Tere.
Elemendiks on Hertz hx250 (4oomi). Kuna mähis kõrbes ära siis otsustasin uuesti mähkida, paraku sai liiga jäme traat ostetud (ei ole mähkimisega varem tegelenud) ning pärast mähkimist tuli takistuseks 2.6 oomi.
Tahaks teada kuidas selline muutus mõjutab heli? Ja kas on üldse võimalik kuidagi sellist elementi 4 oomise võimendu järgi ühendada?
Tänud?

Millega muidu takistust mõõtsid kui tavalise testriga siis võta oome veel vähemaks kuna testri juhtmed on ise ka takistus....kui palju saad teada siis kui testrijuhtmed kokku paned. Kui vale mõõduga traadi panid siis heliliselt mõjutab see kindlasti, kuna parameetrid kõlaril muutusid iseasi kui palju seda kõrvaga eristad . 4 oomise võimu taha pole eriti soovitav mängima panna võid lihtsalt võimu läbi põletada.

Mõõtsin digitaalse multimeetriga takistust.
Olen teda juba natuke kuulanud, helikvaliteedi poolest pole suurt midagi muutunud (vähemalt mina ei saa aru) kuid mängib tunduvalt vaiksemlt kui enne. Praegu on ta ühendatud 2 kanalise võimu ühte kanalisse, sillata ei saa kuna selleks on vaja 4 oomi.
Aga kui palju näiteks rms'i järel on? On selleks mingid valemid kuidas arvutada võimsust mida element talub?

Kui sa tutvud natukene TS parameetritega, siis sealt on näha, et suvalise parameetri muutmisel muutub alati ka terve rida teisi parameetreid.
http://en.wikipedia.org/wiki/Thiele/Small

Uuesti mähkimisel muutub oseselt elemendi magnetjõud(BL)(antud juhul ta ilmselt vähenes) ja pooli-koonuse(liikuv osa) kaal (Mms)(see ilmselt suurenes), pooli takistus(suurenes), induktiivsus(ilmselt vähenes) ja kõik muud elektrilised parameetrid (ainus mis ei muutu on Vas).
See aga omakorda põhjustab resonantssageduse(Fs)(antud juhul languse), Q faktori(Qts))antud juhul tõusis), ja tundlikuse taseme muutust(antud juhul langes).
Selliselt mähitud element tahaks reeglina uut kasti, aga kuna kasti arvutamiseks pole sul parameetreid olemas, siis tuleks need parameetrid ise ära mõõta ja selle põhjal uus kast teha.

Kui kasutada jämedamat traati, siis mms peaks minuarust hoopis pisut vähemema eeldusel, et mähise pikkus ja paksus samaks jääb - jämadama traadi keerdude vahele jääb rohkem õhku.

Igatahes kõige tuntavam muutus peale vale traadiga mähkimist on ilmselt tundlikkuse vähenemine (eks originaaltraadi mõõt on valitud selline, et tundlikkus oleks maksimaalne) ja sellisele elemendile ei ole minumeelest mõtet hakata uut kasti tegema, sest head tulemust sealt nagunii ei tule.

Võimsustaluvuse arvutamiseks mingit ühest valemit pole, sest esiteks on mõjutavaid tegureid väga palju ja teiseks ei ole elemendi võimsus ka üheselt mõistetav. Ma arvan, et eks see võimsus laias laastus vähenes, kuna arvatavasti on mähise mass väiksem. Isemähitud mähiste puhul mängib kõige rohkem rolli ka kasutatud laki kuumataluvus.

kui sa kasutad jämedamat traati, siis lihtne matemaatika ütleb, et mähitud pooli paksus tuleb paratamatult suurem ja poolil oleva traadi ristläbilõike pindala suureneb(seeläbi suureneb ka poolil oleva traadi mass). Asenda näiteks 45mm pikkusega poolil 0.3mm traat(150 keerdu)0.45mm traadiga(100keerdu) ja vaata kummal juhul tuleb poolile suurem traadi mass.
Erandiks võib olla vaid olukord, kus peenema traadiga on keritud kaks või enam kihti ja jämedama traadiga on üksteise peal olevate kihtide arv väiksem, aga eks teema algataja võib ju täpsustada, kas tal on selline olukord või mitte.

Keritud on 0.45mm läbimõõduga traadiga 2 kihti. Ligilähedase tulemuse originaalile oleks vist saanud kui oleks kerinud 0.35mm traadiga.

Antud juhul on tõesti nii, et originaalis on mähis kahekihiline ning kui jämedama traadiga kaks kihti mähisepilusse ära mahub, siis on selle mass tõenäoliselt suurem. Tihti on aga selline lugu, et levinud 4-kihiliste mähiste korral ei pruugi jämedama traadiga 4 kihti pilusse ära mahtuda mistõttu tuleb vähem kihte kerida ning mass väheneb.