Lihtsalt kommentaariks nende tossude ja üldse lubatu/keelatu/antava/võetava kohta: sõjaväes üldiselt reeglina üks käsi väga ei tea (või teda ei koti) mis teine teeb, seega võib täiesti vabalt juhtuda, et kaks identset mehepoega võetakse ühel päeval ühte väeossa teenistusse ning üks neist istub päevad läbi Asicsi tossudes veoauto kabiinis ja vahib netti ning teine ehitab endale titelappidest ja teibist tosse ära lagunenute asemele

Rääkimata sellest, kui eri väeosadesse minek, seal on alati nii et mingi osa uut varustust tuleb, aga mitte nii palju kui vaja, seega vanast võetakse veel "korralikum" osa kasutusse jne. Ja konkreetsed load/keelud on ka väga seinast seina, ka väeosa sees. Anoh päris palja tagumikuga vast ringi jooksma ei pea siiski.
Põhiline asi mida kaasa võtta on leidlikkus ja kiire kohanemisvõime, see vähe tarvilikum kui Asicsi toss ja sada paari Kevlarist kalsareid.
Mis puudutab kõikvõimalikke finantskohustusi nagu üürid, laenud jne, siis isegi 10 aastat tagasi kui enese sirakile laenamine veel niiväga moes ei olnud, oli selle koha pealt asi korras. Kästi esimestel päevadel kirjutada paberi peale kõik õhku jäänud kohustused, pangalaenust kuni sõbrale sees olevate kahekümneviiekateni, ning kui mingi asi seal liinis vajas ajamist, siis seda sai teha (muidugi mitte linnaluba, aga noh stiilis plaaniväline telefon ja nett). Ma küll hetke olukorda ei tea, aga eriti ei muretseks selle pärast.