teemaksu kleepsud, kui tahad uhada mööda kiirteid, mis enamik on läänes maksulised.

Natuke kiirteede hindasid: http://www.autoclub.ee/tasulisedteed.php


Poola hindadest pole piiksugi. Alar ehk valgustad.

Marsruut Tallinn-Varssavi-Wroclaw-Kutna Hora-Praha-... Autoks mazda 323f 1.8 bens.
13.07
Ise uhasin Tallinnast välja 13da pärastlõunal kell 14:00. Pärnus väike esmane venitus ja siis edasi. Riias sai veidi tõmmeldud lätlaste seltsis ja lõpuks sain ühe Air Baltic EST nr märgiga bussi taha ja see vedas mind muretult peaaegu Leetu välja. Lätist hämmastas natuke, et kui palju on nad valmis seal võimlema, et saada pikas autorodus paar autot ettepoole. Peale Leedu piiri selgus, et neil on teeremont käsil ja alguses oli piirang mingi 40-50kmh. Järsku lendasid mööda 90ga üks eesti reka ja EST nrga uuem Audi A6 vagun, kes piirangust ei heitunud. Reka jäi siiski mingi hetk maha, aga Audi seltsis õnnestus reisi jätkata kuni Kaunaseni(saabusime 20:30). Igatahes Leedus olime GPSi järgi 97kmh sõites kõigist kiiremad. Üldsegi oli Leedu kõige muretum osa sõidust ja suured tänud Audile. Kaunases tankisin kütust juurde(35l - kulu 6,3l 100le) ja tegin pooletunnise söögipausi. Kaunases sai otsustatud GPSi soovitusi eirata ja läksin läbin Suwalki. Sellel teel sai kohtutud siis mõnusate kurviliste teede, pimeduse, hunniku rekade ja hullumeelsete sõiduautodega. Kiirus oli siis 60-110kmh olemata sellest, kas asusime asulas või asulast väljas, seda siis poolakaid-lätlasi jälitades ja nende hullumeelseid möödumiskatseid järgides. Linnad-külad olid tõesti lõputud, aga samas teekate-märgistus korralik. Kuna väljas oli tõesti kottpime ja kiiret polnud, sai autos kuskil Lomza lähedal magama keeratud kella 1 paiku mingis bensukas(tagaistmed alla ja magama).
14.07
8-9 vahel start ja koos hommikusöögiga kuskil metsavahel õnnestuski ca 12ks varssavis olla. Seal sai natuke ringi kõnnitud ja umbes kell 13:15 oli start ca 100m enne seda lennujaama ummikut. Kõige kiiremaks osutus ka mul esimene rida ja istusin kinni ligi tunni.
Seejärel tuli läbida remondis kiirtee(piirangud 50-70), reaalne kiirus 60-100 ja nii sõitis terve kolonn, möödasõite teha ei saanud. Eirasin seejärel jällegi GPSi soovitusi ja seejärel sai veedetud ligi 100km kehvadel teedel ainult asulast-asulasse sõites. ca 19:00 jõudsin siiski Wroclaw´sse. Mulle Wroclaw meeldis, eriti võrreldes ülejäänud Poolaga.Vahepeal tankisin(44l - 6,7l 100le). Seal avastasin, et poolakad on puhta hullud, linnas 90-100 alas lükatakse kohe 120-140 sisse, et siis 1km pärast see jälle nulli pidurdada. 22:00 start Tšehhi suunas ehk siis jälitades mikrobussiga poolakat ja paari sõiduautot - kõvasti kurve, täielik pimedus. Poola-Tšehhi piirile eelnes kerge mägedeületus ehk siis jällegi palju kiireid kurve mäest üles ja alla + mõned erilised kihutajad, kes kadusid ruttu eest. Kudowa-Zdroi lähedal raiskasin 2h ühte hotelli otsides, milleni teed ma üles ei leidnudki, igatahes sai Tšehhis magama keeratud kellegi põllu nurgale(kus juba tallamisjäljed ees olemas). Õnneks politseid enne ei kohanud ja tuli meelde osta ka Vinjett, mis on 10 päeva ja 310Kc.
Ise pääsesin ka politsei eest läbi kuidagi just enne ostmist.
15.07 tuli kergem sõidupäev. Paar tundi Kutna Horas(kena linn, turiste väga polnudki), Tšehhi väiksemad teed on nii väga heas kui ka kehvas olukorras. Korra tankisin (28,7l - 6,8l 100le). 17:00 sai Prahas hotelli maandutud ja õhtul linnas hängitud. Nüüd siis kell 3 läbi ja peaks magama jääma.
Jään veel siia vist 2ks päevaks ja siis vaatab edasi(kas Austria või Saksamaa). Km ees natuke üle 1600 ja sõiduväsimuse üle ei kurda(olen ainuke juht). Kes tahab autoga kõvasti rallida - soovitan minna Poola ja püüda neil järgi püsida pimedas. Head ööd.

Alar ja uzzac, kui tee A1 peal paneelide abiga otsa sai, siis mis edasi? Märgid juhatasid ilusti ümber? Eelmisel aastal Poolaga kogemus, kus GPS ei näidanud ja ümbersõit juhatas teelt minema, paraku aga mitte tagasi. Muidu läbi Katowice läksite ikka jah? Horvaatia poole viib tee. Mõtlen veel, kas Budapesti või Austria kaudu. Mõlemat sõidetud, aga ei mäleta täpselt. St. et Budapesti eelmisel aastal oli väga ok sõita, aga Austria kaudu sõitsin ammu. Distants on suht sama.

Ükski märk ei juhatanud ümber kuhugi. Ma sõitsin sinna W tähega hakkavasse külla, mille täisnime eelmiselt lehelt fotolt saad ja sealt mööda teed 78. Paarkümend kilomeetrit oli vast seda sõita. Peale piiri, kohe kiirteele jõudes oli ka tankla, kus kiirtee kleepsu sai.

Viin-Veneetsia jutustus peab õhtuni ootama, kuna pole seda veel alustanud.

PS! Uzzac, Lido on päris chill küla, eile põikasime korra sinna, et vette kasta, täna kindlasti peale Veneetsia külastust uuesti.

Tnx, alar.

Osa 3. Viinist Veneetsiasse elik puhas mõnu

Olles just Lido de Jesolos korraliku koguse frizzantet (mulliga vein) ära lahendanud, üritan kirja panna suht sündmustevaese reisi Viinist Veneetsiasse.
Viinis sai esimest korda ärgatud normaalsel moel. See tähendab, et meid ei äratanud ükski tüütu aparaat, vaid ärkamisaja määrasime ise, st mina, kes luugid lahti ajas juba 7.30. Õnneks tegi seda ka naine, niiet kõige valusam probleem lahendas end ise. Hommikusöögilauas kerge frühstück (hommikusöök), asjad kokku ja autosse ning suund Veneetsia poole. Navi näitas järgmisi numbreid:

Siin järjekordne Top Gear top tip: Tangi autot mujal kui kiirteel! Mina, toetudes nö autonoomsusnäidikule ehk rangemeter-ile, mis lubas veel ca 200km sõita, ei tankinud Viinis, kus kütuse hind oli 1.34eur liiter vaid tegin seda kiirtee ääreses Shellis, kus kütusehind oli 1.569eur/l. Noh, selle vahe eest tehti tankimine minu eest, pesti esiklaas ja sooviti ka õli kontrollida. Kuna Austria kiirtee oli liigagi igav, sain naine rooli pandud ja ise kõrvalistmel targutama hakatud, et kuidas bahnil käituda. Nii sai sõidetud Wörtherseeni – VW p_dede kultuslinna. Sai seal väike eine tehtud ning ka esimene 20eur suurune parkimistrahv saadud. Parkimistrahvi märkasin ma alles kiirteel olles. Kojameeste aktiveerimine seda ära ei ajanud.
Alates Viinist hakkas ka loodus mõnusalt mägiseks minema:

Ja natuke paarutamist ning oligi käes Itaalia

Mägede vahel oli mõnus sõita, eks see lauskmaaelaniku kompleks ole, et iga künka peale erutatakse. Itaaliat sai sõidetud ca 10km, kui ees oli nö maksupunkt, kus kaart sai võetud. Itaalia ei üllatanud muuga, et kui 19 kraadine Austria vahetus suht kiirelt 29 kraadiseks Itaaliaks.
Enne Veneetsiat sai läbitud järjekordne maksupunkt, kus tuli eelnimetet kaart sisestada. Maksma pidi selle vahemaa läbimise eest Autostradal 15.60eur. Ja nii saigi hotellini jõutud, mis asub Veneetsia lähedal Campaltos. Esimene päev sai väike ring Mestres tehtud – paras geto. Ei jõudnud autot äragi parkida, kui mingi neeger koputas akna taga ja mingit lillelist voodipesukomplekti maha üritas ärida. Kuna tegin selgeks, et meil hotellis voodipesu olemas, ütles neeger otse, et „Give me money“, selgitasin, et sula mul pole eriti ja olemasolev läheb parkimiseks. Nii me laiali läksime. Mul muidugi peas viskas erinevaid filme, et mis see solvunud neeger me autoga ette võtab, kuid läks õnneks, tagasitulles oli kõik OK.
Tänasest päevast sai enamus Veneetsias veedetud – „mõnus, rsk“, 30 kraadi sooja ja 30 miljonit turisti kitsastel tänavatel trügimas. Sai seal miski 4 tundi seigeldud, peamised paigad üle vaadatud ja tagasi hotelli kobitud, et auto võtta ja Lido de Jesolosse peesitama minna.
Tegu ikka chilli kohaga, ilm soe, merevesi soe ja naised „kaunid“

Peamine tänav suletakse autoliiklusele kell 20.00, et jalakäijad selle üle võtaks. Nii saigi ühes paljudes restodes söödud ja joodud.
Homme siis asume Top Geari jälgedele, et vallutada Stelvios Pass, võimalik, et parim sõidutee maailmas.

Jesolost ongi vaid järgnevad mälestused - tüütud neegrid, palju vanureid, ööklubis 80% mehed ja pärast 12 linnake magab!

Osa 4. Yeah baby, kõikide teede ema (või vähemalt tädi) Stelvios Pass
Järjekordne hommik, kus sai mõnuga magatud. Minu maailmas tähendas see muidugi seda, et 6.48 hommikul sai luugid lahti aetud. Naist äratama ei söendanud hakata, las magab. Õnneks oli hotelli poolt tasuta interneedus võimaldatud, veetsin aega sellega, kuniks naine ärkab. Õnneks ta seda varsti ka tegi. Asjad kokku ja autosse. Sihtkohaks sai sisestatud Passo di Stelvio, samuti sai navile karm käsk antud vältida maksulisi kiirteid. Navi tarkuse järgi oli sõita 307km, mille läbimiseks oleks pidanud kuluma 5 tundi ja 5 minutit. Oleks mööda kiirteed läinud, oleks numbrid olnud 349km ja 4 tundi 15min. Esimesed 50km oli suht küka küla otsa, igasugu venivad Fiate ja muid loomi. Seejärel tee vaikselt muutus, vaated muutusid mägisemaks ning sõit vabamaks.
Sai ca 80km peale Veneetsiat tangitud meeldivalt kallist Itaalia kütust:

Marsruut oli Mestre-Treviso-Montebelluna-Trento.
Kuskil peale Trentot sai satutud teele, mis kandis nime Lõuna Tirooli Veinitee: http://www.weinstrasse.com/en/ mis oli paarikümne kilomeetri ulatuses ääristatud veiniistandustest ja oma veine pakkuvates veinikeldritest. Ütleme nii, et kui oleks viitsinud vähemalt 5-te neist külastada, oleks mul tatt suurest (tasuta) veini joomisest ripakil. Õnneks või kahjuks oli käes itaalastele kohane siesta aega ning enamus kohti kinni. Ühte siiski sai külastatud ja meene kaasa ostetud:

Uskumatul kombel näitas auto müstilisi kulunumbreid:

Kui Stelvioni oli jäänud ca 50km, sai üritatud eine teha aga kus sa krt sööd, kui igalpool siesta. Õnneks sai leitud väike kohake, mis pizzat pakkus. Sooje oli sel hetkel väljas 31 kraadi. Külm õlu oli mõnus.
Sai hakatud siis vaikselt Stelvio poole sõitma, põues erutus vaikselt kasvamas – on tegu kohaga, kuhu ma olen üritanud jõuda alates hetkest, kui Top Geari osa nägin, kui see trio selle guru läbis. Tee hakkas ainarohkem looklema ning lumiseid tippe aina rohkem paistma.


Liiklust oli suht vähe, kui välja jätta kihutavad tsiklid, pensinärid oma SLK cabriodega ja krdi velomehed, kel vaja vändata keset teed. Lõpuks, peale 48 nõelasilma, sai tippu jõutud.

See, et all orus oli 28 kraadi sooja ei tähendanud üleval miskit, kus oli vaid 16 kraadi aga ikkagi, 2757m kõrgusel. Üleval oli nagi Kadaka turg oma parimatel aegadel, mitmed müügiputkad pakkumas kalli raha eest odavat nänni. Samuti oli seal kümneid ja kümneid tsiklimehi oma saavutuse üle mõnu tundmas.
Tipus sai veidi ringi patseeritud, väike lumeingel lumes tehtud:
Ning sai edasi sõidetud Bormio poole, kus hotell bronnitud. Peab mainima, et teiselepoole allasõit meeldis mulle rohkem, teed olid meeldivamad, vaated ilusamad ning sai peale satutud, kuid filmiti uue Aston Martini proovisõitu.


Siinkohal peab rääkima hotellist, kuhu sai ööbime bronnitud. Super hind, ilus koht mäejalamil jne olid märksõnad, mis booking.com-ist meelde jäänud. Tegelikuses asub hotell 2300 km kõrgusel, kus viimased 2km on OK läbida 4x4 masinaga. Meie vaene japs kraapis vahel tühja. Aga ülesse sai. 35 euro eest sai hotellitoa supervaatega kogu orule.
Rohkem täna kirjutada ei viitsi. Homsest suund Chamonix poole. Kas viitsib sinna korraga välja sõita, see paistab homme.
Vabandan kirjavigade pärast, ei viitsi parandada.

Eelmine aasta sain trahvi Lätis lennujaama juures peatumist või parkimist keelava märgi eiramise eest (täiesti lambi tühermaal). Trahvi ei maksnud, kuid nüüd oleks vaja sama autoga uuesti läbi Läti sõita (Berliinist tagasi). Protokoll, mille sain oli autopõhine, ehk minu nime seal ei kajastu. Kui politseile vahele jääda, millised probleemid võivad tekkida? Kui teha auto ostu-müügileping, kas siis on ka politseist ükskõik? Tolliametnikud piiri ääres vist selliseid asju ei kontrolli. Aga kui tulla laevaga Lätti, kas reisijate ja autode info jookseb tollist (või politseist vms) läbi ning tervitusmeeskond on ees? Ise küll arvan, et nii väikse trahvi pärast ei ole probleeme tolliga.

Berliinist laevaga Lätti MIlleks seda veel vaja on. Aga muidu kui sõita on vaja siis sõida korralikult ja ei pea sind keegi kinni.

Niisiis, mõned päevad jäänud reisini ning küsin siit infot ja inimeste arvamust:D
Hetkel oleks masterplaan selline:
http://goo.gl/maps/d4rL
Kuid ehk oskab keegi kommenteerida/parandada meie teekonda? See hetkel Google Mapsi automaatne teekond.
Hetkemõtted:
22. Start Võru'st, läbi Läti, läbi Leedu, ööbimine Poola alguses
23. hommikul vara läbi poola otse Berliinini välja
24. hommikul vara läbi Saksamaa Cologne'ni välja
25. jääb varu päevaks, nö. tagavaraks, kui peaks midagi juhtuma ei jää üritusele hiljaks
26. hommik Cologne'st natukene sõita Boom'i

Hetkel kõik orgunnid ja asjad on täistöös, see, et me väikse autoga läheme on meie oma probleem, jalaruumiga probleeme pole ning pole ka muus mõttes probleeme ruumiga:D Ainuke jama on pagass, kuhu ei mahu tänu subbarile muffigi eriti, aga saabki kergelt pakkida ning ette mõelda, too kõige väiksem probleem:D
Telefonid varustame GPS-idega, mis peaks täna ära valmis tirima juba + läheb kaasa ka vana TomTom One, millel hetkel ainult Eesti-Läti-Leedu-Poola kaardid(+ muud ebavajalikud riigid), kuid üritan täna/homme saada Saksamaad, Hollandit ja Belgiat ka sinna peale.

Ehk oskab siis keegi puust ja punaseks teha meile veel mõned asjad, kus peab selle antud marsruudi peal mingeid talonge/kleepse ostma ning kuhu ja mis valuutat peaks kaasa vedama jne. jne:D Või ehk on mõni hea ööbimiskoht pakkuda, st. meil hetkel olemas ööbimiskohad, aga pakkumised alati oodatud:D

cologne on nii eesti kui saksa keeles köln.

ma isiklikult ei kujuta ette kui vajalik see woofer on kaasa vedada sinna. suure tõenäosusega kaifite seda sinna sõidul mõnda aega, sest igasugune vali muusika muutub suht tüütuks. kas selleks on siis vaja ohverdada pagasi ruumi, mida selles autos niigi vähe?

vana hea paber atlas võiks ka igaks petteks olla.

valuutana on vist otstarbekas võtta vastavas riigis kkäibel olev

Woofer on nimelt pagasipõhja sees ning see ruumi ei säästaks kuidagi:D Ime kombel on "uus" woofriga pagassi põhi isegi madalamal kui tehase oma, kuna sai eemaldatud mõned ebavajalikud pagassipõhja taskud:D
Valuutat mõtlengi, et kuipalju peaks kaasa vedama, kui plaan läbi sõita ainult:S:D

raske öelda palju, see sõltub isiklikest harjumustest ja võimalustest. kui plaan ilma ühegi poe peatuseta läbi sõita siis saaks null valuutaga hakkama. kui paar sotti eurot on autos sulli, siis peaks olema vist ootamatusteks küll. väikestes kupüürides, hea kohe poola politseile ulatada.