Miks ajada asi nii keeruliseks? Võtad ju pangakaardi nagunii kaasa ja nii palju raha sul seal ikka on, kui vaja. Teepeal putkad eesm, kaugelt vaatad, kus kaardiga maksta saad ( pildi voi kirja järgi ), lähed sinna vahesse, annad kaardi ja paned PIN, ühes putkas ei küsita isegi PIN-i. Peatusi on mingi 4 vist. Nendest 1hes vist pidid võtma kaardi ja järgmises putkas andsid kaardi ja maksid selle järgi. Ära aja asja keeruliseks ega mõtle üle.

Äkki olekski pidanud alustama sellest, et lähed veokaga või mida iganes ma olen ise ka ühekorra käinud üle 3.5t masinaga, aga ju siis vedas. Leedus peab küll selle vinisu voi mida iganes ostma.

Panime täna San Diegost sõbraga ajama, nüüd oleme Flagstaffis, kokku võttis sõit 10h aega ja kuskil 450miili, otsustasime igaksjuhuks siiski GPSi kasuks, kuna ei jõudnud navfreele mappe ära tõmmata, mingit ökosõitu ei harrastanud, teepeal oli vaatamist küllaga, erinevad mäed, kõrbed jne, ilus. Homme plaanis Grand Canyonis ära käia ja Las Vegasesse edasi panna. Autoks sai selline siis:

Äkki viitsiks ehk pikema reisikirja koostada?

San Diego - Flagstaff - Grand Canyon - Las Vegas - Hoover Dam - Los Angeles - San Diego 1400+ miili (~2300km) 4 päeva

1. päev, sõit algas elevusega, polnud ju kumbki varem USA-s ringi sõitnud ja mina isiklikult kartsin isegi Tallinna liiklust, siis ei kujutanud ette mis n*ssimine seal 4-6 realistel maanteedel pihta hakkab, sellest hirmust sai suht kiirelt üle, kuna teed olid mõnusalt laiad ja päris kiirelt harjus ära sellise tempokama liiklusega, tee äärne loodus oli ilus ja väga muutlik, vahepeal olid suured mäed, siis järsku oli täiesti kõrb ja siis paari miili pärast võisid jälle olla kaktuste ja erinevate põõsastega ümbritsetud, vaatamist oli kõrvalistujale küllaga, aga ka juhina sai päris palju ringi vaadatud, sest liiklus oli kõrvalteedel üpris rahulik ja mõnikord sõitsime üksinda pikal sirgel mõned miilid. San Diegost startides olime lühikeselt riides, st pmst, et maika, lühikesed püksid ja varbavaheplätad, sihtpunkti jõudes märkasime esimese asjana, et inimesed kõnnivad ringi kinnaste, mütside ja jopedega, õues oli meie kohalejõudmise hetkel 1 kraad, hommikuks oli -7 kraadi, tänu sellisele tempimuutusele jäi sõber haigeks ka kohe, öö veetsime backpackeri dormis, mis oli odav, aga ka suht ebamugav.

2. päev, hommikul võtsime 1$ burgerid Carl's Jr. ligi ja panime ajama Grand Canyoni poole, vahepeal käisime lennumuuseumist ka läbi, mis oli päris huvitav, selle kõrval oli ka vanade autode muuseum, mille sai ka kiirelt läbi käidud, seal oli ainult max 10 autot, lennumuuseumis see eest mitukümmend lennukit külastajatele vaatamiseks pandud. Sealt edasi läks mitmekümne miiline sirge tee Grand Canyonini välja, autopilet oli 25$ ja see kehtis nädal aega. Rahvast oli päris palju, erinevaid hiinlasi, ameeriklasi ja muid rahvuseid. Vaade mis avanes, oli uskumatult võimas, seda kirjeldada on liiga raske, peab ise nägema, et uskuda. Seal vaatasime ringi kuskil 2h ja liikusime edasi Las Vegasesesse, kus otsustasime kohapeal endale ööbimise vaadata, leidsime mingi International dormhouse, kus siis võeti hea meelega ja odava raha eest jällegi vastu erinevast rahvusest noori, meie jagasime tuba mingi 4 eluvennaga kes olid LA-st tulnud Hangover 3 ööd tegema sinna, meil oli samuti plaanis linnapeal ringi käia ja ringi vaadata. Üks asi mis natuke häiris oli see, et kuna LV-s on neid stripikaid samapalju kui roostetäppe 20 aastasel Opelil ja nende klubide promojaid veel rohkem, siis iga 5m tagant oli mingisugune tüüp ligidal, kes pakkus enda visiitkaarti ja tasuta limo stripikani. Nägime hästi palju halloweeni meeleolus inimesi, kelle kostüümid olid uskumatult head, kahjuks pilti ei jõudnud nendega koos teha, aga Bumblebee, The Joker, Frankenstein jne, kõik väga hästi tehtud kostüümid. Sai mõned kohustuslikud pildikohad läbi käidud ja oligi aeg tagasi dormi minna, järgmise päeva plaane tegema hakata ja õllevinest uinuda.

3. päev, algas enamvähem samamoodi, et ärkasime, autosse stuff ja sööma ja siis Hoover Dami poole tagasi, ilus kõrge tamm, palju turiste jne. Pärast seda panime LA poole ajama, kohale jõudes läksime ühte hotelli, mis eelnevalt välja oli vaadatud, kohapeal selgus, et hotell on odav, naised on ilusad ja joogid on tasuta, super, "võtame kohe kaks ööd". Õhtuti käis seal mingi pidu, päris palju erinevaid rahvuseid oli koos, kuna me tahtsime normaalselt magada, siis ei viitsinud enam dormroomiga huiata ja võtsime privaattoa mille hinnavahe oli väga väike. Päeviti käisime LA peal Hollywoodi silti vaatamas, Walk of Fame kõndisime läbi, mis väga erilist muljet ei jätnud, kuna erinevad noored "kodutud" siltidega need weed jne olid selle suht hõivanud. Vahepeal ostsime mingilt vanamehelt Star Mapi, mispidi otsisime P.Diddy, Tailor Swifti ja David Beckhami majad üles, kedagi neist muidugi ei näinud, sest ühel oli suur värav hekiga maja ees lihtsalt läbi mille ei näinud majagi, nn Beckhami elukohas sama keiss ja Swifti maja oli üldse mingi ridaelamuboks, nii et ilusti tõmmati persed lohku 10$ kaardiga. Õhtul jälle tagasi hotelli, poest soodushinnaga mingi väike jook ligi ja seal siis seda rüübet lahendama.

4. päev, kuna meil otsest plaani edasi polnud minna enam, siis mõtlesime, et äkki võtame veel ühe öö tolles hostelis, aga kuna seal olid kõik toad Halloweeni tõttu broneeritud siis otsustasime minna mujale. Pärast mitut eksimist, millest üheks oli Comptoni linnaosa, kus kartsime, et suured mustad mehed varastavad meid paljaks, otsustasime San Diegosse tagasi tulla, niisiis panimegi San Diegosse tagasi, kus käisime õhtul veel Pacific Beachil ja lõpuks saime rahulikult oma madratsile magama.

Üldiselt, kui kedagi huvitab veel siis autoks oli 3.7L mootoriga 2012 aasta Dodge Charger, benakulu jagunes 125 dollarit näkku, kõige odavam bensiin mida paarist jaamast võtsime oli 3.60 dollarit gallon, 1 gallon on 3.78l. Teed olid valdavalt heas korras, ainult paaril korral oli tunne, et teedeehitajad olid mällaris olnud.

Lennumuuseumis Blue Angelsi üks lennukitest (kõik pildid on telefoniga tehtud)


Kohustuslik turistikas


Hoover dam (221m kõrge)



Pill



Grand Canyon (sügavust 1.8km)



Loodan, et jääd rahule Lahekas.

Keegi on kedagi selle dodge kapotil pruukinud?

Kindel muidu et transiidi pillid peavad seda peale panema?

Aga jah A2 on tökkepuudega maksmine ja varssavist kuni piirini on siis selle viatolliga. Teedel vastavad värvavad kus all siis karbike piiks teeb. 1 piiks on okei, kui rohkem teeb, siis mingi probleem.

Ei pruugitud seal kedagi

no kui poolakas isikliku söidu puhul tahab trahvi teha siis lase üle sest töö ja puhkeajaseadus on üle euroopa täpselt sama.

Poolakas tahabki huiata vahest et pistist saada. Näiteks meid pidas kinni ja tahtis tühjade kankude eest ja väikse (ca 5-10)kg gaasibalooni eest trahvi teha. Andsime paki eesti kommmi ja olid önnelikud.

Ei tea kui palju järgnev paika peab, kuid mulle räägiti kuidas 3 tüüpi tõid Prantsusmaalt Eestisse 3 lõõtsaga bussi lammutamiseks ja üks neist rääkis, et transiitnumbritega masinatel ei pea olema kettaid sees ja võib uhada kui palju tahad.

Bokside kohta niipalju, et piiksude arv sõltub "raha" olemasolul boksil. Kui hakkab tühjaks saama, teeb 2 piiksu (saab veel üsna pikalt sõita), 4 piiksuga on boks tühi ja tuleb seda laadida (Poolas minuteada saab veel miinusesse sõita ja uue laadimise ajal tagantjärele maksta..see on siis võimalik teatud kilomeetrite või aja jooksul). Kui sõidad tuimalt boksi tühjaks ilma midagi ette võtmata, saad järgmine kord transportnikutelt mõnusa trahvi.

Üldiselt võiks Austria-Tšehhi-Poola-Slovakkia boks kõik üks olla ja väravate järgi arvutada marsruuti ja vastavalt raha võtta. Jääks igasugune ühekaupa laadimine jms ära. Slovakkia boksid on veel nii koledalt suured ka.

Otsustasin natukene Tomorrowlandist ka mõni kuu hiljem kirjutada:
http://www.streetrace.org/foorum/viewtopic.php?f=48&t=65351&p=1101095#p1101095

Ups. Mäletan, et tahtsin ülejäänud tripist ka paari-kolme sõnaga kirjutada, aga näe, läks meelest. Parem hilja kui hilja.

Majutus oli päris kift, pisike kitsas maja kusagil kõrvaltänavas, aga korralik kinnine parkla ja rõduga tuba (http://www.vvhotel.cz/en/). Hommikul panime Brno-st minekut kella 10 ajal. Otsustasin siiski kohe paagi täis võtta, et lähiajal uut peatust ei peaks tegema. Tsehhi kütus oli oodatust kallim, aga sai natuke vale tankla ka valitud.

Austria võttis vastu veel lummavamate vaadetega kui Tsehhi.




Teed olid siledad, liiklus linnade ümber tihedam, aga muudes kohtades vali ise millisel rajal sõidad. Päris otsemat teed pidi ei plaaninud Itaaliasse sõita, sest päev oli pikk ja aega nagu ka võis hukata. Seega sõitsime ümber Salzburgi ja sealt otse alla läbi Lienzi Itaaliasse. Esimene tankimine Austrias sai tehtud maanteelt eemal - Bischofshofenis, kus üllatas JET-i tankla väga mõistliku kütusehinnaga. Mäletamist mööda oli hind 1.38vms.



Ennem Itaalia piiri otsisin meelega kaardilt võimalikult siiru-viirulist teed ja selle ma ka leidsin. Kahjuks kaarti väga põhjalikult ei uurinud ja selgus, et tegu oli tasulise Grossglockner Alpenstassega(http://www.grossglockner.at). Raha küsiti 32€, mis algul pani kukalt kratsima, aga noh kui juba siis juba. Õnneks pettuma ei pidanud, sest vaated olid tõepoolest seda rahanatukest väärt. Oleks aega rohkem tolleks etapiks varutud, saanuks seal terve päeva ära hukata, sest mida vaadata ja katsuda oli küllaga.





Tipus oli sooja vaid 5c ja lumi oli täitsa maas.




Peale sellist üles-alla ja väga aeglast pooleteise tunni pikkust kulgemist, olime jäänud kergesse ajahätta, ehk edasi tahtsin sõita vähe sirgemaid teid pidi, kuni ööbimiskohani. Suurelt kiirteelt ära pöörates lookles pisem tee veel mööda mäe serva mitukümend kilomeetrit, kuni Castello-Molina di Fiemme'ni kus meil majutus oli bronnitud. Hotell oli päris okei. Toa suurus täpselt paras ja isegi rõdu oli vaatega mäegedele. Keldris oli väike mini-spa, kus hotellikülastaja saab tasuta saunatada-supelda (http://www.olimpionico.it/en/ - soovitan kindlasti). Linn oli väga pisike ja põhiliselt oli rõhk ikkagi talvehooajal. 20km sealt edasi sõites jõuab Val di Fiemme suusastaadionini, kus 2013 aasta mingiks suuremaks suusaürituseks juba ettevalmistused käisid.

Seal linnakeses viibisime 2 ööpäeva ja suurem osa ajast kulus niisama ringi lonkimisele. Korra ronisime ka mäkke, et vaadata mis värk on. Mägi kurat osutus päris järsuks ja mingi matkavarustust meil kaasas polnud. Alla ei andnud ja esimese suurema lagendikuni rühkisime välja. 1600m pealt 2100m-ni natuke üle tunni ronida ei olnud lihtne. Vaade korvas kulunud vaeva õnneks kiiresti.





Järgmine etapp oli Castello-Molina di Fiemme'st Lido di Jesoloni. See oli kõige lühem vahemaa, mis tuli päeva jooksul läbida (~190km). Eesmärgiks oli keset päeva Lidosse jõuda, et seal natuke juba ringi uudistada. See lubas masruuti natuke valida taaskord ja otsustasime jälle, et lähme mööda kõrvalteid. Üllatavalt jõudsime järjekordse teada tuntud mägiteeni, Passo-Rolle'ni, kus kaunid vaated ja käänulised teed jätkusid.





Nagu soovisime, siis jõudsimegi viimasesse sihtkohta päise päeva ajal. Tegime check-in'i hotelli ära ja läksime linnaga tutvuma. Ööbimiseks valisime Hotel Rosa, mis paistis silma hea hinna, asukoha ja tasuta rattarendiga (http://www.hotelrosajesolo.it/). Lisaboonusena avastasime toa juurde kuuluva rõdu asemel 30+m2 terrassi. Seda kohta soovitan kõige parema meelega. Tegu on perekonna hotelliga, kus ema-isa-poeg asju ajavad. Poeg, Giovanni, oli põhiline asjapulk, koguaeg rõõmus nägu ees ja super abivalmis.

Kohapeal sisustasime päevi rannas vedelemise ja veini/õlle joomisega. Nagu õige puhkus ikka. Õhtul suri linn päris kiirelt välja. Kella 1 ajal öösel polnud nädalasees enam suurt midagi teha. Toidu hinnad olid väga mõistlikud, nagu ka poest veini ostmine. Lahtise veini pood oli kõrvaltänavas, kus 1L pudeli täitmine oli 1.50€, kui tahtsid mulliga(frizzante) siis see oli kallim lõbu @ 1.80€.





Ühel päeval käisime ära ka Veneetsias, mis jättis üpris kustumatu mulje. Puhtalt kultuuri nautimiseks jääb päevast kindlasti puudu, ehk mõistlik on võtta ette 2-3 päeva kui huvi on suurem. Meie hotelli Giovanni soovitas hunniku kohti mis kõik võiks läbi traavida. Osa neist olid nö avatud hotellid, kuhu võisid sisse marssida ja siis ringi vaadata. Enamus uhkeid/kalleid jne majutusi on Veneetsias uudistavatele turistidele suletud, aga kahes avalikus käisime sees ära. Vaade oli väga vinge ja suu kukkus paratamatult nätaki vastu maad.



Ühes saalis oli mingi ürituse tarbeks toolid-lauad sätitud. Kaustad olid aga tühjad


Seal enam nii odav ei olnud


Veel on Lidos iga suvi erineva teemaga liivaskulptuuride võistlus. Seekord oli teemaks Veneetsia. Uskumatu, mida valmis ei tehta liiva ja liimi segust. Pisidetailid ja haige täpsus võiks olla märksõnad.





Tagasiteega tegime algust pühapäeva (22.07) hommikul kell 9 ja Pärnusse jõudsime esmaspäeval 11 ajal, ehk kogu tee sai tuldud ühe hooga ja ilma magamata (kokku sõitu 26h ja ~2100km). Kusagil kella 4-5 ajal hommikul Leedu/Poola piiri kandis oli kõige raskem üleval hoida end. Peale päiksetõusu läks oluliselt lihtsamaks ja kindlasti aitas kaasa ka nö kodukanti jõudmine.

Tripp läks kokku kahe inimese peale maksma natuke alla 2000€. Majutused oleks võinud odavamad valida, aga mugavus maksab ka midagi ja päris backpackeri hostelis ööbimine ei eruta. Samas 10 päevase tripi kohta ei olegi kõige hullem. Küttekulu tuli keskmine 7.4L/100km ja teekonda valis Garmini laenatud GPS, mis Austrias tagasiteel pillid kotti pakkis 10minutiks Tagavarana oli kaasas ka teede atlas, mis võimaldas GPS-i üle kavaldada aegajalt. Sealt oli niisama ka hea vaadata, kus oleme või kuhu suunas peame üldse liikuma.