost, tavalisest akust ja tavalisest kondekast. Võistluskraam on omaette teema, kuid tegelikult on põhimõtted ja vahekorrad sealgi suht-koht analoogsed.
Maksimaalse voolu, mis sa ühest või teisest (hetkeliselt) kätte saad, määrab ära vooluallika ekvivalentne sisetakistus (ESR). Autoakul on see ca 0.02 oomi (12.6V / max 620 amprit on üsna tavaline sõiduauto happeaku). Harju keskmise (mitte väga pärahiina) puhverkondensaatori sisetakistus on samas ca. 0.002 oomi. Aku asub tavaliselt võimendist kaugel (auto teises otsas), mistõttu selle sisetakistusele tuleb praktikas liita ka ühenduskaablite takistus - korralikult ühendades on see tavapäraselt umbes samas suurusjärgus ehk 8mm2 juhtme korral ~0.02 oomi (kui keret massina kasutatakse, siis sageli KORDADES suurem). Kondekas pannakse võimule nii lähedale kui saab (ja harilikult ka märksa jämedama kaabliga), mistõttu siinkohal võib juhtmete takistust mitte arvestada. Voolu andvate süsteemide sisetakistuste (ja koos sellega maksimaalse hetkeliselt võimendile pakutava voolutugevuse) vahe tuleb KAKSKÜMMEND KORDA (isegi kui sa aku võimendi külje alla paned, jääb 10 kordne vahe). Seda muuseas arvestamata, et pikkadel juhtmetel on veel ka oma arvestatav induktiivsus, mis omakorda ei lase tarbitaval võimsusel lõpmata kiiresti tõusta.