Volvo 850 1991-1997a. 103-184kw
Kere.
Kered on küll kõik tsingitud aga halva kohtlemise (uksega peksmised, kuskile vastu ajamised, kraapimised jne) kahjustavad värvialust tsinki ja kere hakkab roostetama. Kivitäkked kapotil ja üldse esiosal, esimesed poritiiva ääred, mis tahestahtmata saavad pihta kivide ja liivaga. Tagumised poritiiva ääred samamoodi ning koht kus poritiib ühtib stangega. Ukseääred, mis lüüakse kuskile vastu. Tagauks avada siis plastik karbi ja kere vahel võib esineda roostet. Samuti tagaluugi ääred (seda nii sedaanil kui universaalil). Kui mehhaaniliselt vigastada saanud kohad välja arvata, ei leia isegi uuena Eestist ostetud autodel märkimisväärseid kahjustusi.
Tihti juhtub ka et ukse piiraja läheb ukse sees pooleks ja uks hakkab raksuma kui avada ja sulgeda.
Mootor.
Enamlevinud on kahekümneklapilised 2,4liitrised (125 kW, sageli mainitud ka kui 2,5), vähem liigub nn säästuvarianti, millel on kaks klappi silindri kohta (103 kW). Mõnel turul müüdi ka samatüübilisi kaheliitriseid mootoreid. Audilt pärineb aga samuti 2,5liitrine, väga ökonoomne, küllaltki mürarikas ja pikaealine R-5-diiselmootor (103KW).
Turboga mootoriga isendi ostmisel tuleb kindlasti veenduda turbo korrasolekus. Kas hoiab rõhku, puhub korralikult, pole õlilekkeid, õli puhtust.
Kui on näha, et õlikorgi ümbrus on õline ei tasu kohe hakata mõtlema kõige hullemat. Suuremal osal on väsinud õlikorgi tihend või siis on umbes karterituulutus.
Enim vastupidavad on 125kw GLT mudelid. Nendega sõida , vaheta õli ja jälle sõida. (Loomulikult kui muud hooldused korrapäraselt teha.)
T5 on samamoodi vastupidavad, kui nende eest hoolitseda ja kõrvaldada kohe vead mis tekivad. Nende edasilükkamisel võivad olla väga kurvad tagajärjed. Alustades turbost, lõpetades mootori kotti laskmisega.
Bensiinimootoritel võib muresid tekitada ummistuv karterituulutus – seda võiks korra aastas kontrollida-puhastada. Üsna levinud on katkine ülemine mootoripadi
Käigukast.
Automaatkastidega on lood nagu nad on. Kellel kestab, kellel ei kesta.
Vigadest:
Libisevad käigud. (vähe õli kastis või halvemal juhul kettad kulunud)
Raksuga sisse minevad käigud.
Vilkuv nool armatuuris.
Lekked veovõlli aukudest.
Manual kastid peavad hästi vastu. Kannatavad suurt koormust ja väga lollikindlad. Kui siis ainult väsinud või kulunud sünkrod või kõrisevad peavõlli laagrid.
Veermik.
Kuluvamateks osadeks on stabilisaatorvarda liigendid ning õõtshoova puksid, kuid need pole sugugi kallid. Kehvem on lugu, kui kolisema peaks hakkama roolilatt või tagasild. Roolilatt on kallis parandada ja tagasilla remont (2 puksi vahetus) aeganõudev töö.
Streikida võib ka käsipidur. Tihti piisab trosside pingutamisest, kui see enam ei aita siis vahetada käsipiduritrossid.
http://www.autoleht.ee/tests/test_old?test_old_id=2045 Tasub lugeda üldist kokkuvõtet ja arvustust
Volvoklubist.
Mina pole nende aisin warnerite kastide kohta midagi head kuulnud.