oskaja kirjutas:
Pole ju kuskil otseselt kirjas, et nime ja isikukoodi peab sinna kirjutama... piisab kasvõi auto mark + numbrist.
Muidugi tundub see sinu jaoks tobe kui sa ise üks nendest puhastatud koha hõivajatest või diagonaalitajatest oled.
Kuidas see märgistamine sinu arust välja näeks? Paned sildi "Minu koht" või lased väikse kollase laigu lumele ja loodad et keegi ei pargi sinna enam edaspidi? Kui on linna/riigi maa siis võid peput pühkida oma märgistamisega.
Linna või riigi maa, märki ei tohiks sinu arust üles panna, aga selle kallal tohib küll võtta, et keegi on SINU kohale parkinud? Ei ole ju sinu koht, ise räägid ka seda.

See, et sa seal lume oled ära rookinud, ei tee seda sinu kohaks - sinu kirjeldus parkimiskohast praegu. Selge on muidugi see, et teed suure töö ära ja keegi pargib koha kinni, teeb meele mustaks, aga sa ei saa nõuda, et keegi sinu kohale ei pargi.
Ja ma vähemalt tahtlikult ei pargi küll ühtegi kohta kinni, aga kuna minu maja ees ei ole kellelgi nimelisi kohti, siis no sorri tõesti kui ma "kellegi" koha kinni pargin. Nagu ma juba varem ka öelnud olen, siis kui keegi tuleb mulle ütleb (viisakalt muidugi, karjuda pole vaja, saan niisama ka aru), et ma olen nende roogitud kohale parkinud, siis muidugi ajan ära. Lihtsalt see häbiposti idee tundus mulle tobe.

ison.ts kirjutas:
Rocalmare katuse parklas ca 30 minutit tagasi:
Sõidan mina piki esimest rida liftide poole ja minust paremat kätt tagurdas üks masin reast välja. Jäin seisma ja ootasin ta ära ning parkisin ise kohe asemele. Tulen masinast välja ja mingi prillidega 50 aastates klemm uue Saabiga seisab minu auto taga klaas alla ja räuskab üle parkla: "Viisakusest oled midagi kuulnud? Mis sa arvad , et ma niisama seisan siin vasak suund sisse lülitatud?"
Sekund raalimist ja vastan: " Esiteks viisakas inimene ei lõuga keset platsi võõra inimese peale ilma põhjuseta. Teiseks Ma ei näinud sind väljatagurdava masina tagant. Kolmandaks vasakpöörde sooritaja laseb otseliikuja ja/või parempöörde sooritaja alalti enne läbi? Neljandaks on rohkem kui pool parklast tühi ära mölise siin minu kallal , mine pargi mujale!"
Siis kobises midagi arusaamtut veel , millest ma hästi enam aru ei saanud a la milline nahaalsus, austust ei ole jne. Suundusin lifti poole ja alla sõites mõtlesin selle peale milliseid tegelasi ikka nõuka aeg meile sünnitanud on. Igal pool on vaja täiest kõrist oma olematut õigust ja austamist taga nõuda.
Oh jah, noorus on rikutud ja ülbe.
Mul on näide enda käest tuua. Koduhoov on mul üsnagi privaatne ja niisama naljalt minu pinkidele istuma ei satu. Ühel ilusal suvisel päeval tulin koju ja märkasin, et kaks onukest istuvad seal, õllepudelid näpus ja no naudivad ilma. Läksin nendega juttu puhuma alustades teretades ja küsides, kas nad selgitaksid mulle olukorda, miks nad seal on. Kus siis hakkas alles lõugamine pihta. Küll mind sõimati matsiks ja idioodiks, ning kes ma üldse olen, et tulen niimoodi nendega seal "mölisema", viisakust üldse ei ole jne. Selgitasin, et ma elan siin ja mulle kohe üldse ei meeldi kui mingid võõrad inimesed minu hoovis läbustavad. Sain jälle vastu päid jalgu ja siis lõpuks alles mainisid, et nad veavad siin ühe vanainimese jaoks puid. A miks sellest kohe alustada ei võinud?