Samal ajal vannitoas...

Kollionu vaatab alati magama minnes kappi, ega seal Chuck Norrist pole.
Ojah, neid nalju sadu sadu olnud vist

Telefonidega meenus üks seik mõne aasta tagusest suvest. Vestlus minu ja mingi minule tundmatu tüübi vahel, kes vale numbri valinud:
M: Hallo
T: Jau, kuule, ma olen poes, räägi kas seda federiku pilkut tasub võtta?
M: eee.. noh, jah, normaalne on päris.
T: ahsoo, okei, aga mitu ma võtan?
M: ee.. noo võta 4
T: okei. oot, oled ikka Toomas?
M: Ei

mul helsitas maalt vanaema ükskord tavakale, et kas tulete maale, ütlesin et jah olen poolel teel. jäi uskuma kah.

Mulle saadeti see reede kella 22.30 ajal sõnum tundmatult numbrilt.

" Tulen kohe, koer on . "

kunagi oli kõne mulle:

M: "ja hallo?"
T: "kuule Virve, pane nüüd kähku pelmeenid keema ja kohvi valmis. Ma juba poes ja olen 10 minuti pärast sinu juures!"
M: "no teeme nii!"

esimene emotsioon oli : w.t.f ?!?!

Eelmine suvi keegi võõras tsikk eksis numbriga igatahes kõne oli järgmine
V:Kus oled ?
M:Kus ma olema peaks...,Tallinnas
V:Sa pidid juba ammu hollika ees olema
M:Ega ikka ei pidanud küll
V:Toomas,ära lollita
M:1)ma ei lollita ja 2)ma pole Toomas
V:ää,ma vist eksisin numbriga(tuut tuut)

Kui juba jutuks läks:

Sügaval nõukaajal tagasi oli meie kortermaja akna all telefoniputka, mille kõned olid aeg-ajalt meie kodutelefoniga kuulda.
Kuulda oli siis putkast väljuvad, sissetulevad mitte. Meie saime vahele rääkida, putkainimene kuulis, teine mitte.

Hakkasin helistama, jälle kõne sees. 2 tüdrukut, kuulsin siis seda kes putkas. Vehkisin isale käega, et võta teine telefon ja kuula.

Tüdruk: " kas sulle siis sobib?"
Mina (võimalikult plikaliku häälega): "Ja"
Tüdruk: "Okei jääb siis nii. Saame siis täna õhtul kokku Raekoja platsil nagu räägitud"
Mina: "Ei"
Tüdruk: "Eeee, mis ei, oli ju kokku lepitud"
Mina: "Ei viitsi"
Tüdruk (peale pikka vaikust): "Terje, keegi segab vist vahele...."
Mina: "Kesse?"

See "kesse" tuli automaatselt ja purskasime isaga mõlemad naerma, väga koomiline tundus see hetk.
Pistsin pea aknast välja ja naeru kõkutades vaatasin kuidas oma Laagri piff putkaukse kinni lõi ja ära jalutas.
Nädal hiljem tunnistasin talle üles, sõimas ja ropendas

Teema jätkuks mainin enda toreda kõne ka ära. Kõndisin linnas, jube kiire oli, kui järsku telefon helises ja teisel pool toru küsis keegi vene keeles, kas Dimitri (nimi oli tegelikkuses mingi teine vene nimi). Vastasin, et eksisite numbriga ja katkestasin kõne. Mõne hetke pärast helistas uuesti ja küsis sama küsimuse. Ka sellepeale vastasin, et ta on numbriga eksinud. Kolmandal kõnel küsimuse asemel hakkas laulma teisel pool toru. Kahjuks vene keelt ma ei oska, seega aru ma sellest ei saanud (viisilt oli sarnane eestipärase sünnipäeva lauluga). Kuulasin mõnes sõnad ära ja katkestasin kõne. Rohkem ta ei helistanud.

Vanas majas elades otsustasime kodutelefoni muretseda ja saime endale endise pesumaja numbri. Oh seda häda, kui hommikuäratuseks pidevalt helistati ja pesumaja teenust taheti.

Vahepeal levis mingi jutt tüübist, kelle telefoninumber oli vist Eesti Energia omaga sarnane ja siis ta seal ajas inimestele igast mulli. Keegi seda ei leia? Väärt lugemine

Mind on sellise toreda tavatelefoni numbriga õnnistatud, mille lõpp on 134. Elan sellises kohas, et asulast välja helistamiseks tuleb 0 ette valida. Pahatihti juhtub ikka, et unustatakse see neetud 0 ette valida ja lühinumbrid, mis algavad numbritega 134, jõuavad paugust minuni ja vahet pole, et sellele veel midagi järgneb - kohalik jaam on juba asja minule ära suunanud kui mitu numbrit veel takkaotsa kedrataske.
Nüüd vihjeks nii palju, et kui vaadata sellise lehe nagu http://www.energia.ee/ allaäärde seda "rikete numbrit" siis on suhtkoht selge, millest edasine tulema hakkab.
Et asja lihtsamalt loetavaks teha, teen mõned tingmärgid kohe selgeks (V = võõras helistaja, M = mina), päris nimesid ei kasuta, äkki keegi tunneb ennast puudutatuna .
Mitte, et mul neid kõnesid vähe oleks, aga kuna algusaegadel läks pisut aega, et asja seedida ja eriti ei suutnud reageerida paugust, siis mida aeg edasi seda enam tekkis viitsimatus juba tuttava häälega kodanikele öelda, et valige palun see neetud 0 ette - pisut kättemaksu selle eest, et mind nii vara üles äratatakse .

***
Telefon helises kell 3 hommikul kui mina lasin mõnusat und, lõpuks ajasin ennast püsti ja tõin juhtmeta telefoni toru enda lähedale ning võtsin vastu, teisi pereliikmeid sel korral õnneks kodus polnud, muidu oleks ka nemad püsti olnud selle plärakasti helisemise peale - helistaja oli just toru hargile visanud ja sain ainult kinnist tuut-tuuti kuulata. No läks mingi paar minutit mööda ja jälle telefon tirras - olin jõudnud juba kergelt unne tagasi vajuda, aga krahmasin toru ja...:

M: "Halloooo, kuulen!"
V: "Hommikust, mis teil seal toimub?" (mingi meesterahvas, aga hääl oli juba eelmistest aegadest tuttav)
Mina täiesti poolunes ja ei saanud ööd ega mütsi asi, et nagu WTF
M: "Hommikust, kes helistab?"
V: "Mis mõttes kes helistab? Meil on voolu vaja, mis teil seal toimub?"
Kuna ka poolunes sain aru, millest jälle jutt tulema hakkab tegin väikse kannapöörde:
M: "Hommikust, kas saaksite palun täpsustada, kes helistab ja kus seda voolu siis pole?"
V: "Mina siit **** külast ja **** tänavast Valmo olen..."
M: "Tere hommikust Valmo, miks te helistate?"
V: "Mis miks ma helistan, mul pole voolu, mis teil seal toimub?"
M: "Ma väga vabandan - tänaseks sai vool otsa ja homme tuleb uus koorem"
Oi plaad, kus sellel järgneval oli alles hääletoonimuutus
V: "Ahah - ood mis moodi sai teil vool otsa, mis jama te mulle ajate?"
M: "Väga vabandame, aga **** küla jaotusvõrgu jaamas on tänaseks kogu elekter ära tarbitud"
V: "Ahah - ood, mis jama te mulle jälle ajate???????"
M: "Aitäh, et teavitasite meile voolu otsa saamisest"
V: "Mis loll jutt see nüüd siis on?????" - kõlas läbi minu jutu
M: "Ei täiesti tõsiselt, me ei saa täna paraku teil voolu taastada, kuna voolulaadungiga autod liiguvad **** suunas ainult paariskuupäevadel" - mitte, et mul oleks ööd ega mütsi mäletamist, mis kuradi kuupäev isegi on
V: "Jätke juba oma jama jutt, mis voolu tuuakse meile autoga, mida sa ajad seal?"
M: "Kas Te soovite, et teile toimetatakse eraldi voolu? Toomine on kahjuks lisatasu eest"
V: "Misssssssasja... mida te ajate??????????? Midagi ma ei maksa teile rohkem ingel"
Poole sõna pealt "tuut tuut tuut"...

Minul oli selle aja peale uni täielikult läinud, kell oli nõks peale kolme hommikul. Jõudsin vaevalt kempsus ära käia, kui helises uuesti telefon, vastu võtsin juba reipamal häälel ja olin jõudnud toas raadio taustaks mängima panna:

M: "Halloo, ma kuulen."
V: "Tere hommikust, sooviks teatada elektririkkest **** külas" (mingi noorem viisakama häälega naisterahvas)
Ehk siis helistajaks polnud sama kodanik, kes eelnevalt oli helistanud ja sellele halastasime:
M: "Vabandused, aga tegemist pole elektririketega, kuhu te ilmselt helistada tahtsite - kas Te ikka rikete numbrile välja helistades nulli ette valisite?"
V: "Oih vabandused, vist olen valesti valinud jah. Ma väga vabandan, ega ma teid ometi üles ei ajanud?"
M: "Pole hullu, Te pole ainus, kes helistanud on"
V: "Suured vabandused!" Tuut-tuut-tuut.

Kõne pandi ära ja sellelt kodanikult ma rohkem kõnesid ei saanud.

Järgmine tirr, ma polnud veel torugi jõudnud käest ära panna, vastu võtsin juba suhtelisel reipalt:

M: "Tere hommikust, elektririkked kuuleb"
Vastu kuulsin ainult pobinat ja räägiti omavahel
V: "Ma ei valinud nulli ette, aga rikked vastasid" keegi kõrvalt "Vali uuesti" tuut tuut.

Kuna minu uni oli selleks korraks siis totaalselt käega pühitud jõudsin minna kööki ja väikest kohvi ja võileiba hakata tegema. Nägin ka ise, et mikrolaineahi oli kellaaja segi visanud ja vahepeal oli ikka ka minul vool ära käinud, sest üks kaitse oli voolukapist välja visanud ilmselt voolu tagasi tulemisel. Mul võileiba suu täis, järgmine tirr:

M: võileiba matsutades: "Halloo"
V: "Tere hommikust, meil pole elektrit"
M: ikka matsutades "Väga tore - oodake pisut, ma söön suu tühjaks"
V: tuli mingeid kommentaare helistajatelt omavahelt, et sööb suu tühjaks siis saab edasi rääkida, kõht tühi jne.
M: "Jah ma kuulen nüüd teid"
V: "Me tahaks väga elektrit saada!"
M: "Vabandage mind üks hetk, midagi jäi mulle hamba vahele"
V: "Jah ma ootan"
Panin toru lauale kolakaga ja läksin hambatikke tooma.
M: "Oodake palun ma joon ühe lonksu kohvi kah"
V: "Jajah ma ootan"
Kuna kohvi olin endale just kallanud ja vesi oli just keenud, siis kõrvetasin pisut keele ära pisikese lonksuga.
M: "Põrgu, nüüd kõrvetasin keele ära"
V: "Jajah ma ootan", midagi tuli veel taustapobinaks helistajatel omavahel, seda ma ei kuulnud.
M: "Palun rääkige, kus teil seda voolu pole, ma seni võtan väikse ampsu võileiba"
Mul julmalt kohe võileib suhu ja närima.
V: "Mis te ütlesite?"
M: suu jälle võileiba täis ja podisedes, nii et telefonitorus leiva tükid sees "Ma palusin teil öelda, kus teil seda elektrit pole"
Ja niimoodi paar korda veel, millest siis lõpuks ka aru saadi
V: "Meil siin **** külas pole voolu"
Mina vaatasin aknast välja, et ega tänavavalgustus ei põle... sel korral kurjam ei põlenud enam
M: "Täname, meile on juba helistatud, et voolu pole" MATS MATS võileiba
V: "Mida?"
M: MATS MATS "Ma tean, et Teil voolu pole - kas saite aru?"
V: "Jah, kui ruttu te tulete"
M: MATS MATS "Peate veel ootama, mul on kohvi joomata ja võileibasid on kah veel kaks tükki, enne ma välja ei sõida"
Mingi omavaheline podin ja arutamine läks lahti, et mis värk, sööb ära ja mees ise tuleb...
M: "Kas ma toon teile kah võileiba?"
V: "Eeee, ma ei tea" mingi ebalev pobin ainult tuli
M: mul veel esimese võileiva viimane amps suus "No kuidas ei tea, seda teate, et teil voolu pole, aga seda ei tea, kas te võileiba tahate"
V: "Eeeeeee, mida"
M: "Kas te helistate ikka Harju maakonnast?"
V: "Ei, kust, mida, Tartumaalt helistan"
M: "Et siis Tartumaalt **** külast?"
V: "Jah"
M: "Siis helistasite te valele numbrile"
V: "Mis number see siis on?"
M: "See on harjumaa elektririkked, Tartumaal peate helistama 0119 ja küsima elektririkkeid"
V: "Mis see number oli?"
M: "0119 ja küsige elektririkkeid"
V: "Aitäh ma helistan"
M: "Võileibasid te siis ei taha?"
V: "Eeeeee, ma ei tea...." tuut tuut tuut.

Ei jõudnud ma veel järgmisest võileivast ampsu võtta kui tirrr:

M: "Halloo, rikked kuulevad"
V: "Tere hommikust, tahtsin teatada, et **** külas **** tänaval polnud vahepeal elektrit" (mingi naisterahvas, võimalik et vanem)
M: "Kas pole praegu ka või tuli juba tagasi?"
V: "Ei praegu ka pole"
M: "Kas ma lonksu kohvi tohin võtta?"
V: "jah palun"
väike mõttepaus, sest kohv oli ikka veel suht tuline
M: "Kas te aknast välja saate vaadata?"
V: "Miks???"
M: "Minge vaadake aknast, kas naabril voolu on, kas mõni tuli põleb näiteks"
V: "Oodake, ma lähen kohe vaatan"
Toru pandi käest ära ja jalustati kuhugi. Mul järgmine võileib suhu ja sõin rahulikult.
V: "Jah mingi tuli põleb, aga see liigub ringi"
M: MATS "Mismõttes tuli liigub ringi"
V: "No tuli põleb, aga liigub ja vahel kaob ära"
M: "Misasi see liigub siis ja kuhu ta kaob???"
V: "Ma lähen vaatan uuesti"
M: "Oodake nüüd...."
Juba pandi toru kuhugi kolakaga lauale ja jooksusammul eemale
V: "Ei tea, ei näe rohkem mingit valgust"
M: "Siis on ikka naabril kah vool ära"
V: "Ma ei tea, vist jah".
M: "Kas teil äikest kah lõi?"
V: "Jah kella kahe paiku müristas küll ja sadas"
Tore teada, sest mina une pealt küll mingit äikest või müristamist ei kuulnud, vaatasin aknast välja - tõesti oli sadanud.
M: "No siis on ilmselt äike kuhugi sisse löönud"
V: "Ei tea"
M: "Kui nii, siis ei saa me kuni järgmise nädala lõpuni teile voolu tagasi"
V: "KUIDAS NII?" mingi plaa plaa, ingel ja põrgu jnejnejne. telefonitoru võimendas täiega üle.
M: Kui vingumine ja undamine natuke rauges "HALLOOOO, KAS TE MIND KAH KUULETE?"
V: "JAH, mis te tahate?"
Ma pidin naerust püksi tegema ja üritasin irvitamist tagasi hoida.
M: "Mis mina tahan, Teie tahtsite elektrit saada"
V: "JAH TAHAN KÜLL, MIS JÄRGMINE NÄDAL???? MA EI SAA JU NII KAUA ILMA VOOLUTA OLLA" kättkättkätt jnejnejne.
M: Kui kädistamise vahele tuli vist hingetõmbe paus "Praegu on ju väljas soe ja ilus, mis te selle elektriga teete?"
V: "Mis ma teen, kas te nalja teete või? ..... " veel suur hunnik pikka moraali, mida ma enam ei suuda kindlasti meenutada, ise kogu aeg kõrval irvitasin ja võtsin natuke väiksemaid hampse võileivast.
M: "HALLOOOOOOOOOOO - KODANIK, KAS TE MINUL KAH RÄÄKIDA LASETE?"
v: "MIDA TE VEEL TAHATE?"
M: "Ma tahaks nüüd kõne lõpetada, mul jahtub kohv ära ja võileiba tahaks edasi süüa"
Endal mul olid juba kergelt silmad märjad naermisest
V: "MIDA TE TEHA TAHATE?"
M: "Võileiba tahaks ära süüa"
V: "KÄIGE SIIS KURADILE"
tuut tuut tuut

Vahele tuli paar igavamat kõnet, kus sai lihtsalt meelde tuletatud nulli ette valimist.

Järgmine tirr:
M: "Halloo, ma kuulen"
V: "Tere hommikust. Ma tahaks teatada elektririkkest"
Mul tuli rõve irwe peale, kuna tegemist oli ühe esimese helistaja "Valmoga", kes oli vahepeal vist lõvipasteedi söömise lõpetanud ja nüüdseks oli hästi leebe häälega, et teda ära ei tuntaks või jummal teab mida
M: "Tere hommikust Valmo, kas teil pole ikka elektrit"
V: murdosa sekundiga toonimuutus "MIS, JÄLLE TEIE?"
M: "Mina jah, kas soovite ikkagi elektrit juurde tellida?"
V: "MINE SA KAH P*RSE!!!" tuut tuut tuut.

Nüüd oli mul kuradima kahju, et siin provintsis ei toimi numbrinäidu teenus läbi kohaliku jaama. Oleks tahtnud Valmole tagasi helistada kui oleks numbrit näinud .

Vahepeal oli rahulik, mõni kõne veel, et kas elektririkked, vastasin, et "ei ole", "jajah, ahah" jne.
Sain oma kohvi ja võileivad isegi joodud söödud.

Tirr, kell oli mingi nelja paiku hommikul:
Ma juba lihtsalt "Kuulen teid!"
V: "Kas elektririkked" (Hr. Valmo)
M: "Ei, aga kuhu te helistasite?"
V: "Ma nüüd ei tea, 1343 valisin"
M: "Ahah, te vist unustasite nulli ette valida, see siin on eranumber?"
V: jube mõtlikult "Kas sellele käib null ette"
Tundub, et ta ei tundnud minu häält ära, sest hommikune kähe hääl oli hakanud peale kohvi ja võileibasid kaduma.
M: "Kui te tahate ***** külast välja helistada, siis peate kõigele nulli ette panema"
V: "Jah kui ma naisele helistan, siis valin ma jah nulli ette, kas sellele numbrile kah peab"
M: "Ikka tuleb, muidu satute jälle minu otsa"
Nüüd toimus vist mingi selginemine, kuna ajude ragistamist oli ka teisele poole toru kuulda
V: "Kuhu ma siis enne helistasin, ma sain ju rikked kätte?"
M: "Tere härra Valmo!"
V: "Kust te mind tunnete?"
M: "Kuidas ma teid siis ei tunne, te helistate ju mulle iga kord kui teil voolu pole ja ma tuletan teile meelde, et null tuleb rikete numbrile ette valida"
V: "ingel KAS TEIE MÄNGISITEGI MINU NÄRVIDEGA?"
Mina jummala vana rahu ise ja rääkisin rahulikult ja vaikselt edasi
M: "Mina see olin jah, sest te ju unustasite ka esimesed korrad jälle nulli ette valida"
V: "MIKS TE SIIS MULLE KOHE EI ÖELNUD?"
M: "Ma olen seda Teile vist juba 10 korda öelnud, aga teil ei kipu see kuidagimoodi meelde jääma!"
V: "KURADI ingel, näed mis teha jah..." nüüd juba ise kah naerdes, ilmselt hakkas meenuma, mis räägitud ja kuuldud.
V: "Ärge selliseid nalju rohkem tehke, ma vanem inimene" nüüd siis juba peaaegu täielikult naerdes.
M: "Eks ma püüan, aga hommikul kell kolm telefoni kõne peale ärkamine kah just eriti lõbus tegevus pole ja Teie pole ainuke, kes on helistanud"
V: "Oih, jah, kas ma ajasin teid üles?"
M: "No milline normaalne inimene ikka kell kolm öösel silmad lahti telefonikõnet ootab?"
V: "Naljamees olete! Ma proovin nulli ette valida.... oh mis ma enam helistan, väljas juba täitsa valge"
M: "Ma arvan, et elektririkked juba teavad, et vool ära, sest helistajaid on kindlasti peale Teie kah olnud"
V: "Jah arvata võib"
No siis tekkis härral kole tahtmine vist pool päeva lihtsalt lobiseda, aga suutsin ikka vaikselt ära hiilida.

Sähh sulle siis rahulikku und. Neid pirne ja pähkleid on ennegi olnud, aga no see viimane kord oli ikka priima ruudus . Kõiki neid väiksemaid kõnesid ei jõudnud kirja panna, kus nalja vähem. Aga jah, hommik algas varakult ja magama kah enam ei saanud. Õhtul olin küll paras zombie valmis ja kukkusin suht vara ära .

See siis VWKlubist leitud.

Life Lessons
Lesson 1: Naked Wife

A man is getting into the shower just as his wife is finishing up her shower when the doorbell rings. The wife quickly wraps herself in a towel and runs downstairs. When she opens the door, there stands Bob, the next door neighbor. Before she says a word, Bob says, “I’ll give you $800 to drop that towel.” After thinking for a moment, the woman drops her towel and stands naked in front of Bob.

After a few seconds, Bob hands her $800 dollars and leaves. The woman wraps back up in the towel and goes back upstairs. When she gets to the bathroom, her husband asks,…

“Who was that?” “It was Bob the next door neighbor,” she replies. “Great!” the husband says, “Did he say anything about the $800 he owes me?”

Moral of the story:
If you share critical information pertaining to credit and risk with your shareholders in time, you may be in a position to prevent avoidable exposure.

Lesson 2

A sales rep, an administration clerk, and the manager are walking to lunch when they find an antique oil lamp. They rub it and a Genie comes out. The Genie says, “I’ll give each of you just one wish” “Me first! Me first!” says the administration clerk. “I want to be in the Bahamas, driving a speedboat, without a care in the world.” Poof! She’s gone. “Me next! Me next!” says the sales rep. “I want to be in Hawaii,relaxing on the beach with my personal masseuse, an endless supply of Pina Coladas and the love of my life.” Poof! He’s gone. “OK, you’re up,” the Genie says to the manager. The manager says, “I want those two back in the office after lunch.”

Moral of the story: Always let your boss have the first say.

Lesson 3

A priest offered a lift to a Nun. She got in and crossed her legs, forcing her gown to reveal a leg. The priest nearly had an accident. After controlling the car, he stealthily slid his hand up her leg. The nun said,”Father, remember Psalm 129?” The priest removed his hand. But,changing gears, he let his hand slide up her leg again. The nun once again said, “Father, remember Psalm 129?” The priest apologized “Sorry sister but the flesh is weak.” Arriving at the convent, the nun went on her way. On his arrival at the church, the priest rushed to look up Psalm 129. It said, “Go forth and seek, further up, you will find glory.”

Moral of the story: If you are not well informed in your job, you might miss a great opportunity.

Lesson 4

A crow was sitting on a tree, doing nothing all day. A rabbit asked him,”Can I also sit like you and do nothing all day long?” The crow answered: “Sure, why not.” So, the rabbit sat on the ground below the crow, and rested.

A fox jumped on the rabbit and ate it.

Moral of the story: To be sitting and doing nothing, you must be sitting very high up.

Lesson 5: Power of Charisma

A turkey was chatting with a bull “I would love to be able to get to the top of that tree,” sighed the turkey, but I haven’t got the energy.” “Well, why don’t you nibble on my droppings?” replied the bull. “They’re packed with nutrients.” The turkey pecked at a lump of dung and found that it gave him enough strength to reach the lowest branch of the tree. The next day, after eating some more dung, he reached the second branch. Finally after a fourth night, there he was proudly perched at the top of the tree. Soon he was spotted by a farmer, who shot the turkey out of the tree.

Moral of the story: Bullshit might get you to the top, but it wont keep you there.

Lesson 6

A little bird was flying south for the winter. It was so cold the bird froze and fell to the ground into a large field. While he was lying there, a cow came by and dropped some dung on him. As the frozen bird lay there in the pile of cow dung, he began to realize how warm he was. The dung was actually thawing him out! He lay there all warm and happy, and soon began to sing for joy. A passing cat heard the bird singing and came to investigate. Following the sound, the cat discovered the bird under the pile of cow dung, and promptly dug him out and ate him.

Moral of the story:
1. Not everyone who shits on you is your enemy
2. Not everyone who gets you out of shit is your friend
3. And when you’re in deep shit, it’s best to keep your mouth shut!

Telefonist rääkides...
Hakkas pihta asi 2009 aasta augustis - nimelt keegi Annika hakkas saatma mu mobiilile sõnumeid: esimesena tuli ma mäletan ''Palju õnne! Ole tubli ja tugev!'' - mis siis, et ma sellist neiut ei teagi ja sünnipäev on hoopis septembris.
Noh, mina siis mõtlesin, et eksis numbriga - vahel ikka juhtub. Siis mõned päevad hiljem jälle mingid tööalased sõnumid. Ja nii aasta otsa, kuni viimasel aastavahetusel mõtlesin, et no mida ku**dit Saatsin vastu sõnumi, mis oli järgnev: ''Tere-tere jah. Kõik on väga tore ja lahe, aga kes te siis olete ja kust te mind tunnete?''
Sain teada, et mingine Viljandimaa tüdruk - nüüdseks suhtleme, täitsa armsake ka teine ja lahe.
Lugu oli nii naljakas, sest ma teadsin peaaegu alati lõpus, et tema saadab sõnumi, sest need läksid üha tihedamaks ja tõid muige näole - a'la mingid tööalased sõnumid, vaba aja kohta jms ja nii, et ta ise pole aru saanud ning need olid kogu aeg mingile naisterahvale mõeldud - kujutate ette küll. Ma ei teinud välja, aga lahe oli lugeda

võsareporteris on hea huumor:sollirööv

See ''kannataja'' on ise ka paras tont ikka..