Haigla süsteem on eestis ikka "tasemel" ..
Alustades sellest registratuuri jamast, kus on kari pensionääre, (kellest pooled on ilmselt oma iganädalasel visiidil, saada kellegiga lihtsalt lobiseda) .
Siis nad võtavad neid järjekorra numbreid mitu tükki ja on paanikas, kui ühe nupu alt tulevad numbrid 300 -ga midagi ja teise nupu alt tulevad 700 -midagi. " Appi, kas vahepeal on nii palju inimesi siin olnud , issand jumal ...."
Lõpuks kui oled selle esimese suure kadalipu läbinud , siis toimib kõigist 6 liftist ainult üks, mis kõiki neid inimesi peaks toimetama korrustevahel kiirelt ja sujuvalt (Seda ta muidugi ei tee..)
Lõpetuseks kui jõuad jutujärgi oma ala spetsi juurde (arst) ja uksest sisse tulles ja paari sõna vahetades tema ainus nägemus ja lahenus on ainult opp ja midagi muud tema ei oskagi öelda, kui opp ja opp..Olgugi, et selleks ajaks pole ta veel cd plaadile pandud vanade uuringute pilte ega midagi kätte saanud, kuna ta ei oska neid arvutiga avada (Patsient peab aitama ja õpetama, kuidas arvutit kasutada) ..siis tekib küll küsimus, kas me ei elaks mitte palju paremini, kui neid haiglaid üldse ei oleks?
kogu selle ajukepi eest küsitakse veel pea 20euri raha sinu käest, kulutatakse 2 tundi sinu aega ja pannakse 3 kohta uued ajad kirja, ning ka need ajad saad alles kuu ajapärast..

Ja kogu selle nalja juures meenus, et arst ei soovinud ei jalga ega selga kordagi näha.. mida justku peaks vist tegema? Sain rahulikult jopega kabinetis istuda ja mitte midagi rääkida...
