Viimaks sain eile ka tiiva külge aretatud. Paras tegemine ja nikerdamine ikka on. Mõtled et vähe on keevitada, aga tegelikult on palju, isegi väga palju. Uus tiib tahab ka ühest kohast väikest töötlust või paindumist, sest uks ei taha asjaga hästi ühtida kõige alumise triibuga. Muidu on kõik okei, vahed sirged, kõrgused paigas ja koopaserv ka kinni.

Nüüd ikkagi tuleb välja anomaalia. Millest võib põhjustatud olla, see et piduripedaal ei kohtu seinaga õhutamisel vaid jääb nagu mingi poldi taha seisma. Suru palju tahad, või kere kõveraks, aga edasi pedaal ei lähe, seina ei puutu. Esipidurid on, hetkel ka selle probleemi olemasolul, aga vot mis on puudu ja kesised, on tagapidurid. Sama on ka käsipiduriga, aga see probleem on kerge vaevaga lahendatav õnneks. Ma pean ikka vana, bensiinimootori pealt võetu pidurisilindri peale panema ja vaatama mis siis saama hakkab. Maru kahtlane on see, et pedaal seinani ei küündi, kolb nagu ei liiguks edasi või midagi. Membraani juures häda ei ole, seal ei saa midagi sellist ees olla. Eks homme näis kui inspekteerima hakkan ja pumba ära vahetan.

Vahepeal sai lõpetatud ka sisetingimuste helikindluse taastamine, kõik seinad on nn mati all ja mati peale on ka noortehnikust korjatud vilt peale aetud. Mõnus, pehme on nüüd istuda vähemalt kardaanitunneli peal, tagaseinaga on arved veel lõpetamata. Juhipoolne tulemüüri originaal, ma ei teagi kuidas seda nimetada, matt või siis plastik on ka poolasine, pidin pool sellest ära lõikama, sest seda oli juba parajalt lõigatud enne mind. Teise poole oma sain vähemalt korraliku jälle rohelise doonori pealt.

Nüüd on ka anomaalia küttevarustusega, küttetorustik on sõel, parandasin ära ühe koha, tuli teine, parandasin selle ka ära ja käisin kriitilise pilguga torustiku üle. Ikka ajab välja ja sillatala pealt ka veel. Egas midagi, tuleb vist võtta ette väike poetripp ja vasest küttetorud paigaldada. Teras annab aga uuesti ja uuesti järele, pärast võingi vooliku ainult alla panna. Paak on igatahes peal, peab vedelikku kah.

Juhtmed said ka peale visatud, nüüd saab masina ka võtmest käima keerata. Enamus lampe, pirne ja valgusteid töötab, osad on vaiksed, ilmselt puuduva massi pärast tulede juures. Sinise originaal süüteluku tegin ka ümber, kuna süütelukk ei ole teab mis raske ehitusega neil mersudel, siis avastasin et ainuke mis masinat välja suretab ja käima lubab panna on üks plastmassist ekstsentrik, mis süütehetkel kraani millest vaakum läbi tuleb kinni pigistab. Selge, süsteem lihtne, puurisin vajalikud augud, keermestasin asja ära ja valmis. Nüüd on vähemalt paagil topeltlukk, pagasiruum käib normaalselt kinni (enamusel on vaakumpumba tihendiga seal probleem ja ei saagi pagassi lahti) ja võti ei käi süütelukust välja süüde sees olekus või mistahes muus olekus.




Siin on tiib veel lahti

Viimaste päevade kibekiire nn peokorraldamine andis mersule valu küllalt. Oli teine transpordiloom. Konksutala ja muu selline küljes liikus mööda hoovi ringi ja vedas igasugust kraami, puupakkudest velgedeni välja. Nüüd on asi jõudnud nii kaugele, et pidu peetud, rahvas nähtud, pillid kotti ja garaaži punuma. Enne on ära saanud tehtud küttetorude saaga, mille lahendasingi 8mm läbimõõduga vasktoruga. Vask on hea, saab painutada ja muljuda nii kuidas ise tahad, peaasi et volti sisse ei keera. Küttetorumajandusega peaks nüüd vähemalt aastateks kõik olema.
Selgus ka see, et survelaager ei teegi mul käigukasti juures imelikku heli vaid käigukast on õhtale minemas. Sidur alla hoida, on normis ja kui päästa hakkab kolin pihta. Egas midagi, tuleb see ka vist ära vahetada või asendusmaterjal leida mingi viiese kepikasti näol.
Õnneks on võtnud masin tänase õhtupooliku tegemistest suhteliselt mersu näo, kapott peale, oli kohe teine tera masinale otsa vaadata. Kapotiga on jälle hirmus palju rihtimist, küll üles, küll alla, paremale vasakule jne, tiivad on ka lahtisel küljes, ehk siis B-tiibadele kohalselt painutamisjärgus. Juhipool on enamvähem valmis, mõni koht tahab veel muljuda ja töödelda, siis kinni panna ja vaadata, uurida. Kõrvalistuja pool on suhteliselt lahtine veel, hoiab irvakile ja vahed ei ole just need mis olema peaks. Aga eks aeg parandab needki vead.
Tagatiib sai ka külge pandud viimaks, läks teisega terve päev aega, sest pidin alustama koopa keevitamisega seestpoolt. Nüüdseks on tiib enamjaolt sirge, ühest kohast tahab välja tõmbamist ja väikest lahti lõikamist, aga ega need teise auto jupid nii naljalt siia külge ei istu, kui just väga ei joppa.
Tagakoopad on masteksiga üle tehtud ja varsti saab välja võtta ka kerehermeetiku, aga seda alles siis kui tiivad on jonksus ja istuvad ilusti omale kohale.
Pidurianomaaliast ei saa ikka üle ja ümber. Tee mis sa tahad, aga tagapidurid ei tööta, süsteem on välja vahetatud, ainult torud on samad mis kerega kaasas olid. Õhutamisega asi ei taha eriti parandeda ja ikka tuleb piduripedaalile nagu sein ette. Tuleb vist üks piduripump laiali võtta ja vaadata mis karul kõhus on.





http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/ ... 3/?page=12

Tagumise tiiva paika panemisel jälgisid ikka ukse vahet ka? Pildipeal on see lugu väga kahlane
edu ehitamisega!

Loe teemat ka.

Ja peabki kahtlane olema, sest tiib on teise auto külest tulnud. Teise auto detailid on testmoodi külge surnud ja iga detail ei sobi kõigi masinate külge. Tiivaga on minumeelest täitsa korras, täna sirutasin veel viimasegi osa ära, ehk lõikasin aluääre lahti ja painutasin asja mõõtu. Pärast avastasin et tegelikult on viga ukses ja uks oli suutnud ennast ilmselt nendest suusabaasi hirmsatest helidest valtsist lahti lasta. Valtsisin uuesti ära ja nüüd on vahed korras, pikivahet muuta ei saa, kui ainult uksega mängides, kuigi siis tuleb ka lukuvaet liigutada. Jooned jooksevad muidu ilusti.

Tiibu ei ole jõudnud ikka veel paika ajada, sest nende tõstmisest peale ja maha sai juba kapoti rihtimisega siiber. Võtsin parem teise töö käsile, milleks on pahteldamine ja värvieeltöö mis ei tahtnud ka alguses välja tulla. Peale väikest pahameelt sai siiski end kätte võetud ja vaakum sisse ära veetud, nüüd ei pea enam kapoti alla ronima et kütet eest ära tõmmata vaid jääb salongist ka ilusti seisma. Süütelukk mille ise modisin töötab ka väga viisakalt, kraan kinni/lahti käib ja lukupõhi ja kõik ülejäänud mansaft täitsa töötavad.
Kutsusin appi ka klassivenna, kes nägi igati töökas ja abivalmis välja. Tuligi mulle appi silda alla panema. Saime seekord hakkama tundidega, vahetasime siis reduktori ära 3.69'st 3.46 vastu, mis peaks originaalis all olema 3.0D mootorilt kust ma ka ta alt sain. Sain üle kontrollida ka kütte torude majanduse, et kuidas talapealne osa jäi. Täiesti nii kuidas ma nad väänasin ja kinni panin, nii ka jäi. Pidurimajandus sai jälle uuendatud, supordid mille alla panin pidin ikka ära vahetama nende vastu mille ära remontisin sest need jäid peale. Seisupidurit reguleerisin ka pakkude peal. Esimesega suretab masina välja nagu nalja, alguses proovides muru peal võttis ratta blokki ka, aga siledal kruusal ei tahtnud tööd teha, näis. Keerasin veel veidi peale, ehk nüüd on parem.
Piduripumba võtsin ka lahti, ega seal midagi tarka sees ei ole, aga kui viimane, ehk siis tagapidurite silinder lõpuni välja lükata siis tulebki nagu sein ette. Üldiselt on mul kahtlus et kuskilt see süsteem õhku tõmbab, aga kohta ei oska ma välja mõelda. Hetkel on õhk vahel, käik sees, pedaal peal pidur ei võta. Kui pumbata siis hakkab pidama, see tuleneb ilmselt õhust sest pedaal on ka suht vedru.
Nüüd tuleb jälle see saadanas peale ja töö tegemine jääb nädalavahetuste peale. Jälle nädal ootamist, et kuna saabub hinge õnnistus ja saab jälle käsi määrima.





http://fotoalbum.ee/photos/canyondrift/ ... 3/?page=12

Keegi ei tea kust sellist esivõre saada oleks?

Hetkel käimas 17 eluaasta. See auto on peaaegu, et kaks korda sama vana kui mina.

Võtab imestama, kuidas nii noor ning tegija suudab auto juures niipalju ära teha?

Aga tõesti väga korraliku töö oled ette võtnud.
Ilus töö!

Mis ajaks kokku plaanid panna?

Plussüks suht.

Ise olen sama vana ja sarnane ettevõtmine käsil. Kui elementaarsed asjad on olemas siis on sellise asja tegemine kättevõtmise asi. Loomulikult peab ka kõvasti tahtmist ja vastupidavust olema ning raha kulub ka omajagu aga minumeelest on see tegemine seda väärt
Endal tuleb nüüd sama teema, et töö tegemine jääb nädalavahetustele aga kui ilm paremaks läheks siis saaks varsti masina värvialla.
Aga ämbriga edu ja see masin peaks juba ammu olema projektide all

Ma ei suuda prognoosida edasist käiku, kuna kokku saab panna. (Idee poolest tahaks selle masina selle aasta sees värvitud saada ja järgmise aasta esimeseks veerandiks ära komplekteerida, siis saab load uuendatud) Sisu saab juba põhimõtteliselt enne värvimist kokku panna, aga kuna hetkel on käimas väga tolmused tööd ja tagaustel pole ei klaase, ega tihendeid, siis katan ukseaugu lihtsalt paberiga, et hoida tolmu sisse minemist.
Kokku panemiseks on veel vaja hooldada enamus sisu detaile, ehk need ära pesta, emale mõned ülesanded anda ja siis saab edasi vaadata. Uste alaäärtesse on veel liistu augud vaja tekitada ja vasakusse tiiba samamoodi. Hirmsalt tahaks ka mõnda originaal tüüblit saada või midagi mis kõiki liiste hoidma peaks.
Esiklaasi on ka vaja ja kui aknaaugud ise kohapeal ära värvin ja hooldan siis lükkan klaasid ette ja saabki sisule mõtlema hakata. Siiamaani on mul tööd suhteliselt palju veel, esimene suurem pahteldamine ei taha veel profi moodi välja tulla ja pahtlit läheb palju ning uuesti ja uuesti peab seda tööd tegema. Ehk kui veab siis homme on mul tagaosa kuni usteni kas krundi või pritspahtli all. Ja kui ei ole, siis on suht jama, kolmapäev surub peale ja ülikond tuleb selga ajada. Peale seda on tõesti nädalavahetuste teema ja töö jääb pooleldi soiku. Vähemalt on nüüd nädal aega aega mõelda mida edasi teha ja siis reedel kohe to-do listiga pihta hakata.

Mis see paar päeva koolist jalga lasta siis on? Aga super viitsimine sul

Keegi nõuga,jõuga ikka abis on?

On ikka, küllaltki paljuteadev vanem mees on soovitaja, nõustaja ja mina olen tema nn parem käsi, praktika on ju parim õppimise viis. Teinud oleme kahekesi hulka autosid, vahetanud igasuguseid asju, aga ühe mootori tahaks ka kunagi korda teha, siis oleks nagu kõik tööetapid läbitud. Koht kus ma seda autot teen ei ole ka minu, ega pere oma. Sama soovitaja ja töö innustaja elukoht, väga hea garaaživõimalusega kus on enamjaolt kõik tööriistad olemas ja kus ei jää ükski auto ilma viga üle vaatamata. (Niiet kui keegi lõunas, Antsla ligidal mingi vea avastab, siis tööoperatsioonid saavad tehtud, 58361248)
Kuigi hetkel, praegusel momendil olen ma seal üle kahe nädala üksinda tööd vihtunud nagu ka mõned ülejäänud ajad. Hetkel pole kedagi ei nõuga ega jõuga appi võtta kui mõnda klassivenda just maru palju autod ei huvita, mida nii näha pole distantsi tõttu kodulinnast. Piduriprobleem jääbki selletõttu hetkel aktuaalseks kuni keegi külla tuleb ja ma ta pidurit sõkkuma panen. (Klassiõed märkisid ära, et ma olen vist loll, kulutan piduriklotse )

Aga noh, see selleks...
Igatahes ongi suvega kõik, enne haridusteede kulgu jõudsin õnneks küljed ja luugi ära pahteldada oma kõvera käega ja hetkel veel saamatu paberdamisoskusega, aga ma teen senikaua kuni hea saab, segan või pahteldan ühte kohta või viis korda, hea peab saama. Hetkel olen rahul, pritspahtel peal, mida sai minuarust vist seekord palju lastud, aga eks õpime, ongi parem tulemus kui kõik käsitsi ja 400'se paberiga maha saab nühitud. Esitiivad panin ka lõplikult paika täna see aeg kui prits kuivas. Kerehermeetikut ka omas koguses vahele ja nüüd peaks hermeetiline olema enamvähem, lahti võtmisega läheb küll parajaks probleemiks võibolla. Üks asi ikkagi häirib veel, et tiiva ja ukse vahel on ikka omajagu vahet, see tuleb kuidagi uksega ära korrigeerida, sest tiib enam tahapoole ei liigu, kui ainult suure peksmise teel. Raske oli isegi kapoti järgi neid paika ajada, sest kapott on mingil imelikul kombel välisest aknalauast mõlemast otsast ligi 2mm lühem. Ei olnud ka punane kapott parem, veel hullem. Ajasin vahe nii väikeseks kui sain, rohkem ei saa kuidagi ajada, küll jääb vahe kolmnurka ja küll jääb asi laiaks.
Tagatiivale lasin ka hermeetikut ja mökerdasin hulka, käega seda igatahes puudutada ei tasu, jääb külge hullemini kui värv.
Edasi tuleb valmis meisterdada ja valtsida plekk mis läheb esitiibu altosast ühendama ja tuleb ära remontida ja taastada veel üks kereplekk. Siis on puhtalt värvieeltööd.
Kõige huvitavam värvieeltööde juures on see, et see on ainuke töö mida ma pean tegema puhtsuhteliselt käsitsi, taldlihvijal on viimane mootori laager läbi ja ekstsentriku poob kinni. Tuleb vist mingi parem vaadata. Ehk on kellegil seda pikka, õhu pealt töötavat see on nagu parem antud töö jaoks.





Nädalavahetusteni!

Töödest nii palju kui ma selle nädalavahetusega jõudsin.
Vasak pool külge on peaaegu ära saanud. Sellepoolne tagumine uks oli enne ikka päris hullus seisus ja seda pidin pahteldama väga palju kordi. Tänagi enne äraminekut sai loodetavasti viimane kord peale tõmmatud. Pahtli peale panemisega tuli välja ka see et ka see uks ei lähe tiivaga kokku, uksekumerus on kas üles paisutatud kuidagi või midagi on igatahes valesti. Ust ma sirutama ei hakka, sest see nõuaks uuesti pahteldamist. Seega läksin tiiva juurde ja toon seda veidi väljapoole. Õnneks pole viga suur ja kergesti parandatav, seega selle pärast ei põe. Pigem häirib mind teise poole tagumise ukse üliväike vahe tiiva suhtes. Idee poolest peaks esimest ust ka esitiivale lähemale viima et vahet veidi väiksemaks saada, aga uks enam sinnapoole ei lähe. Tuleb vist käsile võtta väevõimuga liigutamis meetodid ja saame uksed paika. Kusjuures pole mul kolm ust neljast originaalid, nad on olnud kollased, punased ja valged ning ka sinised, ainult juhiuks on vist säilinud antud kere oma.
Pahtlitöö ja pahtlitöö, kätest valge, näost nagu narkomaan ja riietest tolmune olemine muutub suhteliselt tüütavaks juba, aga sellest tööst ei pääse. Õnneks on seda juba küllaltki vähesel määral järgi jäänud.
Seni kuni pahtel kuivas ja muud midagi teha polnud võtsin kätte ja tegin uue porilapaka raami mis sai ka hea.
Ühe ilukilbiga suutsin ka tegeleda, võtsin alul poleerpasta välja ja nühkisin asja ilusti läikima nagu peegli, aga masendas mind see roheline värv seal keskel, sest see oli rohelise pealt tulnud. Võtsin siis kätte ja 1000'se liivapaberiga ja veega nühkisin selle värvi maha. Alguses mõtlesin küll et mis ta ära ei ole, aga peale pooltteist tundi tööd ja rakkus näppe sai siiski see värv maha aetud. Mis värv see selline seal küll on, tükkidena maha ei tule, nagu tavaliselt ja palja metalli peale pandud. Nitrolahustine lapp ka seda ei lahjenda nagu enamus värve. Järgmiste kilpide jaoks pean vist värvieemaldit otsima.
Küsimus muidugi jääb õhku et millega ma selle kilbi ära saaks värvida seest. Ma tahan ta siniseks teha täpselt nii nagu ta praegu roheline on, aga ei tea millega roostevaba peale värvida saab ja mis isegi kinni jääb sinna.

Rohkem hetkel pajatada pole, vaikselt panen raha hoiule ja ehk saab kunagi ära värvitudki.