lätis sigulda kant kus köisraudtee üle gauja ja bobikelgu rada (suvel vist ei toiminud), skrunda-1 maha jäetud sõjaväe linnak, irbene raadioteleskoop,riia nõukogudeliidu lennuki muuseum.
leedus trakai täielikult üles ehitatud loss, kaunase mägitramm, ristimägi... need tulid esimese hooga meelde.
minu pakutud on ilmselt tehnikahuvilistele, aga baltikumis on vaatamist igale maitsele.

Huvipärast küsin kas keegi siit plaanib olümpiale ka minna? Just autoga mõtlen?

Mõned päeva enne tripi algust veeretan mõtteid, et kas hankida nö päris navi või jääda lootma oma Galaxy S2 peale, kus sees nii Sygic´u tarkvara kui ka mingi iGo oma? Peaks vist hakkama saama? Orig. aknahoidik ka olemas. Navi hakkan võibolla vajama alles Viini lähedal, sinnani saab ka omapäi hakkama. Paberkandjal atlas niikuinii olemas - meeldib marsuut enne suurelt üle vaadata.
Samas kui kellegil on mõni asjalik navi koos värskeimate kaartidega hea hinnaga müüa või rentida 2ks nädalaks, võib teada anda PS-i vahendusel.

Telefoniga saad ilusti hakkama kui korralikud igo kaardid ka on.

Myway-l on 2010.03 kaardid elik võiks uuemad olla ja POI-d puuduvad. Hetkel tegelen uuemate kaartide otsimisega.

Telefoniga see nali, vähemalt mul n9-ga, kaardid asjad väga täpsed ja head, aga autolaadija ei suuda nii palju peale anda kui see tarkvara akut sööb, ennem seda oli galaxy s2 aga siis ei proovinud sedasi aga suht 0-li jääb.

Jah, olen seda ka ise täheldanud, seega täis aku on vajalik navigeermise alguses. Pidi vist aitama võimsam? laadija.

Laske see myway maha. Igo primo asemele ja 2012 kaardid peale. Ma kõigile tuttavatele nii teinujd ja enda xperial samamoodi. Mul suudab kyll laadida nii et võin tyhja akuga ka sõitma hakatga.

1. osa Tallinn-Varssav elik igav per_e ja seljavalu

Et kõik ausalt ära rääkida siis tuleb alustada sellest, et ärkasin kell 5.16 (äratus oli pandud 6.00) selle peale, et korrus või kaks kõrgemal käis naabrinaise pea rütmiliste liigutuste saatel vastu voodipeatsit, mis omakord käis vastu seina. „Krt“, mõtlesin, magada ka ei lasta. Üritasin sellest ilmselgest sugutegemisest mitte välja teha ning uuesti magama jääda. Igusugu asju tuli: mõtted eeloleva marsruudi ja selle alternatiivide kohta, kohtade, mida külastada, kohta ja isegi naabrimees tuli, kuna kopsimine vaibus. Aga mida ei tulnud oli uni. Mis siis ikka, kui mul und pole, tuleb naisel see ka ära ajada. Erinevate kiusamismeetodite abil ta ülesse saigi aetud (see, et ma peale seda miski tunnike ühte kurja pilku seedima pean, mind ei morjendanud. „Reisi algus ju“ mõtlesin ja ajasin end riidesse. Täpselt 15min hiljem, so. u 5.35 olin ma valmis, kuid seda kindlasti polnud naine, kel sellele sugule omased ilu ja muud hommikuprotseduurid võtsid aega täpselt kella 6.15-ni.
6.20 sai auto käivitatud ja Tallinnast teele asutud, enne nullides nii tripmeetri, keskmise kulu näidu kui ka reisiajaarvesti. Navi tööle pandud, lubas too me Varssavi hotellini 976km autosõitu, mis pidi päädima 20.33


Tallinnas sai rooli sokutatud muidugi naine, kes oli selle ideega rahul. Terve tee Pärnusse, kus toimus esimene tankimine, ei näinud ühtegi patrulli, kuigi neile tööd oleks jätkunud – Kernus oli valli otsa end parkinud üks E36 Compact, mille juht rooli taga magas. Peale Märjamaad pikutas pooleldi sõiduteel kaks noorsandi jne.

Ja nii saigi Lätti jõudud, kus kuni Salacgrivani pole teeolud viimase 2 aastaga muutunud. Tähendab see muidugi seda, et teekate oli selline, et isegi Top Gear-i ajakirja ei suutnud lugeda, sest hr. Oja niigi segane tekst, muutus veel segasemaks ja ebaloetumaks. Kuskil sel lõigul kohtasime ka esimest patrulli. Lätlastel (ja nagu ilmnes siis ka leedukatel) läheb nii hästi, et politseile soetatakse VW Tiguane.

Läti üllatas muidugi sellega, et jube Riia ring tammi peal on uue katte saanud, vähemalt ei pidanud puupulka hammaste vahel hoidma. Läti suurimaks plussiks jäigi see, et ta saab kiirelt otsa. Leetu sisenedes, ca 20km peale piiri, kus see eraloomaaed on, sai naine kõrvalistmele aetud ja ise rooli mindud. Selleks ajaks näitas auto keskmiseks kuluks 4,7l/100km peale.
Pea tolle loomaaiani olid teetööd, kus paari kilomeetrine lõik oli avatud vaid ühel suunal.
Leedus jõudsin vist naisele mainida, et polegi siin politseid näinud, kui 10min hiljem Kaunase ringil härrad üht õnnetut Läti turisti piinasid. Ja sellega Leedu millalgi otsa sai, Leedu lõpuks oli kulu kasvanud 4.8l peale ja keskmine kiirus oli 85km/h. Poolas sai Varssavisse sõiduks valitud marsruut Augustow-Lomza-Rozen-Pultusk, seda hoolimata sellest, et navi kangekaelselt Lomza juurest meid Ostrow Maz-i tahtis juhtida.
Peab mainima, et nii rahulik pole Poolas mul kunagi sõita olnud, mõned rekkad, vahel paar traktorit, hobuveok ja mõni veniv lätlane ja need lõputud külad olid ainsad, mis natuke kiirust vähendama sundisid. Kohati olid kiirused 140km/h ringis koos paari teise autoga. Ca 70 km enne Varssavit muutus to 61 tee meeldivaks uueks 4-ja realiseks maanteeks, kus sai rahulikult 120-130km/h sõidetud, seal sai ka esimest Poola patrulli kohatud, õnneks vastas suunas.
Varssav üllatas oma valmis ringteega, mida alles lõpetatakse, õnneks iGo Myway kuuke tagasi ilmunud uuel kaardikogumikul need ilusti peal.

Ja nii, navigatsiooni lubatud kellajast 2 tundi varem sai Varssavisse hotelli jõutud. Kokku kulus väikeste peatustega marsruudile Tallinn-Varssav täpselt 12 tundi, kütusekulu 5l/100km ja keskmine kiirus 82km/h.
Hotellituba on muidugi lahe, duššinurga suures ulatuses läbipaistev uks avaneb otse magamistuppa. Seda otses mõttes:

Aga kuna hotelli nimi on Ibis Budget (vana nimega Etap) siis on see täiesti ok. Isegi ühe voolupistiku leidsin toast peale suurt otsimist.
Sellega on esimene etapp reisist läbitud, homme Varssav-Viin ja ka ehk uus update siia.

Mis sa krt õrritad, järgmine kord tee naisest pilti lahtise uksega . Muidu äge lugemine.

Tõnu

Mul sai täna Pärnust 1401,1km Brnosse sügatud. Kui kiirtee poleks betoonblokkidega kinni pandud mingi 100km enne Tsehhi piiri, siis oleks lust olnud tulla. Igatahes tiirutades jõudsime lõpuks 18h-ga Brnosse. Peale Varssavit ootab kodanik .Alar.-i ees 120 km teeremonti ja Varssavist väljasõites on lennuka lähedal üks ristmik üles kaevatud, kus 4 rida peab üheks suubama, et seda läbida. Peale seda algabki meeldiv teetöö. Aga lennuka ummikus liikus kiireimini kõige sisemine rida, edu. Meie passisime seal päeval kella 15 ajal terve tunni. Tsehhi üllatab mitte millegiga. Ilus sile kiirtee ja kaunid vaated nagu kord ja kohus.

Homme ees 800km, et jõuda Castello-Molina di Fiemme-sse, mis asub keset Itaalia dolomiite. Vinge värk see autoga reisimine ma ütlen.

Hetkel keskmine kulu kompuurti järgi 7.5, tangitud Tallinnas täispaak, Bauskas 32liitrit ja Varssavis 41liitrit. Nüüd saab veel 200km-i sõita järgmise tankimiseni, mis leiab aset Austrias.

Teemaksudest - Tsehhi 10 päevane vinjett oli 20€ ja sealt anti 10 midagi kopikatega Poola tõrri tagasi ka. Austria oma sai samuti Poola Tsehhi piirilt lunastada, kuid loobusin siiski sellest diilist. Homme aega küll.

Päris korralik vahendustasu võeti sult. Kleeps peaks olema 310czk elik ca 12,5euri. 10pln-i on ca 2,5euri.
Rsk, ma ütlen, kui pole naabrimehe sugutegemine, mis ülesse ajab, on see eelmise hotellitoa külastaja telekasse sisestatud äratus. Aga noh, saab varakult minema.

Galaxytest rääkides - Minu S Plus igatahes soojal suveilmal Eestis ei kannatanud tervet päeva aknahoidikus, laadija taga, GPSi kasutada. Aku kuumenes üle ning teatas laadimise lõpetamisest. Tuleb ilmselt hoidik vähe varjulisemasse kohta organiseerida. GPSiks ka iGo.

Anti, tegu iGoga, mil miski motogis skin vms koos nende samade 2012 kaartidega.



2. osa Kummitusmaantee Poolas, transiidimaa Tšehhi ja peatuspunkt Austrias

Nagu eelpool sai mainitud siis tänase tahtmatu varase äratuse hoolitses pagana telekas, mis pagana eelmise külastaja poolt oli paganama äratuse peale pandud. Ja seda pagana kell 4 hommikul. Naine muidugi läbi une ei saanud ütlemata jätta, et mis ta minust ja mu varajasest teleka vaatamisest arvab (ta peab oma und väga tähtsaks ja jumal hoidku seda inimest, kes seda rikkuda julgeb ). Õnneks suutsin selgeks teha, et see polnud mina, jäi uskuma vist sest seda läbitungivat pilku, mida eile tunda sain, ma seekord ei näinud.
Hommikutoimetused tehtud sai autosse istutud ning Viini poole liikuma hakatud. Navi lubas teekonna pikkuseks 676km ja kohalejõudmis aega 13.23. Enne Varssavi lõppu sai paak täis võetud (teadmiseks tulevastele põlvedele – kui kannatab siis sõitke Varssavist ca 20km kaugusele, seal oli kütus 20 zlotikopikat (no ei tule meelde selle õige nimetus) odavam, kui kuskil eeslinnas, kus mina tankisin – vastavalt 5.49PLN ja 5.69PLN.
Natuke peale tankimist jõudsime kohta, kus Uzzac oli eile tunnikese ummikus istunud ülessesongitud teepärast. Tänu varajasele kellaajale ei kukkunud mul sel kohal kiirus alla 60km/h kordagi. Sai siis ootama jäädud seda 120km pikka teeremondi ala, mis üllatus-üllatus polnudki üle öö valminud. Kiirus piiratud 70km/h, neljast reast oli 2 tehtud, mis kulges kord ühel ja kord teisel sõidusuunal, kord kuskil kraavis ja kuskilkõrval teel.

Poolakatele tuleb au anda, valmimas on korralik saksamaalik betoon tee, kuid saades proovida valmis(vist) lõike siis need eriti siledat muljet ei jätnud. Ehk oli asi väheses kiiruses. Kohe sai selle vähese kiiruse põhjustaja selgeks, ca 10 autot eespool oli miski tendiga Avia sugulane, mis rahulikult 60km/h venis. Ei tea kas asi oli varajases hommikus, pühapäevas või varajases pühapäevahommikus aga ükski poolakas sellest mööda sõita ei tihanud, kuna see oli keelatud ja vastutulev rida oli eraldatud puna-valgete lapakatega, mis olid iga nii 10m tagant. Sai siis seal miski 15min ökonoomitatud, mille tulemusel näitas auto k. kuluks isegi sellised numbreid:

Keskimine kiirus sel teetööde alal jäi 77km/h

Aga mingi hetk sai villanud ning ühe-kahe või kolme auto kaupa möödasõite tegema. Naisel oli sellisest liikluskorraldusvahenditega vene ruleti mängimisest oma arvamus ja tõenäoliselt ka neil poolakatel, kellest mööda sõitsin, kuid sõpru ma sinna saama ei tulnud.
Nii saigi lõpuks jõutud E75 peale, kus sai mõnusalt 4 realisel lastud 120-140km/h, kui mingi hetk sai jõutud uhiuuele ja allesavatud kiirteele A1. Muidugi hakkas kohe silma, et kõik Tšehhi linnu näitavad märgid olid läbikriiputatud. Aga noh, eesti mees õpib alles siis kui hilja on.
Esimesed paar kilomeetrit sai seda A1-te nauditud, kuid siis hakkas miski häirima. Nimelt kaasliiklejate puudumine, võisin kümneid km sõita, ilma, et kellestki oleks möödunud või keegi minust oleks mööda sõitnud. Vastu küll mõni tuli aga see oli ka kõik. Kuna eelmise õhtu restorani eine hakkas loomuliku teed pidi väljapääsu otsima, sai tehtud hingetõmbe peatus ühes nö puhketaskus. WC oli ilus, puhas ja läikiv, kogu territoorium veel lagastamata ning värske. WC paber oli vaid tehtud okastraadist ja kibuvitsaokstest.
Pilt siis sellest kummitusmaantest.

Olematu liiklus ei tähenda, et muidugi seda, et mõne Miroslavi ülivõimas Zastava lappama ei või minna.
Mis siis ikka, sai jätkatud seda teed, kuni üks hetk jõudsime punkti, kuhu ka Uzzac oli jõudnud, nimelt kohta, kus kiirtee lõpetasid betoonplokid. Navi arust oli muidugi tee valmis ja sõidetav, kuid betoonplokid veensid mind muus. Sai esimene mahasõit võetud ning kiirelt telefoni kaarti lapatud – selge, tuleb üks W tähega algav ja keeruliselt jätkuv linn läbida ja sealt leida tee nr 78, mis Tsehhi peaks viima.

Natuke külavahet ja olimegi Tšehhis ja kohe kiirteele keerates oli kohalik politsei – meil muidugi kiirteekleepsu polnud sest nagu ütlesin, eesti mees võtab õppust alles siis kui hilja. Eesti mehel seekord vedas, politseil oli tegemist ühe saksa mehega, kel ilmselt eesti mehe õppimiskombed. Õnneks oli kilomeetri pärast kohe Shell, kus sai ostetud kleeps ja väike hommikueine tehtud.
See oli hetk kus kupatasin naise rooli taha, et kirjatükiga algust teha. Hetkel (kirjutamise siis sest postitamise hetkel olen vast Viinis juba) nühime Tšehhis E462 maanteed Brno poole. ..
...Jätkan kirjutamist Viinist, kuna Tšehhi kiirtee põrutas nii, et peale kahte rida oma kirjutist ülelugedes pidin tõdema, et olin selle vist tšehhi keeles kirjutanud...
Tšehhi, nagu pealkirjas mainisin, oli praegusel hetkel meile täielik transiidimaa. Kiirteel sattus olema paar remonti, kuid ei midagi erilist, kuid nende olukord on selline kaheotsaga asi. Kord ilus sile ja teine hetk selline, et viskab istmelt minema ja kohati oli see tee nii kare, et müra oli päris võigas (japs, millega sõidame, ei hiilga just mürasummutusega), siledama koha peal kõrvad lausa puhkasid.
Sõit möödus insitentideta, naine tallas kah mõnusalt...

...kuniks nägi päevalillepõldu ja kiirteel pea seisma jäi, et ma sellest pilti teeks . Kiire oraalne noomitus ja sõit jätkus kuni Austria pirini, kus järjekordne kleeps aknale pandud sai. Selleks hetkeks oli keskmine kiirus al. Poola teetööde lõpust kuni Austriani 104km/h, kütusekulu keskmine selleks hetkeks 5,5l/100kmh. Natuke loksumist külavaheteedel, kuni sai lõpuks mõnusalt siledale Austria kiirteele ning sealt juba nobedalt Viini hotelli. Teletornis käidud, Schönbrunni loss ülevaadatud, väike puhkus ja linnapeale kuhugi sööma (ja jooma). Vaikselt on siiber neist pikkadest otsest, homme veel selline 550km Veneetsiasse, kuhu jääb paariks päevaks paigale.

Homne marsruut Viin-Veneetsia

Post skriptum ühe ennasttäis Poola tuvi kohta. Kuskil natuke peale Varssavit näeme, et tee kohal oleval kaablil istub tuvi, kes ilmselgelt oli militaarse taustaga ja arvatavasti snaiperi ametit millalgi pidanud. Sest kuidas muidu seletada seda täpsust, graatsiat ja oskust saata teele oma ekskrement, et see 110km/h liikuvat autot tabaks... Ja seda peaaegu täpselt silmada vahele – ilmselt jäi kerge külgtuul arvesse võtmata.